Sotsiaalharta (0)

Kuressaare Ametikool
Tõnis Tollimägi
P-2
SOTSIAALHARTA
Referaat
Juhendaja: Urmas Lehtsalu
Kuressaare 2009
Sisukord
Sisukord lk2
Sissejuhatus lk2
Sissetulekugarantiid Euroopa sotsiaalhartas lk3
Väljakutse eestile lk4
Kasin sotsiaalne kaitse lk6
Kokkuvõtte lk7
Sissejuhatus
1942 novembriss ootasid tuhanded Londoni elanikud ühemehekomitee raporti ilmumist. Raportis propageeritud peamisteks meetmeteks on aktiivne tööturu- ja sissetulekupoliitika, avalikud teenused ning viimase abinõu sotsiaalabi . Sotsiaalharta jäi tundmatuks ka ekspertitele kuni külma sõja lõpuni.(sotsiaaltöö 4/1999). Selle teema all käsitlen nii Eesti- kui ka Euroopa sotsiaalhartat. Teemas käsitlen ka Eesti täitmatta harta punkte. Ning käsitlen teemat üldiselt.
Sissetulekugarantiid Euroopa sotsiaalhartas
Viis peamist Euroopa sotsiaalharta põhimõttet. Need põhimõtted peaksid tagama kõigile võrdse sissetuleku.
Esimene on igaüks peaks olema suuteline teenima tööga oma elatist ning toetama oma perekonda.
Üks põhilisimaid tingimusi on see,et on õigus ja tegelik võimalus töötada ning õigus ka palgale. Palk ei tohi olla alla elatusmiinimumi. Sotsiaalsete Põhiõiguste poolt kehtestatud minimaalne netopalk ei tohi olla madalam kui 60% keskmisest netopalgast. Eestis peaks see olema umbes 2100 krooni kuus.
Teiseks palga juures ei võeta kahjuks arvesse pereliikmete - tarbijate arvu. Ega ka inimeste kodust äraoleku aega ja võimalus rahastada oma õpinguid. Sotsiaalharta sisaldab perekonna sissetulekute, elamispinna ja õppetoetuse olulisi standardeid, mis on vajalikud vaesuse ärahoidmiseks ja kõrvaldamiseks.
Kolmandat põhimõtet tunnustati laialdaselt käesoleva sajandi alguses. Tänapäeval moodustab sotsiaalkindlustus vähemalt pool riiklikust sotsiaaleelarvest. See tagab palgata inimeste ostujõu ning hoiab ära elanike suurte gruppide,eriti vanemate inimeste vaesussesse jäämise.
Neljas: paljud tänastest hooldeteenustest nii tervishoius kuihoolekandes kujunesid käesoleva kümnendi teisel poolel, laiendades sellegamärkimisväärselt elanikkonna sotsiaalset kaitset.
Viimase sotsiaalkaitse abinõu tagab Euroopa sotsiaalharta kõikidele abivajajatele õiguse individuaalse sotsiaalse ja meditsiinilise abi järele. Selle eesmärgiks on tagada igaühele ja kõigile perekondadel õigus ja tegelik võimalus vältida vaeseksjäämist.
Kõik eelpoolnimetatud meetmed on vajalikud vaesusega võitlemiseks, aga mitte ükski neist ei täida seda eesmärki üksi. Nendest viiest punktist koosnev programm peaks aitama võidelda kõiki sotsiaalsete riskidega, mis põhjustavad vaesust tänapäeva ühiskonnas. Viimane sotsioloogiline uurimus tõestas, et tänapäeva vaesus on mitmedimensiooniline.
Väljakutsed Eestile
mul on heameel selle üle, et Eesti valitsus on astunud olulise sammu täiendatud sotsiaalharta ratifiserimise suunas. Kuid siis oleks vaja arutada mõnigaid olulisi nõudmisi.
