Kahjurid (0)

Juurekahjurid (elavad mullas ja toituvad taimejuurtest): Maipõrnikas (Melolontha hippocastani, mardikad lehtpuude lehtedel, tõugud mullas ja toituvad puu juurtest), Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale, Tõugud kahjustavad puutaimede juuri sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või hammustavad tõusmed läbi.
Tüvekeste kahjurid (putukad, kes närivad laikudena noorte tüvekeste koort, kaevandavad selles käike, imevad mahla. Nad elavad kas kogu oma elutsükli vältel või vähemalt mõnel oma arenguetapil puude koore all või puidus.): Harilik männikärsakas (Hylobius abietis), Väike-männikärsakas (H. pinastri), Kuuse-juureürask (Hylastes cunicularius, kahjustavad istutatud okaspuutaimede (eriti kuuse) tüvekeste maapinnalähedast osa ja peajuurt), Männi-juureürask (Hylastes brunneus), Tähnikpihklane (Pissodes castaneus), Männi-koorelutikas (Aradus cinnamomeus)
Pungade ja võrsete kahjurid (enamasti pisiliblikate röövikuid, üldiselt nende kahjustused väheolulised, kuuskedel kahjustus tühine mändidel kahjustab eelkõige kahjustab noori puid) : Männi-vaigumähkur (Petrova resinella, vaigupahk okstel), Männi-pungamähkur (Blastesthia turionella), Männi-ladvamähkur (Rhyacionia duplana), Männi-virvemähkur (Rhyacionia buoliana, röövikud kaevandavad pungades ja võrsetes)
Okka- ja lehekahjurid: Punakas männivaablane (Neodiprion sertifer vastsed söövad seltsinguna vanemaid okkaid), Harilik männivaablane (Diprion pini , vastsed söövad okkaid), Nõmme-võrgendivaablane (Acantholyda posticalis, vastsed söövad okkaid, okstel võrgendid), Väike-kuusevaablane (Pristiphora abietina, vastsed toituvad noortel okastel, kuusehekkides), Kase -harivaablane (Arge pullata, vastsed lehtedel, vahel söövad puud raagu), Kirju-lehisevaablane (Pristiphora wesmaeli, – vastsed söövad okkaid), Lehise -tupekoi (Coleophora laricella, röövikud kaevandavad noortes okastes), Männivaksik (Bupalus piniaria, – röövikud söövad okkaid), Okkalainelane (Lymantria monacha, peamiselt söövad kuuski võib süüa puud raagu, munakogumikud tüvel), Metsa-külmavaksik (Operophtera fagata, kasel röövikud noortel lehtedel, võivad puu raagu süüa), Harilik külmavaksik (Operophtera brumata, tammel, võivad puu raagu süüa), Hele-villkäpp (Calliteara pudibunda, liblikas, esineb erinevate pargipuude lehtedel, metsas eriti kasel), Tammemähkur (Tortrix viidana, röövikud närivad lehti)
Keskealiste ja vanemate puistute tüvekahjurid (Putukad, kelle vastsed elavad puude koore all või puidus. Tüvekahjurid asustavad reeglina nõrgestatud puid, viies need kiiresti hukkumiseni. Nende sigimispaigaks on samuti toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi levida ka kasvavatele puudele): Ürasklased (Scolytidae) Enamasti asustavad ürasklased surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, 1-9mm pikad. Ürasklased uuristavad koores või puidus käike, kus möödub peaaegu kogu nende elu, meie suurim ürask on hiidürask (Dendroctonus micans, tüve juurekaelal koore all, sisenemisava ümber vaigurõngas). Kuusel esinevad üraskid: kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips duplicatus), harilik niineürask (Polygraphus poligraphus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus). Männil esinevad üraskid: suur-säsiürask (Tomicus piniperda), väike-säsiürask (Tomicus minor ), ladva-kooreürask (Ips acuminatus). Saarel esinevad üraskid: väike-saareürask (Hylesinus fraxini), suur-saareürask (Hylesinus crenatus). Teisi üraskeid: kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi)
Teisi tüvekahjureid
Latipihklane (Pissodes piniphilus, mardikas , peamiselt eelnevalt kahjustatud mändides), Suur haavasikk (Saperda carcharias, elab kasvavate haabade, paplite, remmelgate tüvepuidus), Sinine puiduvaablane (Sirex juvencus, tavalisem kuusel, kuid asustab ka mändi ja teisi okaspuid , valib eelkõige nõrgestatuid kasvavaid puid) samamoodi ka hiid-tüvevaablane (Urocerus gigas).
Viljade (käbide) ja seemnete kahjurid (Käbide ja seemnete kahjurid ei ole ohtlikud puudele endile, kuid seemnesaagi võivad nad mõnikord hävitada peaaegu täielikult. Nendega peab arvestama seemnete varumisel. Eriti palju putukaid elutseb kuuse käbides). Käbimähkur (Cydia strobilella, on kõige levinum kuusekäbide ja -seemnete kahjur valkjaskollane röövik käbirootsus ), Käbileedik (Dioryctria abietella, üsna tavaline kuuse käbikahjur, tekitab pruune näripurutompe käbidel), Käbipihklane (Pissodes validirostris, on männikäbide peamine kahjur), Kuuse-seemnesääse (Plemeliella abietina) ja kuuse-seemnekireslase (Megastigmus strobilobius) vastsed elavad kuuse seemnetes. Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised väljumisavad – sõltuvalt kahjustatud seemnete arvust võib neid olla 1-3. Pähklikärsakas (Curculio nucum) on tuntuim lehtpuude seemnekahjur, kelle valged tõugud elavad sarapuupähklites.
Erinevaid pahklestasid
Kuusel: Suur-pahktäi (Adelges (Sacciphantes) abietis) – käbikujuline pahk võrse alusel. Roheline pahktäi (Adelges viridis) – käbikujuline pahk võrsel, täid rändavad lehisele. Lehise-pahktäi (Adelges laricis) – võrse tipus ümar pahk, avaneb suvel, täid rändavad lehisele.Väike-pahktäi (Adelges tardus) – võrse tipus hele ümar pahk, mis avaneb sügisel.
Kadakas : Kadakavaablane (Monoctenus juniperi) – vastsed söövad okkaid. Pahksääsk (Oligotrophus juniperinus) – võrse tipupunga okkad koonusjalt paksenenud. Seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus) – väljumisavad kadakamarjadel
Mänd: Männiokka-pahksääsk (Thecodiplosis brachyntera) – vastsed okkatupes, okkad kuivavad
Nulg : Must-pahktäi (Aphrastasia pectinatae) – valgete vahakarvadega täid okaste alaküljel. Nulu-tüvetäi (Adelges (Dreyfusia) piceae) – valge vahakirmega kaetud täid arvukalt tüvel
Haab : Haava-lehekoi (Phyllocnistis labyrinthella) – kaevandab lehes kitsad looklevad valkjad käigud. Haava-kireskoi (Phyllonorycter sagitella) – ovaalsed kaevandid lehe alaküljel näivad roosakad. Phyllonorycter apparella – kaevandab lehes laiad ümarad kaevandid. Haava-keerukärsakas (Byctiscus populi) – keerab lehe pikuti rulli. Pahksääsed: Contarinia petioli – kerajad pahad tavaliselt mitmekaupa leherootsul. Harmandiola tremulae – punased hernetera taolised pahad lehel. Suur-haavapoi (Chrysomela populi) – närib augud lehtedesse või skeletiseerib
Hobukastan . Hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella) – röövik kaevandab lehes, invasiivne võõrliik.
Jalakas: Jalaka -kobrutäi (Eriosoma ulmi) – lehed rulluvad kokku, alaküljel imevad täid. Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) – ümar pahk lehe pealispinnal.
Lepp : Lepapoi (Agelastica alni) – mustad tõugud või sinised mardikad lehtedel. Hundpoi (Plagiosterna aenea) – rohelised mardikad närivad lehte augud, tõugud skeleteerivad. Lepa -lehekirp (Psylla alni) – valge vahakirmega kaetud vastsed noortel võrsetel. Lepa-pahklest (Eriophyes laevis) – nööpnõelapea kujulised pahad lehel.
Paju: Paju-võrgendikoi (Yponomeuta rorrella) – võrgendipesad hõbepajul. Pahksääsk (Rhabdophaga rosaria) – roosiõit meenutav pahk pajude pungal. Pahksääsk (Rhabdophaga salicis) – pahk paju võrsel Pahkvaablane (Pontania acutifoliae) – punakas pahk härmpaju või halapaju lehel. Pontania proxima – punakad ovaalsed pahad reas paju lehel. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) – keerab 2-3 lehte ühte sigaritaolisse rulli. Sale -pajupoi (Phratora vulgatissima) – tumesinised mardikad või nende tõugud närivad lehti. Pahklest (Stenacis triradiatus) – ebakorrapärane viltjas pahk remmelga võrsel. Paju-pahklest (Aculus tetanothrix) – nööpnõelapea kujulised pahad lehel