Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maitsetaim Salvei (0)

1 Hindamata
Punktid
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool
SALVEI
Helena Hiiesalu
Õpipoiss KOKK
Salvei päritolu ja iseloomustus

 

Salvei [ Salvia ] on rohttaimede, igihaljaste poolpõõsaste ja lehtpõõsaste perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Umbes 700 liiki, mõnedel andmetel kuni 900 liiki kasvab parasvöötmest troopikani, eriti Ameerikas. Lehed on terved või sulglõhised, vastakad, muljudes aromaatsed; valged, kollased , punased, sinised või lillad torujad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes, vili on pähklike. Salveid sisaldavad eeterlikke õlisid. Salveid sisaldavad 1,5- 2% eeterlikke õlisid, mille põhikomponentideks on tujoon ja kamper, kusjuures tujoon võib suurtes kogustes mürgina mõjuda aga leidub veel pineeni , salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, saponiine ja alkoloidide jälgi.

Eestis kasvatatakse üheaastase aialillena, lillekastides ja–pottides Brasiiliast pärinevat erepunaste õitega poolpõõsast leeksalveid (Salvia splendens) ja dekoratiivsete lehtedega kirju salveid (Salvia horminum). Hõlpsaim viis nende kasvatamiseks on seemnetest. Külvid teostada varakult taimede ettekasvatamiseks. Hiljem tõusmed pikeeritakse, istutatakse pottidesse või kastidesse ning kui öökülmade oht on möödas, võib taimed istutada kasvukohale suvelillede peenras või mõnele teisele sobivale istutusalale.


Aedsalvei [Salvia officinalis] on Vahemeremailt pärinev helelillade, siniste või valgete õitega poolpõõsas, on paljudel maadel kultiveeritav ravim -, korje - ja maitsetaim. Teda kasvatatakse peamiselt eeterliku õli saamiseks (lehtedes on seda kuni 2,5%; õli peamised koostisosad on tsineool, tujoon ja borneool). Maapealseist taimeosadest valmistatakse limaskesta põletike vastast ravimit salviini. Salvei mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul.
Salveiteed ja tõmmist kasutatakse suu- ja kurguhaiguste, higistamise , seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral. Kuivatatud ja värskeid lehti lisatakse salatitele, liha-, kala- ja munatoitudele. Varjus kasvanud aedsalvei lehed sisaldavad tujooni palju rohkem, kui päiksepaistel kasvanu omad. Nende rohke ja pikaajaline tarvitamine võib tekitada krambihooge või meeltesegadust. Eesti oludes vajavad talvekatet eelkõige lumeta talve korral, mil on võimalus temperatuuri kiireks langemiseks.
Sordivalik on rikkalik:
Berggarten – ümarate lehtedega ja ebaühtlase õitsemisega
Icterina atraktiivsete rohelise-kreemkirjude lehtedega
Minor – tuhmrohelised lehed, väikesed lillad õied
Purpurascens– purpurpunaste lehtedega
Tricolor– originaalsed omapärased kolmevärvilised lehed, tuhmroheline, kreemikaslilla ja lõheroosaga.
 
Metssalvei [Salvia nemorosa] kasvab tavaliselt 60...90 cm kõrguseks vajades 30...60 cm kasvuruumi. Kasvukujult püstine mätasjalt laiuv puhmik. Pärineb Euroopast ja Kesk-Aasiast. Lehed on ovaalsed, kuni piklikud, krõbulised, hea lõhnaga, tuhmrohelised. Torujad kahe huulega õied paiknevad hulganisti kitsastes küünlataolistes õisikutes. On sinise-, lilla-, roosa - ja valgeõielisi sorte . Õitseaeg on maikuust septembrini. Kasvukohaks sobib päikeseline soe paik viljaka pinnasega. Sobib kasvatamiseks nii peenral, ürdiaias, kiviktaimlas, ta on hõlpsasti kasutatav ka konteineraianduses. Head naabrid on talle roosid, neiusilmad, päevakübarad ja kipslilled. Aegajalt kärpimisega saab esile kutsuda kordusõitsemist. Paljundada saab seemnetega või jagamisega kevadel ning rohtsete pistikutega suvel. Annab hästi ka isekülvi. Meeldib putukatele.
Sordidvalik:
Blauhügel – puhassiniste õitega
Caradonna -omapäraks on peaaegu mustadele õisikuvartele kinnitunud tumelillad õied;
Mainacht – õied tumedad , lillakassinised
Marcus – sinised õied püstistel õisikuvartel, kõrgus 25 cm
Rosakönig – õied punakasroosad.
 
Muskaatsalvei (Salvia sclarea) sobib kasvatamiseks kaheaastase taimena. Esimesel kasvuaastal kasvab suur lehekodarik, teisel aastal arenevad õisikud. Soodsate kasvutingimuste korral kõrgub kuni 120 cm. Vajab kasvuruumiks 90 cm ala ja päikeselist kasvukohta. Lehed on südajad, kibralised, karvased, tugeva lõhnaga, keskmiselt rohelised, 22...30 cm läbimõõdus. Muskaatsalvei lehtedest valmistatud ambralõhnalist eeterlikku õli lisatakse muskaatveinile, vermutile ja mitmele liköörile ning kasutatakse veel kosmeetika- ja seebitööstuses. Õied valgelillad või kahvatusinised, tekivad ilusate roosade kuni lillakate kandelehtede kaenaldesse. Pika õitsemisajaga ja tugeva muskaatse aroomiga taim,mis meeldib eriti putukatele.
 
