Hüatsin (0)

1 Hindamata

Varstu Keskkool
11. klass
Jevgenia Grigorovitš
Hüatsint
Referaat
Juhendaja Helen Oppar
Varstu 2009
Sisukord

Sissejuhatus ja eessõna 3

Hüatsint 3
2.1 Hüatsindi iseloomustus 4
2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine 4
2.3 Ebahüatsint 6 2.4. Kobarhüatsint 6
3. Legendid ja pärimused 7
Kasutatud kirjandus 11
Lisad 12
1.Sissejuhatus ja eessõna
Eesti aedades on praeguseni kõige enam levinud sibullilledeks tulbid ja nartsissid, madalakasvulistest kevadekuulutajatest peamiselt hüatsindid, siniliiliad ja krookused, millest hüatsint on hinnatuim sibullill . Paljud inimesed nimetavad hüatsinti oma lemmiklilleks. Madam Pompadaur võrdles neid briljantidega lillepeenras ja Saksa aristokraatia silmis olid hüatsindid loodud otsekui kõige peenemast Hiina portselanist .
Hüatsint kuulub mugulsibultaimede perekonda liilialiste (Liliaceae) sugukonda. Kirjanduses kajastatakse veel ebahüatsinti, kobarhüatsinti, mis on samuti liilialiste sugukonnast . Enamiku hüatsindisortide eellane on ida-hüatsint. Lille nimi – hüatsint - tähendab kreeka keeles vihmade lille, sest oma kodumaal puhkeb ta õide just soojade kevadvihmade saabudes.
2. Hüatsint
Hüatsindi kodu on Vahemere äärest Aasiani. Lilleperekonna tuntuim liik on pärit Türgist, Tauruse mäelt.
Euroopasse jõudis hüatsint just tänu türklastele 1560. aastatel. Aastasadade jooksul on hüatsindist aretatud palju erinevaid variante, liike on üle 5000, suurem osa neist on siiski juba hävinud.
Hüatsint on Soomes vanim jõululill. Lille tegi tuntuks üks Helsingi lillekaupmees juba 1879 . aastal — mees tõstis kena ja lõhnava taime lihtslat poekese aknale. Jõululillena sümboliseerib hüatisint uut algavat elu — sündinud Jeesus-last. Mõned värvid on seotud ka Neitsi Maarjaga: sinine sümboliseerib taevakuningannat; valge neitsilikkust ja puhtust; punane emaarmastust ja haruldane kollane hüatsint sümboliseerib taevalikku kirkust ja sära.
Hüatsint on lihtne lill: ööseks tasub see viia jahedasse, nii jaksab lill kauem õitseda. Kasta tasub lille natukene ja vahetevahel . Vahel võib lill olla ka päris “ kuival ”.
2.1 Hüatsindi iseloomustus
Hüatsindid on kõige meeldivama lõhnaga kevadised sibullilled. Perekonda kuulub kolm liiki Lääne - ja Kesk - Aasia lubjakivinõlvadel ning kaljudel kasvavaid sibullilli. Kõik sordid on aretatud idahüatsindist, mis kasvab Kesk – ja Lõuna – Türgis ming Loode – Süürias ja Liibanonis. Hüatsintide lehed on renjad ja lihakad , õied kellukjad, asetsedes kobaras . Vili on kupar . Õisik tihe ning lõhnab meeldivalt.
Hüatsint eelistab kasvamiseks päikeselist, vett hästi läbilaskva viljaka pinnasega kasvukohta. Taim sobib kasvatamiseks nii toas kui õues. Õues kasvatades tuleb aga meeles pidada, et taimed võivad aeg-ajalt külma all kannatada, kui muld on liiga märg, eriti kui on tegu konteineritega. Kõige olulisem ongi hea drenaaž ning seetõttu tuleks kasutada mättamulla baasil istutussegu, millele on lisatud peent kruusa . Peenardel on külmakahjustuste oht palju väiksem. Oleks otstarbekas istutada hüatsinte koos teiste lilledega nagu ülased, priimulad ning kannikesed.
Mõnedel inimestel võib kokkupuude hüatsindisibulatega põhjustada nahaärritusi seetõttu oleks kasulik kasutada kindaid Hüatsint on mürgine, kuid maitsmine ei põhjusta mürgistust.
2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine
Ida- Hüatsint (Hyacinthus orientalis ) on põhiliik, millest on aretatud iluaianduse tarbeks väga suurel hulgal pea kõikides värvitoonides õitega sorte, s.h. täidisõielisi. Enamiku hüatsindisortide eellane ise on kuni 20 cm kõrgune väikeste õite ja hõredate õisikutega taim, mis toodi Euroopasse 16 saj. Hüatsint on suurepärane lõikelill. Eestis kasvatatakse neid rohke peenralillena, kuna nad on üsnagi talvekindlad. Aias õitsevad hüatsindid mais, kuid neid on ka lihtne ajatada, mis võimaldab õieilu nautida talvekuudel. Lillepotis õitsema ajatatud hüatsint võib olla kauniks jõulukingiks sõpradele. Parim mugulate mahapaneku aeg Eesti oludes on august – september. Parimaks talvitumiseks on soovitav pärast pinnase külmumist hilissügisel hüatsintide kasvukohale asetada talvekate. Katte võib eemaldada kevadel, kui päevane õhutemperatuur on püsivalt üle null kraadi. Hüatsindi ajatamine on kerge ettevõtmine ka asjaarmastaja jaoks. Ajatamiseks mõeldud mugulsibulad peavad läbima n.ö. külmaperioodi, s.o. aeg mil sibulaid mõjutatakse mingi kindla temperatuuriga valmistamaks neid ette varaseks õitsemiseks. Soovitav istutusjärgse ettevalmistus perioodi kestus olenevalt sordist on 9 kuni 10 nädalat pimedas ruumis. kui ülalmainitud aeg täis, võib taimepotid ja – kastid tuua sooja, misjärel on vajalik nende korralik kastmine. Seejärel on soovitav taimede noored tõusmed katta musta kilega või spetsiaalse „hüatsindi mütsiga“ kuni ilmub nähtavale õisiku alge.
Laiemalt tuntud sordid:

