Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon? (0)

Keskkool - Politoloogia - Eesti ühiskond ja poliitika

1 Hindamata

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon?
Maailmas on kahte liiki välisrännet: vabatahtlik ning sundränne . Sundrändeks on tavaliselt kodumaalt põgenemine, looduskatastroofide tõttu väljarändamine või küüditamine. Eesti suurimaks probleemiks on vabatahtlik välisränne, eriti noorte inimeste hulgas. Probleem on nii ulatuslik, et eestlasi nimetatakse ajakirjade artiklites Eesti parimaks eksportkaubaks. Eesti Arengufondi ekspert Imre Mürk on öelnud: "Eesti noorte väljarände kasvu taga on neli mõjujõudu. Esiteks keelebarjääre ja muid erinevusi kaotav globaliseerumine. Teiseks, tööjõuturu tegelik avanemine Euroopa Liidus. Kolmandaks , vananevate, kuid veel jõukate ühiskondade nõudlus usinate töökäte järele. Sellest tulenevad ka riikide aktiivsed sammud tööjõu riiki meelitamisel (näiteks Soome ja Rootsi pakuvad sinna suunduvatele eestlastele tasuta keeleõpet). Neljandaks mõjutab Eesti noorte väljarännet fakt, et Eestis töötava inimese keskmine sissetulek moodustab praegu ühe kolmandiku meie põhjanaabrite keskmisest. Eestis kardetakse kvalifitseeritud tööjõu, eriti nooremate töötajate ulatuslikku väljarändamist ning sellest tulenevat tööjõupuudust ja majanduse konkurentsivõime vähenemist".
Täna ei saa paljud noored pärast ülikooli lõpetamist soovitud tööd, sest tööturul konkureerides pole neil töökogemust. Seega minnakse ära, sest elu vajab ja tahab elamist. Ükskõik, kuidas lahkujaid nimetada – majanduspõgenikeks, kliimapõgenikeks, seiklejateks, armastuse otsijateks, talentideks, tõsiasi on see, et enamik on 20ndates ja 30ndates noored. Kodumaalt lahkumine , eriti töö pärast, on tavaliselt ratsionaalne otsus olude parandamiseks või võimaluste suurendamiseks . Rikastes riikides pakutakse haritutele kõrgemaid palku ning noored oma ala spetsialistid lähevad pärast ülikooli kõrgharidust rakendama parematele jahimaadele. Eestist rändab välja kõige paremas tööeas elanikkond, keda on üritatud tagasi tuua projekti „ Talendid koju“ raames. Tagasitoomine ei osutunud edukaks, sest väljarännanutest vaid 27 naasis kodumaale . Noored on õpihimulised ning kohanemisaltid, inglise keelt hakatakse omandama juba algklassides- selle tõttu ei ole Eestist äraminek keeruline, küll aga on tagasitulek , kui on kohanetud paremate tingimuste ja mugavama eluga välismaal. Projekti „Talendid koju“ mõte oli liigutav ja heasüdamlik, aga paraku ei tule Eesti noored tagasi, kui elu- ja töötingimused paremaks pole muutunud. Usun, et need 27 inimest, kes tagasi tulid, on tõelised Eesti patrioodid ning nad oleksid varem või hiljem kodumaale naasnud, kuid ülejäänud eestlased ei pruugigi tagasi tulla.
Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et langeb ka meie riigi iive. Eestlased otsustavad rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks on Soome, sest sinna toimub peamine ränne küll palkade ja lastetoetus tõttu. Soome kolimise juures on ka üks positiivne näitaja, eestlased on truud oma juurtele ning üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks. Eesti elanikkonda jääb vähemaks , aga keeleoskajaid on eri maailmanurkades ikka. Märkimisväärne elanikkonna kadu on naiste arvelt, kes on jõudnud sünnitusikka või kellel on juba lapsed. Naised rändavad Eestist välja, abielluvad välismaalastega ja sünnitavad lapsi, kes loodetavasti õpivad tundma oma päritolu ja emakeelt.
Mina tegin valiku jätkata oma haridusteed Eestis. Leian, et Eestis on väga head tingimused kõrghariduse omandamiseks. Minu tutvusringkonnas on palju noori, kes samuti omandasid kõrghariduse Eestis, kuid kes pärast õpinguid otsustasid aja maha võtta ning näiteks paar aastat Austraalias töötada. Arvan, et mõte on hea ning reisima peab, kuid paljude tuttavate seiklusreididest on saanud jäädavad elukohavahetused. Peamisteks teguriteks on nendel juhtudel olnud parem palk, soe kliima ning välismaalasest elukaaslane . Tulevikus on mul kindel plaan minna Prantsusmaale ennast täiendama, võib-olla seal ka magistrikraad omandada, kuid teades, et emigratsioon on olnud Eestile probleemiks aastaid, tahan ma kindlasti Eestisse tagasi tulla. Minu mõte on panustada mitte ainult iseendasse, vaid ka Eesti ühiskonda. Võõrsilt naastes saan kõiki teadmisi kasutada, et Eesti eluolu ja ühiskonna parandamiseks oma panus anda.
Emigratsioon Eestist suureneb, sest inimesed mõtlevad, vaid iseendale, aina parematele tingimustele, aga keegi ei mõtle, mida vastu anda. Kodanikud on riigi üks tähtsaim element, ent kui inimesed riigilt ainult nõuvad ning ise midagi vastu ei anna, siis ei saagi tingimused Eestis paremaks minna. Noorte tagasitulek ning ühiskonda panustamine parandaks olukorda hüppeliselt, aga seda ei juhtu, sest vähesed teadvustavad endale, et vastu andmine aitaks nii iseennast kui ka teisi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 14 allalaadimist

