Sorgo (0)

Sorgo
Sorgo ehk harilik sorgo ( Sorghum vulgare) on väga kõrgekasvuline üheaastane kõrreline teravili ja söödataim. Tõuseb koguni 5-7 m kõrguseks, meenutades sellisena rohkem pilliroogu kui vilja. Kuid sorgo on väga vormirikas ja tema tavalisem kõrgus on 2-3,5 m. Terad on umbes neli korda suuremad kui hariliku hirsi terad. Sorgo on väga põuakindel, juured ulatuvad enam kui 2,5 m sügavusele mulda. Üldkujult meenutab maisi, et aga pöörised asuvad varre ladvas, siis selle poolest sarnaneb rohkem hirsiga. Ta on veelgi soojanõudlikum kui hirsid, seega tüüpiline lõunamaade kultuur. Sorgot peetakse halbades tingimustes ühes saagikindlamaks kultuurtaimeks maailmas, mistõttu kasvatatakse seda India põuasemais paigus . Teradest saab sorgotangu, mille maitseomadused on kehvemad kui hirsil. Söödaks on terad väga head ja seepärast on sorgo viljelemine Ameerika Ühendriikides tublisti hoogu võtnud. Nõnda on sorgo Ameerika Ühendriikides leidnud uue kodumaa, sealt tuleb peaaegu ligi pool maailma terasorgo toodangust. Lisaks on sorgo osutunud heaks haljassöödataimeks ja üheks paremaks silotaimeks maailmas. Söödataimena annab lõunamaal samalt põllult 2-4 lõikust aastas.
Sorgo on soojanõudlik taim. Seemned hakkavad idanema 10-12 C juures. Noored tõusmed hukkuvad juba väikese lühiajalise öökülma tagajärjel. Ka sorgo reavahesid haritakse korduvalt nagu hirsi reavahesid. Enamiku sorgosortide terad pärast küpsemist ei varise, seepärast koristataks sorgot tavaliselt täisküpsuses.
Paljude sorgovormide terade endosperm ehk sisetoitekude on värvunud. Pruunikas ja punakas värvus näitab, et seemnes leidub tanniinigruppi kuuluvaid parkaineid , mida peetakse nii toiduks kui söödaks kasutatava sorgo juures ebasoovitavaks. Terade kasutamisel piiritus- ja maltoositööstuses aga on tanniinil hoopis positiivne tähtsus, ta takistab roiskumist.
Kasvupinna poolest on esikohal India, nagu hariliku hirsi ja neegrihirsi puhulgi. Kaks viiendikku sorgo külvipinnast asub India, kuid saagikus on seal väga madal. 1987.aasta andmeil näiteks saadi sorgot Indias keskmiselt 625 kg, aga Ameerika Ühendriikides 4422 kg hektarilt. Saagikuse vahe on seitsmekordne. Ka kogusaagilt olid sel aastal võimsalt esikohal Ameerika Ühendriigid – 18,8 miljonit tonni. Järgnesid India 10 miljonit tonni, Nigeeria 4,6 , Mehhiko 5,5 ja Argentina 3,0 miljonit tonni.
Terasorgo arvatakse pärit olevat Ekvatoriaal-Aafrikast, suhkrusorgo aga Ida-Aasiast. On teada, et sorgot kultiveeriti Indias ja Hiinas juba 5000 aastat tagasi. Itaalias tunti teda 15.sajandil. Ameerika Ühendriikidesse jõudis sorgo 1853 .aastal.
Eri otstarbel ja eri paigus kasvatatakse mitmeid sorgo perekonda kuuluvaid liike. Harilikule sorgole lisaks on viljelemisel veel näiteks džugaraa ehk longus sorgo (Sorghum cernuum), gaoljan ehk hiina sorgo ( Sorghum nervosum), durra ehk aafrika sorgo ( Sorghum durra). Söödaks kasvatatakse peamiselt sudaani sorgot (Sorghum sudanense) ja alepo sorgot (Sorghum halepense). Omaette tähtsus on suhkrusorgol (Sorghum saccharatum), mille kõrte suhkrusisaldus on 12-18% ja mida võib võrrelda suhkrurooga. Kuna suhkrosorgo võib kasvada ka suhteliselt jahedamas kliimas, võiks ta suhkrurooga vägevalt võistelda, kuid sorgo suhkru kristalliseerimiseks pole sobivat lahendust leitud. Nõnda toodetaksegi vaid sorgosiirupit, mida kasutatakse kondiitri- ja kompvekitööstuses. Tuntakse ka luuasorgot ( Sorghum technicum), mille peenikestest nõtketest pööriseharudest valmistatakse harju, käsiluudi, jalamatte.