Petersell (0)

Petersell ( Aedpetersell )
Nimi Monika Vi demann
2012a.
Ajalugu
Vanad  kreeklased   pidasid  peterselli pühaks  taimeks  ning kasutasid seda 
üksnes rituaalsetel eesmärkidel. Peterselliga kaunistati  hauakambreid , 
kuna seda taime peeti Archemoruse– "surma sõnumitooja" – taimeks.
Kuna legendi kohaselt olevat Heraklese võidupärjas olnud kimp peterselli, 
põimiti petersellilehti ka olümpiavõitjate pärgadesse. Kreeklased ise 
peterselli ei söönud vaid söötsid seda oma võidusõiduhobustele.
Roomlased  seevastu tarvitasid ohtralt peterselli. Seda seoti peokülaliste 
pärgadesse, et leevendada joovet ning varjata halbu lõhnu.
Keskajal usuti, et peterselli  kasvatamine  õnnestub vaid nõidadel ja 
rasedatel naistel ning korralik saak kasvab vaid Suurel reedelkülvatud 
seemnetest.
Petersel
   Petersell (Petroselinum) on sarikalaste sugukonda 
kuuluv   taimeperekond.
   Peterselli perekonda kuulub:kähar 
petersell, lehtpetersell,        varspetersell, 
metspetersell, juurpetersell, harilikpetersell ja  nendest  
kõige kuulsaim aedpetersell.
http://et.wikipedia.org/wiki/Petersel _(perekond)
Kirjeldus
Aedpetersell on kaheaastane taim. 
Esimesel kasvuaastal 
moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku,      
järgmisel suvel ilmub kuni 60 cm 
kõrgune õisikuvars.Vars on  paljas  ja 
peensooneline. Juur  tavaliselt kuni 20 cm pikk, 3–5 
cm 
jämedune,  koonilise  või poolkoonilise kuju, 
hal ika või 
kol akasvalge koorevärvusega ning 
valkjaskol ase 
sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 3–4 
lõhestunud lehekesega.
Li tsarikatesse koondunud õied on kol akasrohelised. Taim õitseb juulist­
augustini .
http://otlichnoezdorovie.ru/petrushka­ogorodnaja­petroselinum­crispum/
Leviala
Aedpeterselli  kodumaaks  on Vahemere maad ja Aafrika põhjarannik 
(sh Kanaari saared), kus ta on tänaseni looduslikult levinud. Kuna seda 
taime tundsid ja hindasid juba vanad kreeklased ning roomlased, jõudis 
ta juba antiikajal üle  Alpide  põhja poole ning on nüüdseks 
naturaliseerunud suures osas Euroopast. Maitsetaimena kasvatatakse 
teda üle kogu maailma.
http://free­extras.com/images/mediterranean_sea_map­12019.ht m
Kasvatamine
Kuigi petersel  on pärit soojast 
kli mast, 
edeneb ta ka Eesti kli mas 
suurepäraselt. 
Seemned hakkavad 
idanema 
juba +2° kuni +3°. Tõusmed 
taluvad 
lühiajalist külma ning 
täiskasvanud taimed võivad talvituda 
kasvukohal. Valguse suhtes on 
petersell nõudlik, samuti ni skuse, eriti 
seemnete  idanemise  ajal.
http://www.k­rauta.ee/ideedjanouanded/aiaklubi/pages/
vaikekoogiviljaaedrodule. aspx
Kasutamine
Maitseainena kasutatakse lehti ja juurt ning  ravimina  peamiselt 
lehti ja seemneid, kuid ka kogu taime ja taimemahla. Petersel  
esineb kahe teisendina:
Lehtpetersel , mil el on siledad või käharad lehed
Lehtpetersell võib ol a käharate (Petroselinum crispum) ja 
siledate (Petroselinum crispum var. neapolitanum)  lehtedega , 
vi mane on tugevama maitsega. Käharate lehtedega petersel i 
