tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid salveid pühaks taimeks. – Koos rooma sõduritega levis salvei Vahemeremaadest Kesk-Euroopasse, kus teda hakati kasvatama peamiselt kloostriaedades. – Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele. – Tõusmed tärkavad kolme nädala jooksul. – Vajab pikeerimist või hõredat külvi (2...3 cm vahedega). Kasvatamine – Avamaale istutatakse juuni algul, 30...40 cm vahedega. – Vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva, sügavalt haritud kasvupinnast. – Salvei kasvatamiseks ei sobi liiga happeline muld. Kasvatamine – Esimesel aastal kasvab aeglaselt. – Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist.
Toiteväärtus • Maitseomadustelt ja toiteväärtuselt esikohal kaunviljade seas • 24-35% valke, süsivesikuid 48-53%, rasvu 0,6-2%, mineraalaineid 2,3-4,4% • B rühma vitamiinide allikas • Soodustavad seedetegevust, aitavad kontrolli all hoida kolesteroolitaset, soovitav tarbida diabeedi korral ning veresuhkru taseme tasakaalustamiseks Kasvamine • Alustab kasvamist +3 kuni +5°С juures • Kui 10 cm paksune mullakiht on +7 kuni +10°С soe, ilmuvad tõusmed 7-10 päevaga • Öökülmi -5 kuni -6°С taluvad tõusmed hästi • Peale tõusmete ilmumist kasvab ja areneb normaalselt temp. +17 kuni +19°С juures • Lääts ei vaja tolmeldajaid, vaid tolmlemine toimub suletud õie sees • Seemnete valmimise ajal on vajalik +19+20°С • Seemnete paisumise ja idanemise ajal on lääts niiskuse suhtes nõudlik • Seemned säilitavad idanemisvõime aastakümneteks • Tavaline põllutaim on lääts Indias, Bangladeshis, Hiinas,
2-aastane Seeme idaneb madalal kaaliumi, fosforit, puhitult (värvilised) koorikut, seemned ei suuda kuidas vaja on Idaneb aeglaselt temperatuuril Lämmastikuga ei ole Kui kasutada tavalist seemet tärgata Kuid hiljemalt enne Tõusmed taluvad öökülma soovitatav liialdada (1 ööpäev enne leotada Umbrohud kiiresti hävitada! öökülmasid Sügisel ei kannata külma Kergemapoolsed liivsavi ja villase riide vahel peale Neid mõlemaid saab teha Märku annab lehtede Palju valgust saviliivmullad
Taimevaheks jäetakse 4-5 cm, hilistel sortidel 7-10 cm. Kohe peale tärkamist väetatakse ammooniumsalpeetriga (15 gr/m2) , hilisem väetamine ei ole vajalik. Kuival ajal vajab porgand kastmist. Intensiivse kasvu perioodil võib aga liigne niiskus põhjustada juurikate lõhenemist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata võitlusele porgandikärbsega. Kärbsekahjustusi saab vältida järgmiselt: 1)Külviaja valikuga: sügisel (oktoobris) või hiliskevadel (mai lõpp). 2)Katta tõusmed katteloori või perforeeritud kilega. 3)Kasutada seemneid lindi peal. Siis jääb ära harvendamine, mille juures võrsete kahjustusest tekkivad intensiivsed lõhnad meelitavad kärbseid ligi. 4)Kasutada keemilisi kaitsevahendeid. Porgandit liigitatakse varasteks, keskmisteks ja hilisteks sortideks. Varastel sortidel on juurikas reeglina lühem ja tömbi otsaga, sisaldab rohken suhkrut ja on meeldiva maitsega. Keskmistel ja hilistel sortidel on pikemad juurikad ja suurem saagikus.
· Mugulköögiviljad (kartul) · Sibulad · Maitsetaimed · Seened Kasvukoha järgi jaotatakse: · Avamaaköögiviljad · Katmikköögiviljad e. katmikkultuurid Kasvu mõjutavad välistegurid Aubiootilised tegurid Biootilised tegurid Soojus: · Määrab peamiselt taimede kasvu ja arenemist · Seemnete idanemise faasis vajab kõige soojemat · Madala temp. Korral võivad tõusmed hukkuda. · Tärkavad tõusmed vajavad mõnevõrra jahedamat temperatuuri. · Kõrgema temperatuuri vajadus on taas varuainete talletamise faasis · Soojus sõltub suurest valguse olemasolust. Soojuse nõudlikkuse järgi jaotatakse köögiviljad: Külmakindlad- pärinevad peamiselt mõõduka kliimaga aladel. Nende seemned hakkavad idanema alla 10C korral. Optimaalne temp. On neil 18-20 C. Taluvad lühiajalisi öökülma.
Majoraani seemned kuivatatult kala, suppide, ja viltjaskarvased. Taimed rohekashallid. Okste huumusrikast on väga väikesed, nad ei vaja liha ja kastmete tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied mulda. külvivagu, piisab mullapinnal maitsestamiseks. pisikesed, määrdunud-valged või roosakad. Õitseb tasaseks rullimisest. Tõusmed Ravimtaimena puhitust VI-IX. Tugevalõhnaline. ilmuvad 20-23 päevaga. Taimed leevendav, seedimist Eestis külmaõrn, pärit vahemeremaadest istutatakse avamaale öökülmade soodustav möödumisel. . Tüümian e
Juurvili koosneb südamikust ning seda ümbritsevast paksemast kooreosast, mis ristlõikes on kergesti eristatavad. Mida suurem ja heledam on südamik, seda kehvem on tavaliselt porgandi maitse. Kujult võib juurvili olla kas ümmargune, kooniline, silinderjas või isegi värtnakujuline. Seemneid on ühes grammis 800 - 900. Neil on tugev spetsiifiline lõhn ja nende idanemisvõime säilib 2 - 4 aastat. Idanema hakkavad seemned juba 4 - 5° C juures. Algareng on aga väga aeglane: tõusmed tärkavad alles 12. - 18. päeval pärast külvi, esimene pärisleht ilmub umbes 2 nädalat pärast tärkamist. Tõusmed on öökülmadele võrdlemisi vastupidavad ja -3 kuni -4° C külm neid veel ei kahjusta. Pärislehed taluvad veelgi tugevamaid öökülmi. Optimaalne kasvutemperatuur on 18 - 21° C. ülemäära kõrge temperatuuri korral, eriti kui sellega kaasneb niiskusepuudus, kasvavad moondunud kuju ja kehva maitsega porgandid.
