Teraviljad (0)

NISU
Heino Kiige järgi
 
Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid.
Nisu on kultuurtaim , mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest.
Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi.
Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt.
Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest. Tähtsimad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid).
Tuntakse talinisu ja suvinisu . Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal. Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel.  Eestis kasvatatakse suvinisu.
 
Heino Kiik - Maailma viljad , Tallinn "Valgus", 1989
RUKIS
Heino kiige järgi
 
Rukis ei ole nii vana kultuurtaim, kui nisu ja oder . Rukis oli aastatuhandeid tagasi hoopis odra- ja nisupõldude umbrohi . Tüütu umbrohi muutus seal aastate jooksul kultuursemaks, kuid ei saavutanud lugupidamist soojades maades.
Kui nisu toodi Euroopa põldudele, jõudis siia ka rukis. Sealsel kehvemal mullal aga saavutas umbrohi rukis ülekaalu ja tõrjus õrnema nisu välja. Rukki vähenõudlikkus hakkas silma ja talle anti kultuurtaime õigused.Nii kasvatataksegi tänaseni rukist põhjapoolsetes maades rohkem kui nisu.
Rukkist saadi rukkijahu, millest küpsetati must leiba. Vanasti saadi rukkipõllult muudki - näiteks põhku loomadele allapanuks ja rukkiõlgi katuste tegemiseks. Meie esivanemate katused olidki kaetud õlgedega. Katuseõled lõigati sirbiga käsitsi.
Kasvatatakse talirukist, mis talvitub orasena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel samal aastal.
Heino Kiik - Maailma viljad, Tallinn "Valgus", 1989
Oder
Reelika Rattus
Otra kasvatatakse kõige rohkem söödaks, kuid sellest valmistatakse ka väärtuslikke toiduaineid, samuti õlut ja linnaseid .
Odrateradest valmistatakse tangu, kruupe ja jahu. Need on toitainerikkad ja kergesti seeditavad. Tera koostises olevate valkude tõttu on odraleib kore, kiiresti vananev ja pudenev. Odrajahu võib lisada rukkileivataignale.
   Hästi idanevate suurte ühtlaste teradega odrasortidest valmistatakse õlut ja linnaseid, samuti kuulub odrajahu viljakohvi ja kamajahu koostisse.
   Oder on suure kohanemisvõimega kultuur. Kuid kõige suuremat saaki annab oder siiski vaid soodsates kasvutingimustes paraskliimavöötmes.
   Otrade perekonda kuulub umbes 40 liiki.
Kõik  Eestis kasvatatavad odrad on sõklateralised.
Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned hakkavad idanema 1-2´C juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 18 – 22`C. Tõusmed taluvad 7 – 8- kraadist öökülma. Õitsemise ja valmimise ajal on öökülmad odrale ohtlikud. Külmast  rikutud terad kaotavad idanemisvõime.
   Kõrget temperatuuri talub oder paremini kui kaer või nisu. Kõrgel temperatuuril areng kiireneb ja saak võib jääda väikeseks. Niiskuse suhtes on oder üks vähenõudlikumaid. Veepuuduse suhtes on oder eriti tundlik kõrsumise ja loomise ajal.
   Odrale sobivad paremini huumusrikkad neutraalsed liivsavimullad . Kasvuks sobiv mulla pH on 6,8 – 7,5. Nõuete poolest mullastikule sarnaneb oder nisuga rohkem kui kaeraga.
   Oder on kiirekasvuline ja vajab seepärast rohkem kättesaadavaid taimetoitaineid. Eriti tundlik on oder väetiste nappuse suhtes kasvu algul.
   Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 – 110 päevaga.
   Soodsates tingimustes moodustub odral 2 – 3 võrset.
Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist.  Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta .
Nt.    Suvioder   Hordeum vulgare L.
Ju siristavad sirtsud suve lõpulugu
ja valkjaks pleekinud on odrapõld.
Öö mängib peitust ümber heinakubu,
Ees läbipaistev piimakarva põll.
                            Juta Kaidla
Näited ühe suviodra  ja taliodra kohta:
suvioder "Arve" - varajane Norra sort seisukindel   valmib juuli lõpuks   sobib katteviljaks   söödaoder   külvinorm: 450 idanevat tera/m2  
CAROLASaaten UnionSaksamaa · Kõrge saagipotentsiaaliga · Talvekindel · Seisukindel · Külvinorm  ca 300 - 350 id.tera/m²
       Talioder   Hordeum vulgare
Kasutatud kirjandus:
  Taimekasvatus              Koostanud   E. Reimets   Tallinn  1986 a.
 Nurmelt ja niidult        Koostanud   Kustas   Põldmaa   Tallinn  1976 a.
 Soasepa seemnekaubanduse kodulehekülg
KAER
Heino Kiige järgi
 
Kaer on viimastel aastakümnetel muutunud ebapopulaarseks.
Ajaloos on kaeral teraviljade hulgas oma kindel koht. Algselt jõudis kaer Euroopasse umbrohuna. Kuid kaer võitis omale koha vastupidavusega. Selle aastatuhande algul oli kaerapudrul tähtis koht odrapudru kõrval. Kuni 16.sajandini pruuliti kaerast ka õlut, kuid põhiline tähtsus on kaeral olnud jõusöödana hobustele.
Mis võib olla kaerakasvatuse vähenemise põhjuseks?
Kaera sordid eelistavad jahedamat ja niisket kliimat, nende kasvuaeg on umbes 100 päeva. Vastupidava kultuurina kasvatatakse kaera Tiibetis kuni 3860 m kõrgusel mägedes.
Kaer on suure toiteväärtusega. Inimestele toiduks valmistatakse kaerahelbeid, kaerajahu ja kaeratangu.
Milliseid toite valmistatakse kaerahelvestest?
 
Heino Kiik - Maailma viljad, Tallinn "Valgus", 1989