Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool
SALVEI Helena
Hiiesalu
Õpipoiss
KOKK Salvei
päritolu ja iseloomustus
Salvei
[ Salvia ] on rohttaimede, igihaljaste poolpõõsaste ja lehtpõõsaste
perekond huulõieliste (Lamiaceae)
sugukonnast. Umbes 700 liiki, mõnedel andmetel kuni 900 liiki kasvab
parasvöötmest troopikani, eriti Ameerikas.
Lehed
on terved või sulglõhised, vastakad, muljudes aromaatsed; valged, kollased , punased, sinised või lillad torujad õied paiknevad
männastena tähkades, kobarais või pööristes, vili on pähklike.
Salveid sisaldavad eeterlikke õlisid. Salveid sisaldavad 1,5- 2%
eeterlikke õlisid, mille põhikomponentideks on tujoon ja kamper, kusjuures tujoon võib suurtes kogustes mürgina mõjuda aga leidub
veel pineeni , salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, saponiine ja
alkoloidide jälgi.
Eestis
kasvatatakse üheaastase aialillena, lillekastides ja–pottides Brasiiliast pärinevat erepunaste õitega poolpõõsast leeksalveid
(Salvia
splendens)
ja dekoratiivsete lehtedega kirju
salveid (Salvia
horminum).
Hõlpsaim viis nende kasvatamiseks on seemnetest. Külvid teostada
varakult taimede ettekasvatamiseks. Hiljem tõusmed pikeeritakse,
istutatakse pottidesse või kastidesse ning kui öökülmade oht on
möödas, võib taimed istutada kasvukohale suvelillede peenras või
mõnele teisele sobivale istutusalale.
Aedsalvei
[
Salvia
officinalis]
on Vahemeremailt pärinev helelillade, siniste või valgete õitega
poolpõõsas, on paljudel maadel kultiveeritav
ravim -,
korje - ja
maitsetaim. Teda kasvatatakse peamiselt eeterliku õli saamiseks
(lehtedes on seda kuni 2,5%; õli peamised koostisosad on tsineool,
tujoon ja borneool). Maapealseist taimeosadest valmistatakse
limaskesta põletike vastast ravimit salviini. Salvei mahla ja
värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul.
Salveiteed
ja tõmmist kasutatakse suu- ja kurguhaiguste,
higistamise ,
seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral. Kuivatatud ja värskeid
lehti lisatakse salatitele, liha-, kala- ja munatoitudele.
Varjus kasvanud aedsalvei lehed sisaldavad tujooni palju rohkem, kui
päiksepaistel kasvanu omad. Nende rohke ja pikaajaline tarvitamine
võib tekitada krambihooge või meeltesegadust. Eesti oludes vajavad
talvekatet eelkõige lumeta talve korral, mil on võimalus
temperatuuri
kiireks langemiseks.
Sordivalik
on rikkalik:
Berggarten
– ümarate lehtedega ja ebaühtlase õitsemisega
Icterina
–
atraktiivsete rohelise-kreemkirjude lehtedega
Minor
–
tuhmrohelised lehed, väikesed lillad õied
Purpurascens–
purpurpunaste lehtedega
Tricolor–
originaalsed omapärased kolmevärvilised lehed, tuhmroheline,
kreemikaslilla ja lõheroosaga.
Metssalvei
[
Salvia
nemorosa]
kasvab tavaliselt 60...90 cm kõrguseks vajades 30...60 cm
kasvuruumi. Kasvukujult püstine mätasjalt laiuv puhmik. Pärineb
Euroopast ja Kesk-Aasiast. Lehed on ovaalsed, kuni piklikud,
krõbulised, hea lõhnaga, tuhmrohelised. Torujad kahe huulega õied
paiknevad hulganisti kitsastes küünlataolistes õisikutes. On
sinise-, lilla-,
roosa - ja valgeõielisi
sorte . Õitseaeg on maikuust
septembrini. Kasvukohaks sobib päikeseline soe paik viljaka
pinnasega. Sobib kasvatamiseks nii peenral, ürdiaias, kiviktaimlas,
ta on hõlpsasti kasutatav ka konteineraianduses. Head naabrid on
talle roosid, neiusilmad, päevakübarad ja kipslilled.
Aegajalt kärpimisega saab esile kutsuda kordusõitsemist. Paljundada saab
seemnetega või jagamisega kevadel ning rohtsete
pistikutega suvel.
Annab hästi ka isekülvi. Meeldib putukatele.
Sordidvalik:
Blauhügel
– puhassiniste õitega
Caradonna
-omapäraks on peaaegu mustadele õisikuvartele kinnitunud tumelillad
õied;
Mainacht –
õied
tumedad , lillakassinised
Marcus
– sinised õied püstistel õisikuvartel, kõrgus 25 cm
Rosakönig
– õied punakasroosad.
Muskaatsalvei
(
Salvia
sclarea)
sobib kasvatamiseks kaheaastase taimena. Esimesel kasvuaastal kasvab
suur lehekodarik, teisel aastal arenevad õisikud. Soodsate
kasvutingimuste korral kõrgub kuni 120 cm. Vajab kasvuruumiks 90 cm
ala ja päikeselist kasvukohta. Lehed on südajad, kibralised,
karvased, tugeva lõhnaga, keskmiselt rohelised, 22...30 cm
läbimõõdus. Muskaatsalvei lehtedest valmistatud ambralõhnalist
eeterlikku õli lisatakse muskaatveinile, vermutile ja mitmele
liköörile ning kasutatakse veel kosmeetika- ja seebitööstuses.