VIKK ISELOOMUSTUS Liblikõieliste sugukonnast hiireherne perekonnast Eestis kasvatatakse peamiselt suvivikki ehk kurehernest (Vicia sativa), vähem talivikki ehk põld-hiirehernest (V. villosa), harilikult segatises Loomad ei söö vikki nii meelsasti kui hernest, sest vikk sisaldab vitsianiini, mis on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piimakarjale Haljassööt
Hea hooldamise korral tekivad õisikud suve lõpul. Mitmeaastase kultuurina kasvatades tuleb enne külmade saabumist taime maapealne osa ära lõigata ning katta juured kõdusõnniku või puulehtedega. Taimed võib ka maa seest välja kaevata ja keldris hoida. Ületalve säilitatud taimedel moodustuvad ravimtaimena,köögiviljana, õisikud juba suve algul. ilutaimena köögiviljana, seemned külvata varakult, tõusmed pikeerida maitseainena( kuulub kohe pottidesse, kus neid kasvatada kuni paljude vürtsisegude kasvuhoonesse istutamiseni. Kasvuruumiks hulka), ravimtaimena, jäetakse u. 30 cm ilutaimena istikud tuleb ette kasvatada. Avamaale istutamisel peab istikul olema 2 - 3 pärislehte, tugev madal vars ja tihe juurestik. Avamaale istutatakse taim alles juunis, kui muld on juba üsna soe. Et noore
3) Väänduvad (2-5 m) ·)Viljaks on kaun, varieeruva kujuga - sirge, kõver, lame, silinderjas. ·)Seemned erineva värvusega - valged, kollakad, mustad, pruunid, kirjud. ·)Seemne kujud: elliptilised, ruljad, neerukujulised. Aedoa kasvutingimuse d · Külmakartlik, seemned pannakse mulda alles öökülmade möödudes-soojanõudlik kultuur. · Eestis saab kasvatada põhiliselt kaunte tootmiseks. · Minimaalne idanemistemperatuur +10 ... +12 · Optimaalne +20... +24 · Tõusmed hävivad juba +0,5... +1 · Lehed kaotavad rohelise värvi ja kolletuvad juba 2-3 kraadi juures. · Õitseb juunis-juulis. · Kaunu saab toiduks juba juuli lõpus. · Toiduks kasutatakse nii poolvalminud kui valminud teri värskelt, kuivatatult, soolatult, sügavkülmutatult või konserveeritult. Kasulikkus · Sisaldab palju mineraalaineid, kaaliumi, kaltsiumi, rauda ja rasvu. · Vitamiinidest olemas peaaegu kõik B-grupi vitamiinid, karotenoidid (A-vitamiini
Läätsepõhk on söödaväärtuselt lähedane heinale. Läätse haljasmassi- ja seemnesaak on väiksem kui teistel kaunviljadel. Kuna läätse vars on lamenduv, siis on mehhaniseeritud koristamine raskendatud. 20. sajandi alguseni kasvatati läätse rohkesti ka Eesti alal, aga tõenäoliselt vähene saagikus ongi põhjus, miks Eestis enam ei ole läätse kasvatamine populaarne. Lääts on kasvutingimustes üsna leplik. Seemned hakkavad idanema 4-5 juures, tõusmed taluvad 5-6 öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 . Läätse veevajadus on üldiselt väike. Rohkem vajab niiskust seemnete idanemise ja õitsemise ajal. Eelistab kergeid toitainete- ja lubjarikkaid muldi. Läätse kasvatamisel valitakse kasvukoht, haritakse mulda, väetatakse ja valmistatakse seemed ette nii nagu herne viljelemisel. Lääts külvatakse üheaegselt suviteraviljadega.. Külvatakse tavarealiselt. Külvisügavus on 3-6 cm. Oluline on külvijärgne rullimine
Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja. Teisel aastal kasvavad mulda istutatud juurikast kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Porgand võib õitseda ka esimesel aastal - seda nimetatakse enneõitsemiseks. Kasvunõuded Porgandi seemned idanevad aeglaselt ja tärkavad enamasti 10-18 päeva pärast külvi. Esimene pärisleht ilmub 10...15 päeva pärast tärkamist. Seeme hakkab idanema juba temperatuuril 4...5 oC. Tõusmed on öökülmadele vastupidavad, taludes -3...-4 oC külma. Pärislehed taluvad veelgi külmemat temperatuuri. Juurvilja mullast väljaulatuvat osa aga kahjustab juba -2 oC. Sellised porgandid võivad säilitamisel kergesti mädanema minna. Porgandi kasvuks vajalik paras temperatuur on 18...22 oC. Millest koosneb porgandi juurvili? Porgandi juurvili koosneb südamikust ja paksenenud osast, mis on kaetud koorega. Südamiku ja paksenenud osa vahel on kambiumi ring, milles toimub kasv
Söödaks on terad väga head ja seepärast on sorgo viljelemine Ameerika Ühendriikides tublisti hoogu võtnud. Nõnda on sorgo Ameerika Ühendriikides leidnud uue kodumaa, sealt tuleb peaaegu ligi pool maailma terasorgo toodangust. Lisaks on sorgo osutunud heaks haljassöödataimeks ja üheks paremaks silotaimeks maailmas. Söödataimena annab lõunamaal samalt põllult 2-4 lõikust aastas. Sorgo on soojanõudlik taim. Seemned hakkavad idanema 10-12 C juures. Noored tõusmed hukkuvad juba väikese lühiajalise öökülma tagajärjel. Ka sorgo reavahesid haritakse korduvalt nagu hirsi reavahesid. Enamiku sorgosortide terad pärast küpsemist ei varise, seepärast koristataks sorgot tavaliselt täisküpsuses. Paljude sorgovormide terade endosperm ehk sisetoitekude on värvunud. Pruunikas ja punakas värvus näitab, et seemnes leidub tanniinigruppi kuuluvaid parkaineid, mida peetakse nii toiduks kui söödaks kasutatava sorgo juures ebasoovitavaks
• 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka • Harva loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg • Eristatakse väikeseseemnelisi ja suureseemnelisi läätsi • Leitakse, et väiksematel läätsedel on mõnevõrra parem maitse lähtuvalt seemnete kooreosa suuremast osakaalust. Vähenõudlik kultuur • Seemned hakkavad idanema 4-5 ℃ juures, tõusmed taluvad 5-6 ℃ öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 ℃. • Külvisügavus on 3-6 cm. • Kerged toitaine- ja lubjarikkad mullad • Veevajadus väike • Külvatakse üheaegselt suviteraviljadega • Soovitatav külvijärgne rullimine • Keemiline umbrohutõrje enne või kohe pärast külvi • Läätse vars on lamenduv • Lõuna-Euroopas kulub läätsel tärkamisest saagikoristuseni kuni 90 päeva Eestis kasvatatud läätsed http://www.kollasedtaskud