„ Blue Jacket“ – tumesinised õied püstisel õisikuvarrel (vt lisa 1);
„Carnegie“ – puhasvalged õied (vt lisa 2);
„City of Haarlem “ – pehmekollased õied (vt lisa 3), üsna haruldane;
„ Delft `s Blue“ – portselani sinised õied (vt lisa 4);
„Fondant“ – heleroosad õied (vt lisa 5);
„Gipsi Queen “ – oraanžikad või isegi lõheroosad õied , üsna harv ja kasvutingimuste suhtes nõudlik, kuid väga ilusa õievärviga sort (vt lisa 6);
„Hollyhoc“ – kompaktse kasvuga punane täidisõieline väga eksklusiivne, kuid kasvutingimuste suhtes nõudlik sort;
„Jan Bos“ – punaseõieline (vt lisa 7);
„Ostra“ – tumesiniste suurte säravate õitega, vastupidav;
„Pink – Pearl “ – tumeroosade säravate õitega (vt lisa 8);
„ Purple Sensation“ – lillaõieline (vt lisa 9)

Kasvatamine : õues kasvatamiseks sobivad hüatsindisordid „Amethyst“ , „Blue Jacket“ , „Hollyhock“ ja „Woodstock“ on ühtviisi kaunid nii peenardel kui ka potis. Lillesibulad tuleks istutada sügisel 10 cm sügavusele.
Toas kasvatamiseks tuleks osta eeltöödeldud hüatsindisibulaid nagu näiteks: „City of Harlem “ või „Pink Pearl“. Kui istutada antud lilled sügisel, puhkevad nad õide kesktalvel.
Neid sibulaid võib ka vesikultuuris kasvatada. Selleks tuleks paigutada hüatsindisibul spetsiaalse disainiga ülalt laienevasse hüatsindiklaasi. Nii mullas kui vees (vt lisa 13, 14) kasvatades tuleb sibulad esialgu hoida 8 nädalat jahedas ning pimedas paigas 4 kuni 10 kraadi juures, sel ajal kasvavad sibulatele juured. Seejärel peaks hoidma taimi valges, kuid mitte otsese päikesega kohas, kuni ilmuvad õisikupungad. Alles siis võib taimed sooja tuppa tuua ning lasta õitel seal avaneda. Pärast õitsemist tuleb vees kasvatatud sibulad ära visata , kuid potis kasvatatud taimedel tuleks lasta kasvutsükkel lõpetada, kastes neid mõõdukalt kuni lehtede kuivamiseni.
Sibulaid säilitada kuivas ruumis sügiseni, mil need võib uuesti maha istutada. Neid sorte võib ka peenral kasvatamiseks osta.
Paljunemine: suvisel puhkeperioodil tuleks eemaldada külgsibulad.
Haigused ja kahjurid : sibula juurelest, baktermädanikud, hahkhallitus