Õied valgelillad või kahvatusinised, tekivad ilusate
roosade kuni
lillakate kandelehtede kaenaldesse. Pika õitsemisajaga ja tugeva
muskaatse aroomiga taim,mis meeldib eriti putukatele.
Männassalvei
[
Salvia
verticillata]
kasvab 40 kuni 100 cm kõrguse püsikuna vajades umbes 80 cm
kasvuruumi. Looduses leidub Euroopa parasvöötmes, Põhja-Ameerikas
ning Lääne-Aasias.
Sordidvalik:
Alba
– õied valged
Purple
Rain–
purpursete õiskutega.
Salvei
ja kulinaaria
Kulinaarias
leiab laia
kasutust , eelkõige linnulihast ja sealihast valmistatud
roogade maitsestamisel. Kanamaksapasteedile annab hautamisel lisatud
salveileht erakordset hõrkust. Kui suvel koduaias kaminatulel
šašlõkki küpsetada, ei tohiks enne varda tulele tõstmist
unustada salveilehti liha ja sibulatükkide vahele torkamast. Salvei
vähendab rasva
maitset toitudes. Seetõttu sobib ta eriti hästi
sealihaga . Ka teisi liha-, aga samuti kalatoite võib maitsestada
salveiga. Õlis ja võis röstitud lehed
maitsevad suurepäraselt
nuudlitega.
Imeliselt
sobib salvei kalatoitudele, kusjuures eelistatumalt heledamale
kalalihale. Köögiviljadele ja munaroogadele annab salvei omapärase
maitse, kusjuures ühest lehest
piisab tervele roale. Väga hästi
sobib vorstitoodetele ja -roogadele, pizzadele, kala- ja liha
marinaadidele, tomati-,
peedi - ja rohelistele
salatitele,pajatoitudele ka riisi-, oa- ja hernetoitudele,
rohelisele võile, juustule, kohupiimale, taignatoodetele. Salveikastet
valmistatakse rasvastele
kaladele . Värskeid lehti lisatakse omletile
või munataignasse. Salvei sobib kasutada koos rosmariiniga või
piprarohu, estragoni, aed-
liivatee ja sibulaga. Salvei on väga
tugevamaitseline, mistõttu manustamisel peaks olema ettevaatlik,et
enesele liiga ei tee.
Salvei
ja meditsiinVanadel roomlastel on ütlus: miks peaks inimene surema, kui ta aias kasvab
salvei? See kehtib ka tänapäeval. Keskajal
usuti , et tass
salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel.
Salvei
on
imeline rohi külmetuse puhul, kõrvaldab peavalu ja leevendab
nohu .
Selleks tuleb juua rohkelt teed.
Teeks võetakse 1 spl ürti klaasi
keeva vee kohta ja lastakse tõmmata 20 min.
Teega loputatakse,
kuristatakse, seda hoitakse
suus mitte alla neelates. Salveid ei tohi
kasutada üle ühe nädala, korratakse pärast kolmenädalast
vaheaega.
Külmetuse
puhul sobib salveile lisada männikasve, eriti hea toime on sellel
seguteel bronhiidi korral. Põiekivide puhul soovitatakse juua
teesegu salveist, piparmündist, köömnetest. Koos melissi ja
paiselehega aitab teesegu sapikivide puhul.Salveimahl
ravib halvasti paranevaid haavu ning veenipõletikke. Juuste
väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt
toimib ka parodontoosi puhul. Rahvameditsiinis on salvei tuntud kui
üleminekuvaevusi taandav ravim, kaotab higistamise ja nõrkustunde.
Teda on peetud imerohuks, tehes noorenduskuure ja parandades
ainevahetust.
Antiikarstid
Hippokrates ja Dioskorides
pidasid salveid ravijõu poolest
mõjuvõimsaks taimeks, teda on peetud väga heaks
vahendiks naiste
viljatuse vastu, kuid siiski tuleb kõike tarbida mõistlikuse piires
ning kehale
vajalikus koguses.
Hästi
aitab salvei hamba- ja igemepõletiku vastu. Suvel pigistage
salveileht mahlale ja
pange igemele või nätsutage niisama suus.
Talveks tehke hambapulbrit: hakkige värsked pestud lehed peeneks ja
segage poole mahuosa jämedama soolaga. Segu pange u 150°-ni
soojendatud ahju ja kuivatage täiesti
kuivaks , siis tampige uhmris
ühtlaseks pulbriks. See ei tohi jääda igemeid kriipivalt jäme,
aga ka mitte nii tolmjas nagu kohviveskis jahvatatu. Pange pulber
veel veerandtunniks ahju ja siis õhukindlasse purki. Võite lisada
tilgakese mündi- või nelgiõli. Ravimtaimena
aitab salvei veel kliimaksiga kaasnevate häirete ja ka
menstruatsioonivaevuste puhul. Salvei hoiab ära vedelikukaotust.
Taim sisaldab ka veresuhkrut
alandavaid komponente. Sääsepeletajana
suvel tuleb panna salveilehti grillsütele, siis kaovad sääsed
inimeste ümbert.
Kõik kommentaarid