Mida rohkem Eesti majandus ja tööturg turule orienteerub ja integreerub ülejäänud Euroopa ja maailma majandusega. Ning seda suuremaks kasvab vajadus antiivse strukturaal- ja regionaalpoliitika järele. See kehtib eriti Lõuna- ja Ida-Eesti kohta, sest seal on vaja arendada tekkivaid tööjõuturu teenuseid nende piirkondade jaoks. On oluline parandada suutlikust tulla toime negatiivse majandusarenguga ning suure töötusega, mis tuleneb turumajandusest.
Üks siirdeperioodi põhilisi raskusi on siiani väga madalad palgad põllumajanduses ja tööstuses ning avalikus teenistuses.Neis oludes on miinimumpalgad suur tähtsus. Kui palgad ei võimalda töötajatel ja nende perekondadel nautida korralikku elustandardit, siis on seda olulisem intensiivistada perepoliitikat, milles praegune valitsus on olnud kiire samme astuma . Samuti on oluline suurendada õppetoetust, seda eriti väikeses riigis, mis ei saa endale lubada noorema põlvkonna suutlikkuse kadumist.Kui töötuse määr on langenud alla 10%,oleks viimane aeg tagada töötutele igapäevane elatis kaasaegse töötuskindlustusega.Hoolekandesektoris on juba toimunud oluline areng. Siin on väljakutsetel strukturaalsem olemus, mida käesolevas artiklis pikemalt ei käsitleta.Eesti oli esimene üleminekuriik,mis lõi sissetulekutoetuste süsteemi juba 1994.a. 1997.a. ulatusid väljamaksed sellest süsteemist 1000 miljoni EEK-ni. Toimetulekutoetuseks ning 300 mljoni EEK eluasemetoetuseks, mis moodustas kokku 400 miljonit EEK ehk 4% riigi sotsiaalkulutustest. Hoiatavaks fenomeniks on sel aastal asjaolu, et majanduslanguse keskel suunati riigieelarvet tasakaalustavaid sääste nende toetuste jaoks. See annab alust tõsiseks diskussiooniks.Mis puudutab Euroopa sotsiaalharta miinimumstandardeid ja Eesti valmistumist nende ratifitseerimiseks ning viimaseid arenguid, esitaksin järgmised kommentaarid:Lähemal ajal on riigil raske ratifitseerida artikkel paragrahvi 1 miinimumpalkade kohta. Siiski ei saa mööda vaadata esimeses ja kõige olulisemast Euroopa sissetuleku tagamise põhimõttest, sest vastasel juhul ei saa töötajad oma tööga elatist teenida. Seega peaks valitsus tegema kõik oma võimuses oleva, et seda nii ruttu kui võimalik ratifitseerida.Kaks olulist inimrühma, kelle olukorda tuleb parandada, on õppurid ja töötud, eriti pikaajalised töötud.Valitsus peaks jälgima viimaste piirangute mõju sissetulekutoetuste süsteemile, et teha kindlaks, kas kõik abivajajad de facto garanteeritud vaesuse vastu.
Tulevikus peab Eesti arendama mitmedimensioonilisi programme , et tulla toime kaasaegse vaesusega, mis lähemas tulevikus ühine kõigile Euroopa riikidele.Vaesusest arutatakse Euroopa Liidus laiemalt ilmselt Portugale eesistujamaaks olemise ajal, s.o järgmise aasta alguses. Eesti on seetõttu aktuaalsed nii vaesusuuringud kui ka selle probleemi avalik arutelu. Need valmistavad eestit ette nii teoreetiliselt kui poliitiliselt, et olla teadlik ja võimeline lahendama probleeme, mis seisavad praegu paljude teistegi Euroopa riikide seas.
Kokkuvõte Euroopa Nõukogu sotsiaalõiguste komitee raportist Eesti poolt esitatud Euroopa sotsiaalharta mitteratifitseeritud artiklite aruande kohta. Lisatud artiklid, mida Euroopa Nõukogu sotsiaalõiguste komitee soovitab Eestil ratifitseeida; sotsiaalhartat käsitleva andmebaasi veebiaadress  (Eesti võiks ratifitseerida mitu uut Euroopa Sotsiaalharta punkti. // Sotsiaaltöö. - (2005), nr. 4 - Lk. 14-19)
Eestil on väga palju sotsiaalhartasi mida pole ratifiseeritud ehk siis mida pole veel Eesti suutnud vastu võtta ja rakendada.
