NISU
Heino Kiige järgi
Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid.
Nisu on kultuurtaim , mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest.
Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi.
Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt.
Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest. Tähtsimad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid).
Tuntakse talinisu ja suvinisu . Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal. Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu.
Heino Kiik - Maailma viljad , Tallinn "Valgus", 1989
RUKIS
Heino kiige järgi
Rukis ei ole nii vana
kultuurtaim, kui nisu ja oder . Rukis oli aastatuhandeid tagasi hoopis
odra- ja nisupõldude umbrohi . Tüütu umbrohi muutus seal aastate
jooksul kultuursemaks, kuid ei saavutanud lugupidamist soojades
maades.
Kui nisu toodi Euroopa
põldudele, jõudis siia ka rukis. Sealsel kehvemal mullal aga
saavutas umbrohi rukis ülekaalu ja tõrjus õrnema nisu välja.
Rukki vähenõudlikkus hakkas silma ja talle anti kultuurtaime
õigused.Nii kasvatataksegi tänaseni rukist põhjapoolsetes maades
rohkem kui nisu.
Rukkist saadi rukkijahu,
millest küpsetati must leiba. Vanasti saadi rukkipõllult muudki -
näiteks põhku loomadele allapanuks ja rukkiõlgi katuste
tegemiseks. Meie esivanemate katused olidki kaetud õlgedega.
Katuseõled lõigati sirbiga käsitsi.
Kasvatatakse talirukist, mis talvitub orasena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel
samal aastal.
Heino Kiik - Maailma viljad, Tallinn "Valgus", 1989
Oder
Reelika Rattus
Otra kasvatatakse kõige
ka kohvi või tee kõrvale. http://woman.delfi.ee/kodu_ja_aed/kook/article.php?id=14385852 Oder Reelika Rattus Otra kasvatatakse kõige rohkem söödaks, kuid sellest valmistatakse ka väärtuslikke toiduaineid, samuti õlut ja linnaseid. Odrateradest valmistatakse tangu, kruupe ja jahu. Need on toitainerikkad ja kergesti seeditavad. Tera koostises olevate valkude tõttu on odraleib kore, kiiresti vananev ja pudenev. Odrajahu võib lisada rukkileivataignale. Hästi idanevate suurte ühtlaste teradega odrasortidest valmistatakse õlut ja linnaseid, samuti kuulub odrajahu viljakohvi ja kamajahu koostisse. Oder on suure kohanemisvõimega kultuur. Kuid kõige suuremat saaki annab oder siiski vaid soodsates kasvutingimustes paraskliimavöötmes. Otrade perekonda kuulub umbes 40 liiki.
Kõik kommentaarid