naturaliseerunud suures osas Euroopast. Maitsetaimena kasvatatakse teda üle kogu maailma. http://freeextras.com/images/mediterranean_sea_map12019.htm Kasvatamine Kuigi petersell on pärit soojast kliimast, edeneb ta ka Eesti kliimas suurepäraselt. Seemned hakkavad idanema juba +2° kuni +3°. Tõusmed taluvad lühiajalist külma ning täiskasvanud taimed võivad talvituda kasvukohal. Valguse suhtes on petersell nõudlik, samuti niiskuse, eriti seemnete idanemise ajal. http://www.krauta.ee/ideedjanouanded/aiaklubi/pages/ vaikekoogiviljaaedrodule.aspx Kasutamine Maitseainena kasutatakse lehti ja juurt ning ravimina peamiselt lehti ja seemneid, kuid ka kogu taime ja taimemahla
Sobib vaid kasvuhoonesse. Okra on soojusnõudlikum kui kasvuhoonekurk ning vajab isegi mõnevõrra kõrgemat mulla- ja õhutemperatuuri kui paprika või baklazaan. Optimaalne temperatuur seemnete idanemiseks on +25...+30°C. Kasvu ja arengu jaoks peetakse optimaalseks õhutemperatuuriks +21...+30°C, minimaalseks +18°C, maksimaalseks +35°C. Õhu relatiivse niiskuse suhtes on okrataime nõudlused enam-vähem samased kasvuhoonekurgi nõudlustega. Istikud tuleks pottides ette kasvatada. Tõusmed tärkavad umbes 10 päevaga. Tärkamise aega saab paari päeva võrra lühendada, kui kõvakestalisi seemneid enne külvi ööpäeva kestel leiges vees leotada. Mulla suhtes okral erilisi nõudeid ei ole, kasvades rahuldavalt samadel pinnastel, millel kurk või tomatki. Kasvukohale istutatakse istikud kasvutüübist olenevalt reavahedega 60-100cm ja taimede vahedega reas 30-60cm. Okrataimed võivad kasvada 0,6-2m kõrguseks. Enamik USAs ja
..15cm pikkused jämedad juurelõigud huumusrikka mullaga peenrasse ning kaetakse umbes 5cm paksuselt mullaga. Pealt multšitakse, et muld püsiks niiske. Kuival ajal kastetakse mõõdukalt. Esimesed lehed ilmuvad tavaliselt sügiseks, vahel ka järgmisel vegetatsiooniperioodil. Talveks kaetakse peenar kuuseokste või puulehtedega. Rennvõrsik Ühe aastased võrsed painutatakse kogupikkuses mõne sentimeetri sügavusele mulda ning kinnitatakse ja kaetakse mullaga. Kui pungadest on tulnud uued tõusmed, mullatakse kuni tipupungani. Seda toimingut korratakse 2-3 korda kuni mullakuhik on 20-25 cm kõrgune. Nii paljundatakse kuslapuu-, enela- ja sõstraliike. Üks võrse võib anda 5-8 istikut. Ringvõrsik Mõne sentimeetrine mullakiht eemaldatakse kogu põõsa ümbert ja painutatakse oksad maha. Emapõõsaste vahekaugus peab olema 1,5x1,5 m või 2x2 m. Allikad: http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/juurepistikud.html http://aedmustikas.weebly.com/vegetatiivne.html https://luua.kovtp
suure haljasmassi kuid seemnekoristus on raskendatud. · Nüüdisajaks on aretatud madalakasvulised tüviherne kui ka lehetud hernesordid. Lehetutel sortidel on lehed muundunud köitraagudeks. Sellised herned toetavad üksteist kasvuajal ning ei lamandu. Herne kasvufaasid · Tõusmete faas · Õiepungade moodustumine · Õitsemine · Valmimine Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Tema seemned hakkavad idanema 1-2 0C juures, tõusmed taluvad 6-8 kraadist külma. Kasvuks optimaalne temperatuur 16-200C. Hernes vajab kuni õitsemiseni rohkesti niiskust. Pärast õitsemist põhjustab ülearune niiskus liigset vegetatiivkasvu ning hernes lamandub kergesti. Liigniiskust hernes ei talu. Mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik, kuid eelistab keskmise lõimisega muldi mis on huumuserikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernes on valgusnõudlik pikapäevataim, isetolmleja. HERNE AGROTEHNIKA Hernes tuleb külvata varakult
On sooja nõudlik Vajab rohkesti niiskust Ei vaja palju valgust SUURIMAD TOOTJAD Ma d a lm a a d P o o la His p a a nia Kree ka Bulg a a ria KAS TEADSID? Kurg is o n üle 9 0 % ve tt KURK HERNES (Pisum sativum) Päritolumaaks VäikeAasia Vajab parasniiskeid ja mõõdukalt tihenenud liivsavi ja saviliivmuldasid Kasvab soojas parasvöötmes On valgusnõudlik Talub lühiajalist kuivust, kuna juurestik on sügaval ma sees (kuni 1m) Tõusmed taluvad kuni viie kraadist külma Pole kasvutingimuste suhtes nõudlik SUURIMAD TOOTJAD Hiina Kre e ka T ürg i KAS TEADSID? Kuna g i o li h e rne s inim e s e le tä h tis va lg ua llika s T o lm ne b e nne õ ite a va ne m is t HERNES UBA (Phaseolus vulgaris) Päritolumaaks KeskAmeerika Mulla temperatuur seemnete istutamiseks 1214 kraadi Vajab huumusrikkast mulda Kasvab soojas parasvöötmes On soojalembene Pole valgusnõudlik
liivsavipinnasel, tuulevarjulises kohas ning võib kasvada ka varjus. Köömen esineb kahe ja mitmeaastase vormina, mis saaki hakkab kandma teisel aastal. . Kasvatatakse teisel või kolmandal aastal pärast sõnnikut. Paremad eelviljad on kapsas, kurk, kartul ja taliteraviljad. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku, teisel aastal alles 30- 80 cm kõrguse haruneva varre. Paljundatakse seemnetega. Parim külviaeg on varakevadel, kuid võib ka külvata augustis. Idanevus säilib 2 3 aastat. Tõusmed tärkavad 14- 25 päeva pärast. Külvatakse varakevadel kasvukohale 1 cm sügavusele, reavahega 25 30 cm. Et maad paremini kasutada võib esimesel aastal ridade 4 vahel kasvatada teisi kiiresti kasvavaid üheaastaseid kultuure. Umbrohtusid ei tohi maitsetaimede peenral kasvada, sest nende seemneid on maitsetamede omadest raskesti eraldada
Kasvutingimused: Pelargoon on valgustarmastav, vähenõudlik, talub hästi niiskuse puudust. Parim kasvukoht on päikseline ida või läänepoolne aken. Soojal ajal vajab tugevat, tihedat kastmist. Talvel, olenevalt temperatuurist, on kastmine mõõdukas. Väetatakse mineraalväetisega. Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast turvast või turba liiva segu. Toas kasvatamiseks külvatakse märtsis -aprillis. Tõusmed ilmuvad 2-3 nädalat peale külvi. 2-3 pärislehe faasis pikeeritakse seemikud pottidesse. Paremaks hargnemiseks näpitatakse taime tipp peale kuuendat seitsmendat lehte ära. Suveks on soovitav taim viia õue ja talveks panna jahedasse (+10-12 oC), valgesse ruumi. Pelargooniga haljastatakse rõdu, verandat. Teda kasutatakse aia poolvarjulisemas osas. Ümberistutamine: · Taim tahab iga-aastast ümberistutamist. Tavaliselt tehakse seda kevadel. Poti põhja
linnaseid, samuti kuulub odrajahu viljakohvi ja kamajahu koostisse. Oder on suure kohanemisvõimega kultuur. Kuid kõige suuremat saaki annab oder siiski vaid soodsates kasvutingimustes paraskliimavöötmes. Otrade perekonda kuulub umbes 40 liiki. Kõik Eestis kasvatatavad odrad on sõklateralised. Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned hakkavad idanema 1-2 ´C juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 18 22`C. Tõusmed taluvad 7 8- kraadist öökülma. Õitsemise ja valmimise ajal on öökülmad odrale ohtlikud. Külmast rikutud terad kaotavad idanemisvõime. Kõrget temperatuuri talub oder paremini kui kaer või nisu. Kõrgel temperatuuril areng kiireneb ja saak võib jääda väikeseks. Niiskuse suhtes on oder üks vähenõudlikumaid. Veepuuduse suhtes on oder eriti tundlik kõrsumise ja loomise ajal. Odrale sobivad paremini huumusrikkad neutraalsed liivsavimullad. Kasvuks
Muld peab olema lubjarikas ja kerge. Väetamise suhtes ei ole ta nõudlik, on teise või isegi kolmanda põllu taim. Taimele meeldib meie kliimas kivine põld. Lavendlit saab paljundada jagamisega, pistikutega ja seemnetega. Seemnetega paljundamisel on tähtis varajane külv. Külvata tuleb märtsi alul, seeme katta õhukese mullakihiga ja püüda hoida külvikasti jahedas, +4°C +18°C. Külvikast katta paberiga, sest lavendel idaneb pimedas paremini. Tõusmed ilmuvad tavaliselt kolme nädala, aga ka kuu aja pärast, nii et märtsis külvatud taimed on parajad avamaale istutamiseks mai lõpus juuni alguses öökülmade lõppedes. Taimede vahekaugus avamaal ääristaimena võib olla 25x25cm, muidu 40-50 cm. Pistikuid võib võtta ületalve püsinud taimedelt mai alul või ka augusti alguses ja need turba- liiva segusse juurduma panna. Hooldustööks, eriti esimesel suvel, on rohimine. Taimehaigusi- ja kahjureid esineb harva.
eelistab viljakat pinnast, kasvab kogumikena. Nõgeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Kõrgus 40 kuni 150 cm. Kogu taim on kaetud lühikeste harjaskarvade ja pikkade kõrvekarvadega. Karedad jämesaagja servaga lehed paiknevad varrel vastakuti; lehekaenlas asuvad ka õievarred, pööristena. Maa-alune risoom on pikk, roomav ja tugevasti puitunud. Kogu taim on söödav vars, leht, juur, seemned. Kevadel tärkavad punakad tõusmed kuivatamiseks ei sobi, kuid nendest tehtud tee on väga kosutav. Õitseb juunis ja augustis. Lehtede kogumisel on sobiv kasutada kinnast, ja tõmmata taim ülevalt alla mööda vart lehtedest puhtaks või lõigata terve taim, närtsitada teda ja siis lehed küljest võtta. Nõgesest on tehtud ka siidise läikega riiet Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab
Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustatud seemnete arvust võib neid olla 1-3. hammustavad tõusmed läbi. Pähklikärsakas (Curculio nucum) on tuntuim lehtpuude seemnekahjur, kelle valged tõugud elavad sarapuupähklites. Tüvekeste kahjurid (putukad, kes närivad laikudena noorte tüvekeste koort, kaevandavad selles käike, imevad mahla. Nad elavad kas kogu oma elutsükli vältel või Erinevaid pahklestasid
suurtes kogustes mürgina mõjuda aga leidub veel pineeni, salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, saponiine ja alkoloidide jälgi. Eestis kasvatatakse üheaastase aialillena, lillekastides japottides Brasiiliast pärinevat erepunaste õitega poolpõõsast leeksalveid (Salvia splendens) ja dekoratiivsete lehtedega kirju salveid (Salvia horminum). Hõlpsaim viis nende kasvatamiseks on seemnetest. Külvid teostada varakult taimede ettekasvatamiseks. Hiljem tõusmed pikeeritakse, istutatakse pottidesse või kastidesse ning kui öökülmade oht on möödas, võib taimed istutada kasvukohale suvelillede peenras või mõnele teisele sobivale istutusalale. Aedsalvei [Salvia officinalis] on Vahemeremailt pärinev helelillade, siniste või valgete õitega poolpõõsas, on paljudel maadel kultiveeritav ravim-, korje- ja maitsetaim. Teda kasvatatakse peamiselt eeterliku õli saamiseks (lehtedes on seda kuni 2,5%; õli peamised koostisosad on
kraavikallastel ja elamute vahetus läheduses. Eelistatud kasvukoht võiks olla päikeseline või veidi varjuline. Kasvukoha mullaks sobib kergem liivsavi- või savimuld, happelisi muldasid ta aga ei talu. Külvatakse harilikult varakevadel, külvisügavuseks 2-3 cm, kuid võib külvata ka sügisel, septembri alguses. Nii nagu enamikel sarikalistel võtab idanemine ja taime algne areng palju aega, nii ka köömnel - tõusmed ilmuvad umbes 2 nädala pärast, taimede areng on alguses väga aeglane. Samas talvituvad köömnetaimed hästi.Tee valmistamiseks võetakse 1 spl peenestatud või terveid seemneid klaasi keeva vee kohta, lastakse kaane all tõmmata kuni jahtumiseni. Seejärel kurnatakse ja tarvitatakse 2-3 spl 5-6 korda päevas enne sööki. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B6%C3%B6men (5.12.2011) http://www.uuerouna.ee/index.php?page=62& (5.12.2011) http://www.aialeht
keerutas printsi oma näpu ümber. Ta nõudis printsilt klaaskuplit tuule eest kaitseks ja vett, et hommikust süüa. Roos oli uhke, et tal oli neli okast, tema arust oleksid võinud nüüd need tiigrid tulla, keda küll sellel planeedil polnud. 9.osa Prints oli otsustanud lahkuda. Ta tahtis teisi planeete näha. Hommikul puhastas ta korralikult kaks oma töötavat tulemäge, ning ka selle tulemäe, mis ei pursanud, sest kunagi ei või teada. Ta kiktkus välja ka viimased ahvileivapuude tõusmed, tema jaoks tundusid kõik need igapäevased tööd nüüd nii armsatena. Roos ei tahtnud enam kuplit tuule eest kaitseks ja oli nõus üksi jääma, ta saatis kiiresti printsi ära. Prints lahkus koos lindudega. Kui ta oli läinud, hakkas roos nutma. 10. osa Kuninga planeedil. Kuningas pidas teda alamaks. Terve planeet oli mantlit täis. Kuningas alguses keelas haigutada ja siis käskis haigutada. Kuningas käskis koguaeg . Prints tahtis päikeseloojangut näha
Lehe all rohkem ja all ääres. Võib esienda kollakaid ringe. 7. Märgmädanik Kuju muutub, toiduks kõlbmatu. Esineb lihakatel viljadel. 8. Lehemädanik (lk 55), Lehtedel või vartel laigud, mis pärast muutuvad pruuniks ja lõpuks hävinevad. Fungitsiidid. Kahjustab kartuleid ja tomateid. Kasvuhoone uks hoida kinni. Tuulega tuleb sisse. Lehed tomatitel ära murda kui näed. 9. Tõusmepõletik (lk 59) Peedil näiteks. Tõusmete faasis. Taimed (tõusmed) kukuvad pikali. Juur on nagu sisse nöördunud. Seemne puhtimine. Boorväetised. Kontrollitud substraat. Tunnustatud firma substraati ostame. Pinnasega tuleb. Peetide juures oodata harvendamisega, siis peale põletiku üle käiku ei pea enam harvendama. 10. Nuuter ristõielistel - (lk 45) Paksendid tekivad juurtele. Kinni pidada millestki - külvikorrast vist. 11. Valgemädanik Porgandil nt. Liiva sees säilitada õigel temperatuuril. Hoida puhtust ja korda. 12
(Sterry ja Mackay, 2005). 4 2.2 Talvitumine Kirjanduses nimetatakse mustlaik-apollo ületalve elavaks arengujärguks kas muna või esimese kasvujärgu röövikut. Eesti populatsioonid talvituvad munakesta sees täiesti välja kujunenud röövikuna. Röövikud närivad endid läbi munakesta välja täpselt sel ajal, kui lumi on sulanud ja maapind veidi soojenenud, kui toidutaime tõusmed on juba tunginud läbi pinnase (Viidalepp, 2000). 2.3 Röövikustaadium Ühemillimeetrise läbimõõduga munadest koorunud esimese kasvujärgu röövikud on umbes kolm millimeetrit pikad, tuhmmustad, hõredalt mustjate lühikeste karvadega kaetud ja sileda, läikivmusta peakapsliga. Toitudes närivad nad lõokannuste lehtede servi ning liiguvad vilkalt nii taimevarsi pidi üles ja alla kui ka maapinnal ühe taime juurest teise juurde.
Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid. 6.Millistel muldadel on otstarbekas metsa külvata ja millistel istutada? Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi. Kasutatakse 2.-4. Boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, lappe tehakse maakirve, kõpla või tugeva rehaga. Lapi suurus 30x30cm....50x50cm, taimevarred koos metsakõduga tõmmatakse lapi lõunaservale varjuks päikese eest. Külvivõtteid on mitu- hajalikülv: 20-30 seemet külvatakse lapile hajali rehitsetakse ca 1cm sügavusele ja tallatakse kinni. Lapi lõunaserva külvamisel tehakse lõunaserva 1-1,5cm sügavune rennike, kuhu külvatakse
HARILIK PUNE Origanum vulgare Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS püstine, lehistunud, ülaosast hargnev. LEHT piklikmunajas, rootsuline, väikesed, asuvad varrel vastakalt. ÕIS alla 1 cm, valkjas kuni lillakas või purpurne. Õied asuvad tihedates õisikutes võrsete tippudes. SEEMNED idanevus säilib 3-4 aastat, idanemistemperatuur on 15-18° ja tõusmed tärkavad 15-25 päeva pärast Ajalugu Punet tundsid vanad egiptlased, seda taime hindasid kõrgelt kreeklased. Legendi järgi olevat selle taime loonud Kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite, et tähistada õnne ja rõõmu. Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaar, et nende kooselus õnn elu lõpuni püsima jääks. Eestlaste uskumuste koheaselt oli harilikul punel maagilist jõudu. Kasvatamine Seemned külvatakse mullapinnale, kaetakse õhukeselt. Võib külvata ka avamaale
Käbisid on kõige rohkem 200300-aastastel puudel. Seemnete põhiliseks levitajaks on tuul, mis võib nad kanda kuni 12 km kaugusele. Enamasti kanduvad nad siiski puust kuni 100 m kaugusele. Levitamisele aitavad kaasa ka närilised ja linnud, kes neid toiduks tarvitavad. Esimese aasta seemikute jaoks on parimad kasvutingimused ja ellujäämise protsent suurem, kui nad kasvavad poolvarjus, seda eriti lõunasuunalistel mäenõlvadel. Soodsas kasvukohas võivad tõusmed esimesel aastal kasvada 69 cm. Vanemad seemikud eelistavad kasvuks täisvalgust ning nende kasvukiirus suureneb märkimisväärselt, kui nad on 8 kuni 10-aastased, aastane juurdekasv võib siis ulatuda kuni ühe meetrini.