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon #1

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pinkkets Õppematerjali autor

emigratsioon lastetoetus palgad emigratsioon Eestist nooremate inimeste emigratsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti noorte inimeste emigratsioon

MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013

Politoloogia

docx

Väljaränne Eestist – kas lahendus või probleem?

Väljaränne Eestist kas lahendus või probleem? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema noorte seas. Hoogustus see aga 2010. aastal, kui esines ka ohtralt sisserännet, kuid siiski jäi Eesti miinustesse. Aastal 2009 oli emigreerumise näitaja isegi kolm korda väiksem. Kuid kas see on Eestile probleem või mingil määral hoopis lahendus? Kuidas osutub väljaränne Eestile probleemseks näitajaks? Eesti elanikkond väheneb, mis

Ühiskond

docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

tagamiseks esinema:  võrdne staatus – kontaktiolukorras osalevatel pooltel peaks olema üldjoontes sarnane sotsiaal- majanduslik staatus, et nad saaksid üksteisega samastuda;  eesmärkide koondumine – mõlema poole eesmärgid või huvid peaksid mingilgi määral kattuma, et tagada pooltevaheline kontaktide väljakujunemine;  sobivad hoiakud juba enne kontaktiolukorda – enne kokkupuudet ei tohiks pooltel olla ülemäära negatiivseid hoiakuid teistest kultuuridest inimeste vastu;  sobiv kontakti intensiivsus ja pikkus – kontaktiolukord peaks kestma kindla aja jooksul ega tohiks olla pealiskaudne;  madalad kultuuritõkked – kultuuritõkked ei tohiks olla tegeliku kohtumise algul kuigi kõrged, sest see muudaks suhtluse võimatuks;  sotsiaalne ja institutsiooniline tugi – kohtumine on korraldatud lõimitud institutsioonilise raamistiku piires ning esineb vastastikune tugi;

Nõustamine

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks. Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla võetakse tööealine rahvastik. Tööealine rahvastik on erinevates allikates erinevalt defineeritud, s.t. et inimeste vanus, keda loetakse tööealiseks, on eri autoritel ja isegi ametlikes väljaannetes erinev. Andmete kasutamise korral ehk statistiliste ülevaadete analüüsimisel on kindlasti vaja need piirid täpselt paika panna ja kasutajale pidevalt meelde tuletada. Tööealise rahvastiku jagunemist hõiveseisundi järgi kirjeldavad mõisted on esitatud joonisel 1. Selliselt jagab rahvastikku Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization, lühendatud ILO).

Makroökonoomika

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. Lisandunud kolmandad „näod“. Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms. Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad. Suhtlus tagab arengu. Kelle käes on meedia saab kujundada inimeste arvamust. Lõpplik seisukoht tekib aga inimeste omavahelisel suhtlemisel ja teema arutamisel. --- Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu:  Meditsiiniline mudel On olemas „normaalsuse universaalne teooria“. Ebanormaalsus on seotud „pahade inimeste“ olemasoluga (vaimne puue, ebapiisav haridus, vähene sotsialiseerumine vms) Nimetatud patoloogiad on probleemiks, sest nad õõnestavad moraalset korda  Absolutistlik lähenemine

Sotsioloogia

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu üheaegselt ja rahvaarvu kasv oli tagasihoidlik. Mindi maalt linna. Naised olid suuremad nn rändajad. Eriti oli seda maakondadevaheliselt. Välja rännati, kuna maad ei olnud kõigile. 200 000 väliseestl enne maailmasõda. Peterburis võis olla 60 000 eestlast. Sidet kodumaaga ei kaotatud, loodi omaette kogukonnad. Ka Siberisse rännati. Põhjus: rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas oluliselt linnade ja tööstuse arengut, oli ülerahvastatus. Väljaränne peamiselt agraarse iseloomuga, linnadesse ei mindud nii palju, Venelasi eestis oli 4%, baltisakslasi 3,5% sajandu alguses.

Ajalugu

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused.

20. sajandi euroopa ajalugu

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

........................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20 Kas seadus on nõrk/tugev, vajalik/mittevajalik........................................................21 EESTI SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSEST..................................

Asjaajamine

Rohkem sarnaseid