Lääts
(Lens culinaris)Sissejuhatus
• Vana kultuurtaim, Eestis harva viljeldatav
• Ökoloogiliselt puhas kultuur
• 1000 seemne kaal 25-65 g
• Liblikõieline
• Üheaastane
• Isetolmleja
• Kõrgus kuni 50 cm
•
Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga,
paiknevad varrel kas üksikult või
kobaras • Jässakad
kaunad , milles kuni neli väikest
lapikümarat
seemet • Seemned 3-9mm
http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite
väärtuselt herne või vikiga
• 25%
proteiini , 1,8% toorrasva, 54%
lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7%
toortuhka
• Harva
loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg • Eristatakse väikeseseemnelisi ja
suureseemnelisi läätsi
• Leitakse, et väiksematel läätsedel on
mõnevõrra parem maitse lähtuvalt
seemnete kooreosa suuremast
osakaalust.
Vähenõudlik kultuur
• Seemned hakkavad idanema 4-5
℃
juures, tõusmed taluvad 5-6
ö
℃ ökülma,
kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20
℃.
• Külvisügavus on 3-6 cm.
• Kerged toitaine- ja lubjarikkad
mullad •
Veevajadus väike
• Külvatakse üheaegselt suviteraviljadega
• Soovitatav külvijärgne rullimine
• Keemiline
umbrohutõrje enne või kohe
pärast külvi
• Läätse
vars on lamenduv
• Lõuna-Euroopas kulub läätsel tärkamisest
saagikoristuseni kuni 90 päeva
Eestis kasvatatud
läätsed http://www.kollasedtaskud.ee/blog/kirjutis-laatsekasvatus Lentil (Lens culinaris) fields ready for harvest Palouse Prairie , US
https://www.stocksy.com/444634 Koristamine
Tootmine
• Tähtsamad
kasvatajad on
Kanada , India,
Türgi, USA jt. (
Nepaal , Bangladesh, Hiina,
Iraan, ja Süüria)
• 4.6 miljonit hektarit on maailmas läätse al
http://www.todayscience.org/AS/article/as.v1i1p55.pdf Kahjurid ja haigused
Kokkuvõte
• Lääts on väga vana kultuur
• Kõige rohkem kasvatatakse läätsi
Kanadas, Indias ja Türgis
• Kõrge toiteväärtusega kultuur
Kasutatud kirjandus
1.
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201 (26.02.17)
2.Cokkizgin, A., Shtaya, M. J. Y.. Lentil: Origin, Cultivation Techniques, Utilization and Advances in
Transformation. –
Agricultural Science. Vol 1,
Issue 1 (2013), 55-6.
http://www.todayscience.org/AS/article/as.v1i1p55.pdf 3. Ratt , A., Reitan, V. (1969). Kultuurtaimede ja umbrohtude seemned. Valgus: Tallinn
4. Kokassaar , U. (2012) Väiksed toitvad litrikesed – läätsed. –
Maaleht .
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/vaiksed-toitvad-litrikesed-laatsed?id=65191940 (26.02.17)
5.Tölp, S. (2011). Lääts (taim). Eesti
Entsüklopeedia .
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4ts_(taim) (26.02.17)
6.
http://agriculture.vic.gov.au/agriculture/grains-and-other-crops/crop-production/growing-lentil 7.
http://www.legumematrix.com/fccp-disease-management-lentils-16704 8.
Pilt 3.
https://grdc.com.au/~/media/Ute-guides/Insects/Redlegged-Earth-Mite/Mites_Page_097_Image_0003.p ng
9.
Pilt 4.
https://cdn.harper-adams.ac.uk/image/news/large/140619-The-lucerne-flea177960.jpg 10.
Pilt 5.
http://aphid.aphidnet.org/images/Aphis_craccivora/life1_big.jpg 11.
Pilt 6.
http://www.legumematrix.com/images/563/ASCOCHYTA%20pod%20seed.jpg 12.
Pilt 7.
http://agriculture.vic.gov.au/__data/assets/image/0007/274462/2.jpg 13.
Pilt 8.
https://i.ytimg.com/vi/gr3kHcAIG5c/hqdefault.jpg 14.
Pilt 9.
http://photographersdirect.com/pdwm.php?i=3253206&s=19941&p=8 15.
http://www.kollasedtaskud.ee/blog/kirjutis-laatsekasvatus 16.
Pilt 10.
http://www.tiuli.com/flowers/520/adasha_metzuia4.jpg
Kõik kommentaarid