Männassalvei [Salvia verticillata] kasvab 40 kuni 100 cm kõrguse püsikuna vajades umbes 80 cm kasvuruumi. Looduses leidub Euroopa parasvöötmes, Põhja-Ameerikas ning Lääne-Aasias.
Sordidvalik:
Alba – õied valged
Purple Rain– purpursete õiskutega.
 




Salvei ja kulinaaria
Kulinaarias leiab laia kasutust , eelkõige linnulihast ja sealihast valmistatud roogade maitsestamisel. Kanamaksapasteedile annab hautamisel lisatud salveileht erakordset hõrkust. Kui suvel koduaias kaminatulel šašlõkki küpsetada, ei tohiks enne varda tulele tõstmist unustada salveilehti liha ja sibulatükkide vahele torkamast. Salvei vähendab rasva maitset toitudes. Seetõttu sobib ta eriti hästi sealihaga . Ka teisi liha-, aga samuti kalatoite võib maitsestada salveiga. Õlis ja võis röstitud lehed maitsevad suurepäraselt nuudlitega. Imeliselt sobib salvei kalatoitudele, kusjuures eelistatumalt heledamale kalalihale. Köögiviljadele ja munaroogadele annab salvei omapärase maitse, kusjuures ühest lehest piisab tervele roale. Väga hästi sobib vorstitoodetele ja -roogadele, pizzadele, kala- ja liha marinaadidele, tomati-, peedi - ja rohelistele salatitele,pajatoitudele ka riisi-, oa- ja hernetoitudele, rohelisele võile, juustule, kohupiimale, taignatoodetele. Salveikastet valmistatakse rasvastele kaladele . Värskeid lehti lisatakse omletile või munataignasse. Salvei sobib kasutada koos rosmariiniga või piprarohu, estragoni, aed- liivatee ja sibulaga. Salvei on väga tugevamaitseline, mistõttu manustamisel peaks olema ettevaatlik,et enesele liiga ei tee.
Salvei ja meditsiin
Vanadel roomlastel on ütlus: miks peaks inimene surema, kui ta aias kasvab salvei? See kehtib ka tänapäeval. Keskajal usuti , et tass salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel.
Salvei on imeline rohi külmetuse puhul, kõrvaldab peavalu ja leevendab nohu . Selleks tuleb juua rohkelt teed. Teeks võetakse 1 spl ürti klaasi keeva vee kohta ja lastakse tõmmata 20 min. Teega loputatakse, kuristatakse, seda hoitakse suus mitte alla neelates. Salveid ei tohi kasutada üle ühe nädala, korratakse pärast kolmenädalast vaheaega. Külmetuse puhul sobib salveile lisada männikasve, eriti hea toime on sellel seguteel bronhiidi korral. Põiekivide puhul soovitatakse juua teesegu salveist, piparmündist, köömnetest. Koos melissi ja paiselehega aitab teesegu sapikivide puhul.Salveimahl ravib halvasti paranevaid haavu ning veenipõletikke. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt toimib ka parodontoosi puhul. Rahvameditsiinis on salvei tuntud kui üleminekuvaevusi taandav ravim, kaotab higistamise ja nõrkustunde. Teda on peetud imerohuks, tehes noorenduskuure ja parandades ainevahetust. Antiikarstid Hippokrates ja Dioskorides pidasid salveid ravijõu poolest mõjuvõimsaks taimeks, teda on peetud väga heaks vahendiks naiste viljatuse vastu, kuid siiski tuleb kõike tarbida mõistlikuse piires ning kehale vajalikus koguses.
Hästi aitab salvei hamba- ja igemepõletiku vastu. Suvel pigistage salveileht mahlale ja pange igemele või nätsutage niisama suus. Talveks tehke hambapulbrit: hakkige värsked pestud lehed peeneks ja segage poole mahuosa jämedama soolaga. Segu pange u 150°-ni soojendatud ahju ja kuivatage täiesti kuivaks , siis tampige uhmris ühtlaseks pulbriks. See ei tohi jääda igemeid kriipivalt jäme, aga ka mitte nii tolmjas nagu kohviveskis jahvatatu. Pange pulber veel veerandtunniks ahju ja siis õhukindlasse purki. Võite lisada tilgakese mündi- või nelgiõli. Ravimtaimena aitab salvei veel kliimaksiga kaasnevate häirete ja ka menstruatsioonivaevuste puhul. Salvei hoiab ära vedelikukaotust. Taim sisaldab ka veresuhkrut alandavaid komponente. Sääsepeletajana suvel tuleb panna salveilehti grillsütele, siis kaovad sääsed inimeste ümbert.
Maitsetaim Salvei #1 Maitsetaim Salvei #2 Maitsetaim Salvei #3 Maitsetaim Salvei #4 Maitsetaim Salvei #5 Maitsetaim Salvei #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gospel Õppematerjali autor
Salvei päritolu ja iseloomustus

Sarnased õppematerjalid

Maitse- ja ravimtaimed
44
doc

Maitse- ja ravimtaimed

Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS ­valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED ­ vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu ­ Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Kasvatamine ­ salveid võib paljundada seemnetega, kuid lihtsam on osta kevadel noori taimi. Ostmise eeliseks on, et võite omale erinevatest liikidest ja sortidest väikese kollektsiooni koostada

Terviseõpetus
Maitse- ja ravimtaimed
26
doc

Maitse- ja ravimtaimed

18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis 2 AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures

Aiandus
Maitsetaimed
274
pdf

Maitsetaimed

Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid salveid pühaks taimeks. – Koos rooma sõduritega levis salvei Vahemeremaadest Kesk-Euroopasse, kus teda hakati kasvatama peamiselt kloostriaedades. – Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele.

Ajaloolised sündmused



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun