Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariliis2604
Õppematerjali autor
organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile ettepanekuid tööjõu voolavuse mõjutamiseks Teemad: Personali planeerimise mõiste I ORGANISATSIOONI HETKESEISU JA EESMÄRKIDE ANALÜÜS PERSONALI PLANEERIMISEL II TEGEVUSKESKKONNA ANALÜÜSIMINE PERSONALI PLANEERIMISEL III OLEMASOLEVA INIMRESSURSI ANALÜÜSIMINE PERSONALI PLANEERIMISEL
saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. 25. Kavandamise tähtsus 1. Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Nad hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. 2. Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. 3. Väheneb topelttegevus ja “tühi töö”, sest tegevused koordineeritakse. 4. Kontrolli võimalus, sest saab - võrrelda tegelikkust eesmärgiga - määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused - võtta tarvitusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 26. Kavandamiskäik Kavandamiskäik: 1.tulevikus ühiskondliku, majandusliku ja tehnilistehnoloogilise keskkonna vajaduste, nõuete ja võimaluste hindamine. 2. Organisatsiooni liikmete väärtushoiakute, huvide ja taotluste hindamine- 3. Rolli määratlemine, mida organisatsioon peaks muutuvas ja arenevas keskkonnas etendama. 4
joonis 2). Joonis 2. Projektide neljasektoriline mudel. Tippjuhtkond ootab tavaliselt kiireid muutusi ja õhutab projektijuhti neid vastavalt läbi viima. Kuna oodatakse kiireid tulemusi, siis pole populaarsed palved saada lisaaega, viia läbi pilootprojekte, koolitada töötajaid enne muutuse sisseviimist või palgata konsultante. Liigne kiirustamine viib oluliste asjade unustamise ja tegemata jätmiseni. Kiirustamise asemel valitakse vahel teadlik samm-sammuline lähenemine ning projekt koosneb mitmetest üksteisele järgnevatest etappidest. Selline lähenemine hõlmab tavaliselt pilootprojekte enne projekti algust. Kiirustamine viib paratamatult lihtsamate lahenduste otsmiseni, kuid see võib hõlmata riske. Kui projektijuht usub, et risk tasub ennast ära, siis annab lihtne lahendus tulemusi, kuid kui hindamise tulemuseks on kahtlus, et kiirlahendus mõjutab projekti üldtulemust negatiivselt, siis peab projektijuht leidma võimaluse mõjutada
hakkavad struktuuri looma. Ta defineerib strateegiat kui pikaajaliste sihtide ja eesmärkide seadmist, tegevuskursside määratlemist ja ressursside jaotamist eesmärkide saavutamiseks. Ta defineeris struktuuri kui ettevõtte disaini läbi mille strateegiat juhitakse. Muutused ettevõtte strateegias viivad uute administratiivsete probleemideni, mis vajavad uue struktuuri väljatöötamist, mis võimaldaks uut strateegiat rakendada. Tema kolmeastmeline lähenemine joonistab struktuuri, mis vastab strateegiale: o select a basic organisation design; o modify the design as needed; o supplement it with coordinating mechanisms & communication arrangements. x Igor Ansoff saavutamaks lüli ettevõtte mineviku ja tuleviku tegevuste vahel on Ansoff välja toonud neli strateegia võtmekomponenti: o toote-turu skoop(ulatus) selge arusaam milliste toodete või äri eest ettevõte vastutab o kasvu vektor (Ansoffi maatriks
(v2+v3) (v5+v6) 1000 15 000 10 000 25 000 10.00 15.00 25.00 2000 15 000 20 000 35 000 10.00 7.50 17.50 5000 15 000 50 000 65 000 10.00 3.00 13.00 Tabelist näeme, et sõltumata tootmismahu muutumisest 1000 tootelt 5000 tootele (juhul kui toode meeldib tarbijale ja nõudlus kasvab) püsikulud ei muutu vaid jäävad absoluutsummas 15 000 € tasemele (vt veerg 2). Küll aga muutuvad muutuvkulud suurenedes 10 000 eurolt (1000 tk tootmisel) 50 000 eurole (5000 tk tootmisel) (vt veerg 3). Ühiku kohta jääb aga muutuvkulu konstantseks – 10 € ühiku kohta (vt veerg 5). Samas muutub aga püsikulu ühiku kohta, alanedes 15.00 eurolt (1000 tk tootmisel) 3.00 eurole (5000 tk tootmisel) (vt veerg 6). Näeme, et püsikulu võib alaneda kuni 5
5. Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus Nõudmise hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad erinevates suundades, siis on nõudmise hinnaelastsuse väärtus negatiivne. Nõudmise hinnaelastsus mõjutavad mitmed tegurid. Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. 6. Kahaneva piirkasulikkuse seadus Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt
Käesoleva kursuse raames kasutame sõnu juhtimine ja mänedzment sünonüümidena, olenemata sellest, millist konkreetset, kitsamat mõistet nendega parajasti väljendatakse. Juhtimisalases kirjanduses kasutatakse mõiste juhtimine defineerimisel kolme põhilist lähenemisviisi: · lähtumine juhtimisobjektist; · lähtumine juhtimisprotsessist; · lähtumine juhtimismeetoditest. Lähenemisviisidest on kõige enam levinud subjekt-objektiline lähenemine juhtimisele. Sel juhul pööratakse tähelepanu esmajoones sellele, et ettevõtte või inimgrupi juhtimiseks on vaja vähemalt kolme omavahel seotud elementi: · juhtimissubjekti (see, kes juhib), · juhtimisobjekti (see, mida või keda on vaja juhtida) ja · juhtimisvahendeid (see, millega objekti mõjutatakse ja kontrollitakse, et see vajalikul viisil käituks). Joonisel 1.1 on toodud kõige lihtsam juhtimisskeem (otse- ja tagasiside mõistete kasutamise korral nimetatakse
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid