Viir-pelargoon (0)

VIIR - PELARGOON

Pildil oleva lille nimi on viir-pelargoon,mille ladinakeelne nimetus on pelargonium x hortorum.
Lühikirjeldus: Sobib ideaalselt suvelillepeenrale ja rõdukasti. Püsik. Suurepärane kompaktne kuju. Põõsas 35cm kõrge. Leht ümar, tumeda hobuseraua kujulise laiguga. Õis kuni 2,5cm läbimõõduga. Õitseb juunist kuni külmadeni. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ``pelagros``-toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust ,mis meenutab toonekurenokka. Sugukonnas ligi 250 liiki , mis pärit peamiselt Lõuna-Aafrikast.
Kasvutingimused: Pelargoon on valgustarmastav, vähenõudlik, talub hästi niiskuse puudust. Parim kasvukoht on päikseline ida või läänepoolne aken. Soojal ajal vajab tugevat, tihedat kastmist. Talvel, olenevalt temperatuurist, on kastmine mõõdukas. Väetatakse mineraalväetisega. Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast turvast või turba – liiva segu. Toas kasvatamiseks külvatakse märtsis -aprillis. Tõusmed ilmuvad 2-3 nädalat peale külvi. 2-3 pärislehe faasis pikeeritakse seemikud pottidesse. Paremaks hargnemiseks näpitatakse taime tipp peale kuuendat seitsmendat lehte ära. Suveks on soovitav taim viia õue ja talveks panna jahedasse (+10-12 oC), valgesse ruumi. Pelargooniga haljastatakse rõdu, verandat. Teda kasutatakse  aia poolvarjulisemas osas.
Ümberistutamine:

• Taim tahab iga-aastast ümberistutamist. Tavaliselt tehakse seda kevadel. Poti põhja panna kindlasti drenaaš. Enne ümberistutamist teha pungade ja juurte tagasilõikus, et saaks taime samasse potti tagasi istutada, ainult värskesse mulda. Ümberistutamiseks võetakse vähemalt 5cm võrra suurema diameetriga pott, kuhu lisatakse toitaineterikast umbrohuvaba mulda. Kui taimejuured on vanast potist läbi kasvanud, lõigatakse pott  juuri vigastamata katki.
  
• Läbikasvanud ja viltjaks muutunud juurepall harutatakse enne istutamist ettevaatlikult lahti.
  
• Suurte pottide kasutamisel mõelge asukoht hoolikalt läbi – hiljem on mullaga täidetud potte raske liigutada
  

• Kui potil puuduvad põhjas augud, puurige (plastik- ja keraamilised potid) või toksige suure naelaga (plekist istutusnõud) need sinna ise. Eriti oluline on vee äravool pottidest, mis asuvad lageda taeva all ja kuhu satub ka vihmavesi .
  
• Katuse alla paigaldatavate ilma äravooluaukudeta  pottide põhja tekitatakse drenaazhikiht kergruusast või kiviklibust. Drenaazhikihi ja mulla vahele võib panna vett läbilaskva eralduskanga. Kinnistesse anumatesse istutatud taimi kastetakse tihemini ja väiksema veekogusega, et poti põhja ei koguneks üleliigset vett.
  
• Väldi pottides eelmise hooaja kasvumulla korduvkasutamist – tavaliselt on see muutunud toitainetevaeseks.
  
• Mida põuasem suvi, seda rohkem tuleb potte kasta. Mida rohkem kasta, seda kiiremini uhutakse pottidest välja toitained . Väeta korralikult. Lõigake või näpistage ära närbunud õied, et taim ei raiskaks jõudu seemnete valmistamisele. Siis õitsevad suvelilled rikkalikumalt.
  
• Vastu lõunapäikest asuvaid taimi on kõige parem kasta hommikuti – nii on taimejuured terveks päevaks kindlustatud piisava veekogusega.
  

Taimekaitse (kahjurid,haigused): Enne seda, kui tuua pelargoon aeda või rõdule, tuleb teostada profülaktiline töötlemine fungitsiididega, kuna need taimed on vastuvõtlikud sellistele haigustele nagu pelargooni rooste, jahukaste ja ebajahukaste. Kõige sagedamini kahjustab seda taime punane võrgendilest, lehetäi ja valgetiib. Pelargooni seemikud on vastuvõtlikud tõusmepõletikule.
Paljundamine ja mullasegu: Pelargoonide seemnetega paljundamine on väga kasulik: vaatamata seemnete kallidusele, on neil kõrge idanevus, lubades saada suure hulga seemikuid; seemnest kasvab kompaktne, ilus põõsas rohkete, suurte õitega. Pelargooni seemned on suured, kaetud tugeva, nahkja kestaga. Seemnete külvist õitsemise alguseni kulub 5-6 kuud. Seemneid võib külvata aastaringselt , kui on olemas hea valgustus sügisel ja talvel. Pelargooni pistikud lastakse kergelt kuivada, seejärel istutatakse kobedasse, kergelt niisutatud segusse turbast, lehemullast ja liivast. Pistikute juurdumiseks võetud muld on soovitatav eelnevalt desinfitseerida , näiteks kasta keeva veega või hoida 15-20 minutit tugevalt köetud ahjus. Ööpäev kuivatatud pistikud tuleb enne juurduma panekut asetada söepulbrisse. Juurduvad enamasti kuu aja jooksul. Pistikud, mis on juurdunud juba varakevadel, hakkavad juba suvel õitsema. Pistikud võetakse talvituvatelt emataimedelt. Sügistalvisel perioodil hoitakse pelargoone 10-12 kraadi juures, alates jaanuarist aga tõstetakse kasvuhoone temperatuur 16 kraadini ja taimed annavad rohket juurdekasvu pistikute tegemiseks. liivs või perliidis juurduvad pistikud 18-20 kraadi juures 2,5-3 nädalaga. Juurdunud pistikud istutatakse 9 cm läbimõõduga pottidesse ning viiakse kasvuhoonesse, kus nad edasi kasvavad ja karastuvad. Kevadiste öökülmade möödumisel istutatakse taimed kasvukohale. Seemned külvatakse detsembris- veebruaris . 13-20 nädala möödumisel hakkavad noored taimed õitsema. Kasvusubstraadiks sobib turvas või turba ja liiva segu. Tavaliselt tärkab 2-3 nädalat pärast peale külvi. Taimed pikeeritakse kahe-kolme pärislehe faasis. Harunemise soodustamiseks näpistatakse pelargoone viienda-kuuenda lehe pealt tagasi. 5 seemet. Idanevuse % 88.
Minu muljed lillest: Üldiselt ei paku lilled huvi, aga selle lille kohta materjali uurides tõusis mu huvi lillede vastu. Kuigi seda lille ma endale ei istutaks ega ostaks,kuna mulle ei meeldi selle lille lõhn.

KASUTATUD ALLIKAD

• www. aiamaailm .ee/pelargoonid-ja-begooniad/493-viirpelargoon-lustre-biocolor-h.html
  
• www.seemnemaailm.ee/taimeteatmik/index.php? letter =V
  
• www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=9856
  
• www.nokitse.ee/hooajalised-taimed/suvelillede-hooldamine-ja-kujundusideed
  
• www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=2664
  
• www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=1697