Ebahüatsint
Ebahüatsint (Hyacinthoides, syn. Endymion) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, mis looduslikult kasvavad Lääne – Euroopas ja Põhja – Aafrikas. Eesti aedades on enim kasvatatud liik hispaania ebahüatsint (vt lisa 10) ja temast aretatud erivärvilised sordid, mis on rahva seas tuntud kui kellukaõieline silla või kiviktaimla hüatsint. Ta on varajase õitsemisega talvekindel kevadlill , läikivate lehtedega ümaras puhmikus. Puhmiku kohal püstises sirges õisikus kuni 15 kokkukasvanud lehtedega lõhnata kellukat, 30 cm kõrge püsilill. Sobib kasvatamiseks peenras, kiviktaimlas, terrassil või rõdukastis. Eesti oludes võib sibulaid istutada augustist kuni külmade saabumiseni. Istutussügavus peaks olema 5 kuni 10 cm. Sibulaid võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks.

Kobarhüatsint
Kobarhüatsint (Muscari) on 30 liigiga sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast. Looduslikult levinud Lääne – Aasias ja vahemeremaades. Enamlevinud on harilik kobarhüatsint (vt lisa 11) erinevate liikidega ja armeenia kobarhüatsint (vt lisa 12). Ta on keskvarane püsilill. Armeenia kobarhüatsindil on alt laienev õisik ja harilikul kobarhüatsindil on õisik ühtlane.
Eredad sinised või valged munajad õied pikas tiheda püramiidjas kobaras. Õied avanevad õisiku alumisest servast järjest ülespoole. Harilik kobarhüatsint on lillakassiniste või valgete õitega. Ta on kõige vähenõudlikum ja võib naturaliseeruda. Kobarhüatsintide kõrgus keskmiselt on 20 kuni 25 cm. Istutada tuleb septembris 10 cm sügavusele. Kasutatakse loodusaedade haljastamisel, maakodude pideva järelvalveta istutusaladel ja mujal.
3.Legendid ja pärimused
Hüatsint tähistab kristlikus traditsioonis arukust ja ettenägelikkust.
Aroomide sobivus. Hüatsint sobib Veevalajale (21.01 - 20.02), lõhnaküünaldes ja parfüümides jne.
Lillede tähendusest:

lilla hüatsint - andesta mulle;
roosa /punane hüatsint - mänguline;
valge hüatsint - armas;
sinine - püsivus.