Selle tagajärjel võime me varsti trahvi saada Eesti riik muidugi kuid maksumaksjad on need kes selle kinni maksavad.
Euroopa liidus on raske kui ei tehta nii nagu seda sedadus nõuab ja selle tagajärel ongi trahvid tulemas. Nagu seda on suhkrutrahv.
Eestile tehtud etteheidetest Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee aruandes.
( Kalamees , Kai. Euroopa sotsiaalhartat rikkuv Eesti sattus musta nimekirja. // Eesti Päevaleht. - (2004/Oct/8) - Lk. 7)
Kui sa oled mustas nimekirjas siis sind niipalju ei usaldata enam ja jäetakse ilma ka paljudest hüvedes. Mis võiks Eestile olla väga kasulikku .
Valitsus ei järgi sotsiaalhartat
Euroopa ja maailma arenenud riikide üks olulisi põhimõtteid on tagada tavaliste tööinimeste, samuti eakate ja teiste sotsiaalselt kaitset vajavate inimeste normaalne toimetulek ning väärikas elamine, võidelda riiklikul tasandil vaesuse ja viletsuse vastu. Vastavad ühtsed standardid on Vanas Maailmas kokku lepitud Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksid sätetega. Eesti liitus hartaga 1.novembril 2000.aastal ja lubas sellest kinni pidada, kuid kahjuks ühines tookordne valitsus hartaga ainult osaliset.
Kasin sotsiaalne kaitse
Kõik ühinenud riigid on kohustatud Euroopa sotsiaalõiguste komiteele perioodiliselt esitama harta rakendamise olukorra kohta raporteid, mille alusel sõltumatute ekpertide kogu hindab nendes riikides harta nõuete täitmist. Eesti on Euroopa Nõukogude harta kohaldamise kohta esitanud juba mitu aruannet. Ekspertide järelduste kohaselt pole Eesti riik mitmete võetud kohustustega hakkama saanud. Ja seda eelkõige põhjusel, et sosiaalsele kaitsele kulutatakse Eestis 16-17%, teistes Euroopa Liidu riikides,aga keskmiselt 28% SKTst.
Eestis sai eelmisel aastal 80% pensionäridest pensioni alla 3000 krooni kuus. Eestis on rahvapensioni ja töötutoetuse määrad liiga väikesed. Euroopa nõuete järgi peavad sotsiaaltoetused olema vastavuses elatus miinimumiga. 2008.aasta 1.aprillist on rahvapensionimäär 1913 krooni kuid elatusmiinimum oli juba 2006.aastal 2081 krooni. Arvestades elukalliduse kasvu, ei kindlusta rahvapension, mis on ühtlasi ka vanadus ja töövõimetus pensioni minimaalseks suuruseks, inimeste kaitset vaesuse vastu. 2006.aastal üle 120 tuhande pensionäri sunnitud töötama ning paljud pensionärid peavad taotlema täiendavalt sotsiaaltoetusi.
Kokkuvõte
Kokkuvõteks võib öelda, et sotsiaalharta täitmine Eesti riigi poolt on meile kasulik kuna meil on sellega lootus mitte jääda töötuks ja vaeseks. Kõik need on küsimused sotsiaalsest hoolivusest ja õiglusest, mida aga praegusel valitsusel ilmselt napib, sest eelarveaukude lappimiseks kavandatud maksutõusud lähevad küll igale poole mujale, mitte aga inimeste sotsiaalse kaitse vajaduseks. Meil on veel käia pikk tee ning riik peab algatama sotiaalse kaitse teemalise dialoogi.
Oleme olukorras,kus valitsus ühe käega annab ja kolmega võtab.
7