peenikesed seemned (rododendron, hortensia, aktiniidia, kanarbikud). külmaõrnad kultuurid, saavad pikema kasvuperioodi ja paremini talveks puituda. · Vaja rohkem tööjõudu, kallim. · Külvid kassettidesse või kastidesse (väike seeme). · Substraadiks tavaliselt turvas, mis on vajaliku pH -ni neutraliseeritud, liiva ja väetiste segust, vahel lisatakse ka komposti (20% mahust). · Idanemistemperatuur on 15 20 kraadi, tõusmed vajavad palju valgust. · Kasta hommikul, et taimed kuivaks, see vähendab seenhaiguste levikut. 27.04.2016 Marje Kask 30 Pikeerimine katmikalal · Seemikud pikeeritakse 2 4 pärislehe staadiumis. · Pikeeritakse kas peenardele või konteineritesse peale öökülmade möödumist. · Enne välja pikeerimist tuleb taimi 1 nädala jooksul välisõhuga treenida. Võib pikeerida ka katmikalale. 27.04
otstarbekam ärakasutamine. Eestis on riiklikes sordivõrdlus ja teaduskatsetes varemgi taliodra sorte testitud, kuid meie kliima jaoks vastupidavaid sorte pole seni leitud. Sordiaretuse arenedes on turule tulnud uued ja talvekindlamad sordid Suvinisu Triticum aestivum L. Nisu on olnud vaieldamatu liider maailma teraviljade seas, olles seejuures üks väärtuslikumaid taimseid toiduaineid. Suvinisude küpsetusomadused on saianisuks reeglina paremad. Nisu idanevad seemned ja tõusmed on öökülmale vastupidavad, jahedam ilm soodustab taime võrsumist ja lisajuurte kasvu, veevajadus on suurem kui odral ja taliteraviljadel, loomiseelne veepuudus põhjustab viljatute pähikute teket. Sobivad viljakad mullad, vähesobivad on rasked savimullad ja liivmullad. Suvinisule on omane vähene võrsumine, seega külvitihedus peab olema suurem kui teistel teraviljadel. Suvioder Hordeum vulgare L.
Pärast tolmlemist kulub ca 18 kuud, enne kui emaskäbisse sattunud tolmuterad seemnealgmed viljastavad ning seemned valmis saavad. Käbi hakkab kasvama ja seemneid moodustama alles teisel aastal peale tolmlemist. Rohekaks ja vaiguseks muutunud käbi ei lase seemneid välja veel ka teisel arenemisaastal. Kolmanda aasta kevadel, kui käbi kuivab ja pruuniks muutub, pääsevad seemned käbist välja. Soodsatesse tingimustesse sattunud seemnetest arenevad paarikümne päeva jooksul tõusmed, mille kõrgus esimesel aastal ei ulatu üle 10 cm. Järgmisel aastal kujuneb esimene okstemännas. Ühekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel emas- ja isasõied paiknevad erinevatel taimedel. Risttolmlemine - tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. KATTESEEMNETAIMED - Angiospermae Katteseemnetaimede (ehk õistaimede) liike arvatakse maakeral olevat üle 300 000, see on praegu valitsevaks taimerühmaks Maal
4. Osad on pika kasvuajaga ja koristamine sademeterikkale ajale jääb. Oder Kasutamine mitmekülgne: 1. Söödaks 2. Toiduks 3. Tehniline Võrreldes suvinisuga Vähenõudlikum, isetolmleja, transpiratsioonikoefitsient 400. Sobivad huumusrikkad, toitaineterikkad mullad, ei sobi kõrge põhjaveega mullad, kiirekasvuline, varajased sordid 70 päevaga valmis, hilisemad 100. Kaer Põhiliselt loomasööt, rasvarikkad terad. Puudus: Terad kiurikkad Oras-Tärkanud tõusmed Suurem niiskusenõue, transpiratsioonikoefitsient 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Pikapäevataim. Koristusküpsuseni 80-100 päeva. Ka isetolmleja. Terade valmimine ebaühtlane. Suvinisu Soojemad, päikesepaistelisemad ilmad. Harjunud, kohanenud meie kliimaga, talub hästi öökülma, nagu steppides, tempi kõikumisi. Nõuab viljakamaid muldi. Kasvuaeg 90-110 päeva. Kõige nõudlikum on suvinisu, siis oder, siis kaer, siis segavili.
Iduleht……………………………………………………………………………………… Juurekael…………………………………………………………………………………… Pärisleht……………………………………………………………………………………. Idujuur………………………………………………………………………………………. tõuse, tõusmed………………………………………………………………………………. seemik……………………………………………………………………………………….. 1 stratifitseerimine…………………………………………………………………………….
Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned: hallid ,pruunid või mustad,pika sihvaka tüvega,mis kinnitub tangjalt ümber seemne. Ökoloogilised omadused: Talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesised kehvi muldi.Tormi ja hiliskülmakindel.Noored taimed ja puud kannatavad seenhaiguste tõttu.Väga viljakal mullal on halb tüvi ja jämedad oksad.Puit tumedanna ja vastupidavam siseosa lülipuiduga.Väga hea konstruktsiooni ja tislerpuit. Nõudlused: Väga valgusnõdlik,tõusmed ja noored taimed hukkuvad rohttaimestiku varjus ei talu varjamist ja hõõrumist lehtpuude poolt.Vajab tihetat puistut heaks laasumiseks.Puidu välis tunnused.Malts puit on lai,lülipuit on punakas või punaakas pruun värvusega õhu käes tumeneb. 2.Puidu omadused: Kege lõhetetda töölda ja kuivadada.Lülipuit on vastupidav maltspuit on kerge immutada.Vees ligunenud puit on kahjustatud bakteritest mille tulemusel suureneb sellise puidu vedelikeimavsus.Viimane mõjub negatiivselt
Nende vahel asub kambiumirõngas, milles toimub juurvilja jämeduskasv. Ristlõikes on südamik ja kooreosa kergesti eristatavad. Südamik on tavaliselt heledam ja puisem. Mida suurem ja heledam on südamik, seda halvem on üldreeglina porgandi maitse. (1) Bioloogiline iseärasus 7 Soojuse suhtes on porgand esimesel kasvuaastal võrdlemisi vähenõudlik. Seeme hakkab idanema juba temperatuuril 4- 5°. Tõusmed on öökülmadele võrdlemisi vastupidavad, -3 kuni -4° külm neid veel ei kahjusta. Pärislehed taluvad veelgi tugevamaid öökülmi Porgandi optimaalne kasvutemperatuur on 18-21°. Kõrgemal temperatuuril, eriti kui sellega kaasneb niiskusepuudus, porgandite kuju moondub ja maitse halveneb. Niiskusnõudlikkus on porgandil väiksem kui teistel juurviljadel. Niiskuse suhtes on eriti kriitiline idanemisperiood, mis kestab kaua. Pärislehtede faasis on porgand põuale märksa vastupidavam.
Suviteraviljad võrsuvad taliteraviljadest vähem. Lisaks on suviviljade saak väiksem, kui taliviljadelt, mis tähendab väiksemat tulu. Taliteraviljad – Nendeks on talinrukis, -nisu, -oder ja talititrikale. Nende peamiseks iseärasuseks on see, et nad vajavad jahedamat keskkonda, kui suviteraviljad. Sügisene kasv peatub, kui õhutemperatuur on alla 5°C. Taliteraviljade kogu elutsükkel on 270…360 päeva. Nisu – Suvinisu minimaalne idanemistemperatuur on 2°C. Idanevad seemned ja tõusmed on öökülmadele vastupidavad. Suvinisul on suur veevajadus. Suvinisu kasvuperiood on 98 - 105 päeva. Talinisu terad idanevad +2°C juures. Talinisu tärkab 7 - 9 päevaga. Kasvuperioodi pikkus olenevalt sordist on 270 - 350 päev. Talinisu on niiskuselembeline. Oder – Kasvuaeg on tal umbes 70-110 päeva. Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned hakkavad idanema 1-2°C juures. Niiskuse suhtes on oder vähenõudlik. Idanemiseks on vajalik veehulk 50% terade massist.
8.Algarenemine kiire väga aeglane Eristatakse -paljasteravilju-terad sõkalde vahel vabalt, vilja peksmisel vabanevad terad kergesti -sõkalteravilju a)tera on õiesõklaga kas kaetud (kaer, hirss) või b)tera on õiesõklaga kokku kasvanud (oder, riis) I rühm: 1.Nisu Triticum Aestivum L -suvinisu-harilik e. pehme nisu (min.idanemistemp.1-2 C, optimaalne 10-15 C , tõusmed taluvad -7 kuni -11, terade mood.aegne soodsaim temp. 15 kuni 23 C. Muld peab olema viljakas ja sisaldama kergesti kättesaadavid toitaineid. Võrsub tagasihoidlikult, moodustab 1,2 kuni 1,5 võrset. Kasvuaeg keskm.100 päeva) -talinisu (seemned idanevad aeglaselt juba 1 kuni 2 C juures, kiiresti 14 kuni 17 C juures. Talub kuni -25 C külma. Eelistab viljakat parasniisket mulda. Talirukkist vähem vastupidav. Kasvuperiood 320-350 päeva) 2.Oder Hordeum L (Eristatakse kahe-ja kuuerealine oder)
Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt kannatavad taimed selle all märgadel ja savistel muldadel. Liivmullad on veevaesed ja seal seda ohtu praktiliselt pole. Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab selle läbi nõrga juurestikuga kuusk. 2) Talvekülmakahjustused Talvekülmakahjustused võivad ilmneda ärakülmumises ja külmalõhede tekkimises. Ära võivad külmuda võõrpuuliigid, kui talveks ettevalmistumine on olnud ebasobiv. Külma läbi võivad kahjustuda ka kodumaised puud ja põõsad, millel on pindmine juurestik. Külmakahjustused on suuremad, kui eelnev suvi on olnud põuane ja kui on lumevaene talv.
Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadtalvel. Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned hallid, pruunid või mustad, pika sihvaka tiivaga, mis kinnitub tangjalt ümber seemne. Mänd uueneb hästi seemnest, kuid looduslik uuendus vajab arenguks valgust. Seemneaastad korduvad 3-4 aasta järel. Ökoloogilised omadused: Mänd on külmakindel, kiirekasvuline, valgusnõudlik, tõusmed ja noored taimed hukkuvad rohttaimestiku varjus, ei talu ka hilisemat varjamist. Mullastiku suhtes vähenõudlik, suudab kasvada ka ekstreemsetes kasvutingimutes. Juurestik ja võra on väga plastilised. See tähendab seda, et mänd kujundab oma võra ja juurestiku vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust. Mänd ei sobi kasvama koos haavaga ja arukasega, sest haab on männi- pigirooste vaheperemees ja arukask piitsutab männi ladvavõrseid
asjaarmastaja jaoks. Ajatamiseks mõeldud mugulsibulad peavad läbima n.ö. külmaperioodi, s.o. aeg mil sibulaid mõjutatakse mingi kindla temperatuuriga valmistamaks neid ette varaseks õitsemiseks. Soovitav istutusjärgse ettevalmistus perioodi kestus olenevalt sordist on 9 kuni 10 nädalat pimedas ruumis. kui ülalmainitud aeg täis, võib taimepotid ja kastid tuua sooja, misjärel on vajalik nende korralik kastmine. Seejärel on soovitav taimede noored tõusmed katta musta kilega või spetsiaalse ,,hüatsindi mütsiga" kuni ilmub nähtavale õisiku alge. Laiemalt tuntud sordid: · ,,Blue Jacket" tumesinised õied püstisel õisikuvarrel (vt lisa 1); · ,,Carnegie" puhasvalged õied (vt lisa 2); · ,,City of Haarlem" pehmekollased õied (vt lisa 3), üsna haruldane; · ,,Delft`s Blue" portselani sinised õied (vt lisa 4); · ,,Fondant" heleroosad õied (vt lisa 5);
..7 cm, rasketel ja liigniisketel muldadel 3...5 cm. Sobiv seemnemugula Ø on 5...7 cm. Vagude vahe on 70 cm, mugulate vahe vaos 25 cm. Kasvuaegne hooldamine Mõni päev peale mahapanekut tuleks teha vagude korrigeerimine, et tagada kinniajamisel mullas väljajäänud mugulate mullaga katmine. Umbrohtude hävitamiseks tuleks vaod maha äestada kergete võrkäketega. See soodustab ka tõusmete kiiremat tärkamist. Äkkeid saab kasutada kuni tõusmed on kuni 10 cm pikad. Edasi tuleks teha vaheltharimist vaheltharimiskultivaatoriga 2...3 korda 2...3 cm sügavuselt. Sellega hävitatakse ära vagude vahel olev umbrohi, kobestatakse mulda ja kuhjatakse see ümber kartulitaimede, soodustades pesade kinnikatmist ja kaitsmist päikese eest. Vaheltharimine lõpetatakse õiepungade moodustumise faasi alguseks. Vajadusel tehakse kasvuaegne keemiline taimekaitse kahjurite ja haiguste vastu. Koristamine
Eestis ja meie lähipiirkondades variseb kõige rohkem seemneid mais. Head seemneaastad esinevad 45 aasta järel, heades kasvutingimustes sagedamini kui halvemates. Väga headel seemneaastatel võib kuuse puhtpuistu toota 90158 kg seemneid ühe hektari kohta. Kuuseseemned on taigas oluliseks toiduallikaks valgejänestele, kuuse-käbilindudele ja rähnidele. Valmivate seemnete hulka võivad oluliselt vähendada mitmesugused käbisid ja seemneid kahjustavad kahjurputukad. Tõusmed tärkavad 34 nädalat pärast idanemist ja neil on 89 (harva ka 10) idulehte. Noores eas (esimesed 1015 aastat) on puude kasvukiirus üsna madal. 3 aasta vanused seemikud on umbes 20 cm kõrgused. Puude juurdekasvu kiirus on kõige suurem 1525 (35) aastastel puudel, küündides soodsates tingimustes 70100 cm aasta kohta. Üle 100- aastaste puude juurdekasv väheneb oluliselt. 1.5 Koht ökosüsteemis Kuusk on tähtis toiduobjekt paljudele loomadele. Tema seemneid söövad rähnid ja
Seetõttu ei peeta soovitatavaks süüa teda korraga liiga palju ja liiga sageli. Oblikhappe kahjulikku mõju aitab vähendada spinatitoitude tarvitamine koos piimaga. Ka võib spinat teatud kasvutingimustes (valgusevaene kasvukoht, lämmastikväetiste liig) salvestada ülemäärasel hulgal nitraate. Üldiselt pikapäevataim Varajase saagi saamiseks tuleks spinat kevadel avamaale külvata esimesel võimalusel. Seemned hakkavad idanema 34° juures, optimaalne idanemistemperatuur on 2022°. Tõusmed taluvad külma 5 kuni 6°, leherosett isegi 8 kuni 10°. Optimaalne kasvutemperatuur on 15°. Üldiselt on spinat pikapäevataim. Suvise kõrge t° ja pika päeva tingimustes hakkab ta kiiresti õitsema ja saagi kvaliteet halveneb. Seepärast teda suvel kasvatada ei tasu. Uuesti, sügisese saagi saamiseks võiks külvata juuli lõpul, augusti algul. Võib külvata ka hilja sügisel (novembri algul) talve alla. Kuidas spinatit säilitada?
kummeliõisi. Koriandrilehti võib kasutada nii värskelt, kui ka sobivad väga hästi külmutamiseks. Värskel koriandrilehtedel on meeldiv mahe maitse, lehti võib värskelt hakituna puistata suppidele, kastmetele, karriroogadele ja salatile. Petersell Petersell tervisele Peterselli kodumaaks on Vahemeremaad, kus ta tänaseni kasvab metsikult. Kreekast ja Roomast levis petersell üle kogu maailma. Kuigi taim pärineb soojalt maalt, idaneb ta meie tingimustes juba 2-3oC juures, tõusmed taluvad isegi külma. Petersell idaneb vaevaliselt, varase saagi tarbeks peaks idandamist läbi viima siseruumides. Varase peterselli saamiseks võib katsetada ka hiliskülvi: seemned külvatakse maha augusti lõpus või septembri alguses, veidi sügisel kinni katta. Kevadel see-eest ootavad meid atsakad taimed. Rohke saagi saamiseks tuleb peterselli külvata maha kogu suve jooksul. Peterselli juurt sobib ajatada toas potis (4- 5 kaupa ca 12-14cm läbimõõduga potti)
(Dithane M-45 0,3%-line) 10-päevaste intervallidega 2-3 korda. 4.4 Sojaoa-mosaiik Põhjustab Soybean Mosaic virus. SMV võib edasi kanduda taimemahlaga, lehetäidega ja seemnetega. Tunnused: Nakatunud taimed on tavaliselt kängunud ja moondunud (kiprunud, kortsunud, kurrulised, kängunud, kitsenenud) lehtedega. Kaunad on kängunud (lamedaks litsutud või kaardus) ja neis on vähem ning väiksemad seemned. Kahjustatud seemned ei idane või neist arenevad nakatunud tõusmed. Välitingimustes viirus on elavatel taimedel ja levib nakatunud seemnetega. Tõrje: Külvata viirusvaba seemet viirusvabalt põllult. Tõrjuda umbrohud ja lehetäid. Korjata välja haigestunud taimed ja põletada. 4.5 Kollane mosaiik Seda haigust põhjustab mungoa kollane mosaiikviirus (MBYMV). See viirus kahjustab rohkem sojauba ja põhjustab põllul suurt kahju. Tunnused: Iseloomustavaks tunnuseks on silmatorkavad helekollased laigud lehtedel
annaabi.ee 