Hollandlaste teine lemmik on hüatsint, esimene tulp . Ka Prantsusmaal armastati hüatsinti. Kaunil lillel oli seal üksvahe ka üsna kurb ülesanne – hüatsindiõisi kasutati soovimatute inimeste uimastamiseks, isegi mürgitamiseks. Lillekorv piserdati mürgiga, mille lõhna maskeeris hüatsindi tugev lõhn.
Vana- kreeka legendi põhjal on lill nime saanud Hyakinthose järgi. See kaunis nooruk oli pärit Sparta lähedalt Amyklaist, päikesejumal Apolloni kultusepaigast. Noormees oli Apolloni suur lemmik. Kord kui nad taas sõbralikult võistlesid kettaheites, juhtis Hyakinthosele armukade läänetuulejumal Zephyros ketta õigelt teelt kõrvale, nii et see tabas Hyakinthost pähe ja haavas teda surmavalt. Apolloni kurbus oli piiritu . Tema, kes ta suutis oma kiirtega parandada ja elustada kõike, ei suutnud noorukit üles äratada. Soovides kuidagi jäädvustada sõbra mälestust, laskis tema verest tärgata imelise lõhnaga lille.
Preestrid viisid lille Apolloni pühamu aeda Delfis ja sellest peale peeti igal aastal enneaegselt hukkunud nooruki mälestuseks kolmepäevaseid pidustusi, mida nimetati Hyakinthia.
See oli spartalaste suurim püha.
Teine kreeka legend seostab hüatsindi tekkimise kuulsa Trooja sõja kangelase Aiasega. See Salamise saare valitseja Telamoni poeg oli Achilleuse järel tugevaim ja vapraim kreeka kangelane Trooja sõjas. Pärast Achilleuse surma läks ta Odysseusega tülli Achilleuse relvade omamisõiguse pärast ja jäi kaotajaks.
Solvumisest segane, tappis ta kreeklaste kariloomad, pidades neid oma vaenlasteks. Tulnud taas mõistusele, heitis ta end oma mõõga otsa. tema verest kasvas välja hüatsint.
Hüatsint oli kreeklastel tõenäoliselt mure, kurbuse ja surma lilleks ja legend Hyakinthose hukkumisest oli lihtsalt vastukajaks rahva uskmustele. Teisest küljest on ka teada, et mõnikord oli ta rõõmu väljendajaks – noored kreeklannad kandsid hüatsindiõisi peas oma sõbrannade pulmapäeval.
Olles pärit Väike-Aasiast, oli hüatsint armastatud ka idarahvaste juures, eriti Pärsias. Sealsed poeedid on kaunitaride juuksekiharaid võrrelnud hüatsindi õielehtega krussidega.
Millal hüatsint Euroopasse jõudis pole täpselt teada, kuid kõigepealt toodi ta Türgi maale ja türgi naised olid lillest sedavõrd vaimustatud, et seda hakati kasvatama kõikides haaremiaedades. Isegi sultani enda seralis rajati aiake, kus peale hüatsindi ei tohtinud ühtki teist lille kasvatada. Sultan veetis hüatsindiaias kõik vabad tunnid, imetledes lillede ilu ja joobudes nende lõhnast, mis idamaa inimestele on väga meelepärane. Peale tavalise hüatsindi kasvatati neis aedades ka selle lähedast sugulast – kobarhüatsinti, mille türgikeelne nimi tähendab idamaa lillede keeles: “Sa saad kõik, mida ma vaid suudan sulle anda..“
Lääne-Euroopasse toodi hüatsint alles 17.sajandi teisel poolel – kõigepealt Viini, millel tol ajal olid kõige lähedasemad suhted Idamaadega. Siin kasvatati teda vaid mõnedes kirglike asjaarmastajate aedades.
Üldtuntuks sai ta alles pärast seda, kui ta jõudis Hollandisse Haarlemisse. Ja siis, nagu räägitakse, sattus ta täiesti juhuslikult ühele Hollandi rannikul tormis hukkunud Genua laevale. Muu kauba hulgas olid laeval ka kastid hüatsindisibulatega. Torm peksis kastid vastu rannakaljusid puruks ja sibulad paiskusid kaldale. Siin leides sobiva pinnase, nad juurdusid ja hakkasid õitsema. Tähelepanelikud lillearmastajad hollandlased märkasid neid ilusaid hästi lõhnavaid lilli ja istutasid oma aeda. Elegantse vormiga , ilusa värviga hüatsint sai kiiresti kõigi hollandlaste lemmikuks, tema kasvatamisele kulutati mitte vähem raha, kui sadakond aastat varem alanud tulbipalavik seda oli nõudnud.
Eriti lõi kirg lõkkele, kui juhuslikult (jälle!) õnnestus saada täidisõieline hüatsint. Jutustatakse, et see juhtus tänu ühe tuntud Haarlemi aedniku podagrahoole.
Sel aednikul oli kombeks lillepeenardelt halastamatult välja rookida kõik ebaloomulikult arenenud pungad, et hoida sorti puhtana. Kui ta podagra pärast pidi üle nädala voodis lamama, jõudis üks häbematu pung avaneda ja osutus kõikide suureks üllatuseks täidisõieliseks. Seda imet tuldi vaatama lähedalt ja kaugelt.
Kahjuks see esimene ja ka kaks järgmist täidisõielist eksemplari hukkusid ja alles neljas mutanttaim pani aluse täidisõielise hüatsindi aretamisele.
Aretajad pöörasid tähelepanu suuremale õite arvule õisikus, üksikõie mõõtmete suurendamisele, uute toonide, eriti kollaste sortide saamisele. Eduga mingite püüdluste osas kaasnesid tingimata pidustused. uudissordi eest maksti suuri rahasid, üks sibul võis maksta tuhandeid kuldnaid.
Kuulsad aiandusfirmad korraldasid igal aastal niinimetatud paraadnäitusi, kus hüatsinte võis imetleda massilistes kogustes, loomulikult sõlmiti sel ajal ka ärilisi kokkuleppeid.
Hollandist levis hüatsindikultuur Saksamaale, eelkõige Preisimaale, hiljem edasi Prantsusmaale. Preisimaal hakkas hüatsindikasvatus arenema eriti pärast seda, kui siia asus elama pelju Prantsusmaalt kirikukonflikti pärast pagendatud hugenotte.
Hugenotid mõjutasid üldse soodsalt saksa aiakunsti arengut sel perioodil. 18. sajandi lõpul korraldas üks hugenottide järglasi, aednik David Buchez Berliinis esimese suurejoonelise hüatsindinäituse. Mõne aasta pärast avas tema sugulane hüatsindiaia kõrval kohviku . Sai moeasjaks seal kohvi juua ning hüatsindilõhna nautida, korduvalt külastas kohvikut ka keiser .
Hüatsindikultus levis ja möödunud sajandi 30.-40. aastatel olid Berliini lähistele tekkinud tohutud hüatsindiväljad. Igal aasta maikuus sõideti linnast massiliselt välja neid põlde imetlema . Kümnekonna aasta vältel peeti seda lausa seltskondlikuks kohustuseks , pikkamööda huvi rauges.
Ka Prantsusmaal armastati hüatsinti, kuid siin ei tekitanud ta kaugeltki sellist furoori kui Hollandis või Preisimaal. Mõneks ajaks tõusid hüatsindid erilise huvi orbiiti siis, kui teadlased hakkasid neid kasvatama ilma mullata, üksnes veega täidetud klaasanumates.
Kaunil lillel oli Prantsusmaal üksvahe üsna kurb ülesanne – hüatsindiõisi kasutati soovimatute inimeste uimastamiseks, isegi mürgitamiseks.
Miskipärast praktiseeriti seda eriti naiste puhul. Hüatsindibukett või lillekorv piserdati mürgiga, mille lõhna maskeeris hüatsindi tugev lõhn, või siis pandi neid lilli sellisel hulgal magamistuppa või buduaari, et nende endi tugev lõhn põhjustas nõrganärvilistel tervisehäireid. Tegelikult on meie hulgas küllalt inimesi, kes ei talu hüatsindi hullutavat lõhna, tunnevad sellest peapööritust ja võivad isegi minestada.
Ameerika kirjanik Edgar Allan Poe on õitsvaid hüatsindipõlde kirjeldanud oma jutustuses „Arnheimi mõis“.
Kasutatud kirjandus

