Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond? (5)

Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond?
Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali , looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tule-vaste põlvkondade valikuvõimalusi. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. Kas eesti ühiskond vastab nendele kriteeriumitele? Kas Eesti ühiskond on jätkusuutlik?
Üks terviklikumaid teoseid, mis Eesti tulevikku säästva arengu kontekstis käsitleb, on “Strateegia Säästev Eesti 21”. See ütleb, et eesti jätkusuutliku arengu nurgakivi on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal.
Postimehest võime lugeda, et statistikaameti ekspertide hinnangul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu, kuna noorte inimeste hulk väheneb, pensionäride osatähtsus aga aina kasvab. Kui viimase 20 aastaga vähenes kuni 14- aastaste laste arv 150 000 ning 15-64-aastaste inimeste arv 126 000 võrra, siis 65-aastaste ja vanemate elanike ehk pensionäride hulk kasvas 51 500 võrra. Selline muutus kannab Eesti jätkusuutlikkust silmas pidades endas selgeid ohumärke. Jätkusuutlikkuse langemise põhjuseks on ka tarbimise kasv, loodusvarade ja energia kasutamise madal efektiivsus ning õhusaaste kõrge tase. Eesti jätkusuutlikkust näitav säästva arengu indeks on kolme viimase aastaga vähenenud ja Eesti on 142 riigiga võrreldes langenud üheksa koha võrra: 27. kohale.
Kuni tootel puudub lisandväärtusele orienteeritud traditsiooniline tööstuslik müügiväljund, mida tarbija saab hinnata, ei ole me sisuliselt tulevikule mõeldes jätkusuutlikult konkurentsivõimelised. Arvestades kui mobiilseks on juba muutunud üleilmne majandusruum ja kui kiiresti võib toimuda riikidevaheline tehnosiire, on eesti üks eeliseid olnud paindlikkus ja küllalt kõrge absorbeerimisvõime. Siin saab ja peaks riik üha jõulisemalt kaasa rääkima.
Kuna kõigest sellest võime järeldada, et Eesti ühiskond ei ole küllalt jätkusuutlik, peame jätkama majanduse järk-järgulise tasakaalustamisega. Sellele on aidanud kaasa kiire sisemajanduse nõudluse vähendamine, väliskaubanduse tasakaalu paranemine ja tööjõuturu kohandumine. Eesti avatus annab meile võimalused, kuid teeb meid ka haavatavaks kui välisnõudlus meie kaupade ja teenuste järele väheneb. Seetõttu on üks olulisemaid majanduspoliitilisi eesmärke Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse ja –võimaluste suurendamine .