kasutatakse eelkõige  toitude  kaunistamiseks, siledate lehtedega 
taime peetakse jäl e parimaks maitseandjaks.Tugev äratuntav 
aroom .
Maitsetaimena
Peterselli  kasutamisel  kokanduses on peaaegu piiramatult võimalusi. Seda 
võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult või soolatult. Lehti 
kasutatakse  salatite , kastmete ja munaroogade kaunistamiseks­
maitsestamiseks. Väga maitsvad on ka petersellikohupiim ja ­või.
Meil on petersel ijuur tuntud supijuurena. Juurest saab valmistada ka 
maitsvaid kastmeid liha­ ja kalatoitudele või hautada nagu  porgandit  
ja kaalikat.
Värsket ürti lisatakse toidule alles enne serveerimist, keetmisel väheneb 
sel e vitamiinisisaldus. 
Ravimtaimena
Tervise teenistuses lähevad käiku kõik peterselli osad: seemned, 
lehed, ürt ja juured. 
Petersell säilitab kuivanult pikaks ajaks oma  aroomi  ja maitse.
Petersellilt saab abi mitmete tõvede raviks: näiteks on taimel võime 
vähendada allergiat, parandada ja soodustada ainevahetust, tõsta 
silelihaskonna toonust  emakas , soolestikus ja kusepõies ning 
leevendada  vaevusi  menstruatsioonihäirete korral. 
Veel saab petersellilt abi eesnäärmepõletiku ja uriinieritust 
soodustavate tursete puhul ning põiepõletiku ja neerukivitõve korral.
Toiteväärtus ja biokeemiline koostis
Petersel  sisaldab suures koguses organismile kasulikke aineid: 
lehed ja seemned sisaldavad eeterlikke õlisid, rasvu,  flavonoide  
ja glükosi de. 
Lehed on rikkad raua ja C­vitami ni poolest ning sisaldavad 
ka karoti ni ja B­rühma vitami ne. 
Veel  eidub valku, oblikhapet, karoti ni, süsivesikuid, 
kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi ja  fosforit . On teada, et täiskasvanud 
inimese päevase karoti nivajaduse saaks  katta  25 g ja C­vitami ni 
tarbe 50 g petersel ilehtedega.
Retsept
TAGLIATELLE TIGUDE JA
KÜÜSLAUGU­PETERSELLISEGUGA
Koostisained: 500 g Tagliatel e pastat
Paarkümmend  Burgundia  tigu omas mahlas
2 küüslauguküünt
50 g võid
100g  rõõskkoor
1 punt värsket petersel i
2 sl oli viõli
soola,  pipart
Segage köögikombainis väikesteks  kuubikuteks  lõigatud või, petersel  ja küüslauk.
Pruunistage pannil teod koos poole koguse eelnevalt valmistatud petersel ivõiga, lisada 100g koort .Laske 
5 minutit haududa, maitsestage soola ja pipraga.
Samal ajal keetke  pasta  rohkes  soolaga  maitsestatud vees al dente. Kurnake pasta ning kal ake see 
serveerimisnõusse.
Segage pasta ülejäänud petersel ivõiga, asetage peale teod ning serveerige kuumalt.
Kasutatud allikad.
Wikipeedia
Google  otsingumootor
Maitse – lõhna – ja  ravimtaimed  (Peter McHoy, Pamela Westland ;Varrak 2008 )
Algne Retsept ja fot  http://www.panzani.ee/ee­uk/tips­recipes/tagliatel e­with­snails­parsley­and­garlic­butter,200.html  mil e 
muutsin enda maitse eelistuse järgi.

Document Outline

• Petersell(Aedpetersell)
• Ajalugu
• Petersell
• Kirjeldus
• Leviala
• Kasvatamine
• Kasutamine
• Maitsetaimena
• Ravimtaimena 
•  Toiteväärtus ja biokeemiline koostis 
• Retsept
• PowerPoint Presentation