Brown , K. Sibullilled läbi aasta Maalehe Raamat 2000 lk.160
Normet , T Mürgiseid taimi meie ümber Maalehe Raamat 2004 lk.202
Roost , V Legende ja pärimusi lilledest Maalehe Raamat 1997 lk.139
http:/planetpost.eu/lk.php?id=38 viimati allalaetud 10.12.2009
http:/aiasõber.ee/ viimati allalaetud 10.12.2009
http:/eelk.ee/sümbolid viimati allalaetud 10.12.2009
http:/ pulmad .ee viimati allalaetud 10.12.2009
apollo .ee/product.php/0998055
16662.ee/pyhaderiskid.html

Lisad
Lisa1
Blue Jacet
Lisa 2
Carnegie
Lisa 3
City of Harlem
Lisa 4
Delft Blue
Lisa 5
Fondant
Lisa 6
Gipsy Queen
Lisa 7
Jan Bos
Lisa 8
Pink Pearl
Lisa 9
Purple Sensation
Lisa 10
Hispaania ebahüatsint
Lisa 11
Harilik kobarhüatsint
Lisa 12
Armeenia kobarhüatsint
Lisa 13
Idahüatsint klaasanumas
Lisa 14
14

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 6 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

muzy112 Õppematerjali autor

Referaat taimest hüatsint.
Sain 5.
Sisaldab taime ajalugu,infot ebahüatsindi ning kobarhüatsindi kohta, erinevaid legende selle kohta, väga palju pildi näiteid jne.

hüatsint ebahüatsint kobarhüatsint

Sarnased õppematerjalid

doc

Tulbid

Tulbid Tulp (Tulipa) on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki. Tulpe on pea kõikides värvitoonides ja neid on aias lihtne kasvatada. Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. Sylvestris). Stoolonite tõttu võib muutuda raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mistõttu sobib suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ära ja samuti püsib niiskus kau

Aiandus

244

pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte ?

Põllumajandus

274

pdf

Maitsetaimed

RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid

Ajaloolised sündmused

docx

Mailaselised ja kuslapuulised

LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessioonõpe HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED Iseseisev töö õppeaines botaanika KOOSTAS: Kadi Treial JUHENDAS: Evelin Saarva Luua 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust? Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada? Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused? Kus antud liik kasvab? Milliste liikidega peenras kokku sobib? Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada? Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAIL

Botaanika

docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu

Ilutaimede kasutamine

doc

Kevade värvid õpimapp

Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill...........

Keskkond

doc

Maitse- ja ravimtaimed

RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander

Terviseõpetus

116

doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................

Ilutaimede kasutamine

Rohkem sarnaseid