Porgand ehk Daucus (0)

Porgand  ehk 
D
Ta aucus
rvi Langus
6.Klass 
Porgand
Tarvi Langs 
6.Klass
Sisukord
•
Sissejuhatus
•
Kasvunõuded
•
Millest koosneb porgandi  juurvili
•
Ajalugu
•
Maailm ja Eesti
•
Tarvitamine
•
Pilte porganditest
Sissejuhatus
Aedporgandit ( Daucus carota L. ssp. sativus) kasvatatakse väga paljudes 
maailma riikides.  Aedporgand  kuulub sarikaliste (Apiaceae) sugukonda. 
Aedporgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja 
juurvilja. Teisel aastal kasvavad mulda istutatud juurikast kõrged ja tugevasti 
hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Porgand võib 
õitseda ka esimesel aastal - seda nimetatakse enneõitsemiseks.
Kasvunõuded
Porgandi seemned idanevad aeglaselt ja tärkavad enamasti 10-18 päeva 
pärast külvi. Esimene pärisleht ilmub 10...15 päeva pärast tärkamist.  Seeme  
hakkab idanema juba temperatuuril 4...5 oC. Tõusmed on öökülmadele 
vastupidavad,  taludes  -3...-4 oC külma. Pärislehed taluvad veelgi külmemat 
temperatuuri. Juurvilja mullast väljaulatuvat osa aga kahjustab juba -2 oC. 
Sellised porgandid võivad säilitamisel kergesti mädanema minna. Porgandi 
kasvuks vajalik  paras temperatuur on 18...22 oC.
Millest koosneb porgandi juurvili?
Porgandi juurvili koosneb südamikust ja paksenenud osast, mis on kaetud 
koorega. Südamiku ja paksenenud osa vahel on kambiumi ring, milles toimub 
kasv. Kuna kasv on seesmine , lõheneb porgand sagedasti ebaühtlaste 
sademete tõttu. Porgandi südamik on tavaliselt heledama värvusega, puisem ja 
sisaldab vähem vitamiine. Põhjapoolkeral on porgand üks tähtsamaid ja 
maitsvamaid köögivilju.
Ajalugu
Jäljed porgandi kasutamisest tarbetaimena ulatuvad eelajaloolisse aega. Kesk-
Euroopa vaiehitiste arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud 
porgandiseemneid, mis pärinevad I – II aastatuhandest e.Kr. Muinasajal tunti 
porgandit  eelkõige ravimtaimena. Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai 
alguse Ees-Aasiast aga alles I aastatuhandel p.Kr. Eestisse levis porgandi 
kasvatamine  sakslastest mõisnike vahendusel ning oli 19. saj lõpuks 
mõisaaedadest jõudnud juba ka paljudesse taluaedadesse.
Maailm ja Eesti
Tänapäeval on porgand üks tähtsamatest köögiviljadest kogu maailmas, mille 
tootmine ja tarbimine on viimastel aastakümnetel suuresti kasvanud . Tootmise 
mahult on esireas Hiina, USA ja Jaapan. Euroopas on suuremad 
porganditootjad Suurbritannia , Poola, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja 
Madalmaad.
Ka Eestis kasvatatakse ja tarbitakse porgandit laialdaselt. Äriotstarbelise 
viljelemise kõrval on ta esindatud pea igas koduaias.
Tarvitamine
Porgandit süüakse toorelt, keedetult ja hautatult. Hinnatud komponent on 
porgand mitmesugustes toorsalatites, samuti suppides ja ühepajatoitudes. Ta 
on suurepärane dieettoiduaine, mida soovitatakse eelkõige südame-
veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele. Väga tervislik on rauaühendite 
poolest rikas porgandimahl, mis eriti kasulik kehvveresuse korral. Asendamatu 
on porgand ja porgandimahl väikelaste menüüs. Lisaks kasutatakse porgandit 
ka ravikosmeetikas.
Mõnikord võib porgandi  peajuur  ol a ebatavalise kujuga.(see 
sõltub sellest kui on ebaühtlaselt sademeid.)
Muutke teksti  laade
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Porgandid võivad olla väga erinevad.
esat esseiat Vessaj●alt esN
e
a
d
m ●
a
l
a
o
l i e K
t
s
s
a
k
t  ●
et e
 
n
e
i
k
e
t
T
uuM
TÄNAN KUULAMAST!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Sissejuhatus
• Kasvunõuded
• Millest koosneb porgandi juurvili?
• Ajalugu
• Maailm ja Eesti
• Slide 8
• Tarvitamine
• Slide 10
• Porgandid võivad olla väga erinevad.
• TÄNAN KUULAMAST!