Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine (0)

Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine
Lehetükkpistik
Sel viisil paljundamiseks tuleb teha lehe roodude hargnemiskohtadele sisselõiked ning asetada leht niiskele liivale. Aeg-ajalt tuleb liiva niisutada, see ei tohi kuivada. Mõne aja pärast tekivad lõikekohtadele juured ja hiljem väiksed taimed. Selle paljundamisviisiga saab paljundada kuningbegooniat.
Haljaspistik
PISTIKUTE LÕIKAMINE . Paljundusmaterjalinakasutatakse poolpuitunudlehtedega võrseosi. Haljaspistikuid lõigatakse juunis enne jaanipäeva. Kuna haljaspistikud sisaldavad vähe varuaineid on oluline neile jätta mõned lehed, kuid pistiku alumine leht eemaldatakse. Haljaspistikute juurdumise üheks eelduseks on nende veesisaldus . Seega on soovitav lõigata pistikud puitumisstaadiumi alguses ja materjal kogutakse emataimelt varahommikul, kui taimede turgor on kõrge. Lõigatud võrsed pannakse ämbrisse vette ja kaetakse pealt marliga, et lehed ei närbuks. Paljundamiseks on sobilik võrsekeskmine osa, kui kasutatakse ka võrse ülemist osa, kuid siis näpistatakse latv ära. Alumine kaldus lõige tehakse kuni 0,5 cm pungast allpool, ülemine lõige aga kuni 1 cm ülemisest pungast kõrgemalt. Haljaspistikute pikkus on (5) 7-8 cm ning neile jäetakse 2-3 lehte. Juurduma pannakse need istutuskasti või kilerulli.

PISTIKUTE JUURDUMINE
Pistikud istutatakse poolkaldu 1,5-2 cm sügavusele ning vahekaugusega 2×4 cm. Abivahendina saab kasutada pikeerpulka, millega tehakse augud ette, vältimaks poolpuitunud pistikute murdumist mulda pistmisel. Pärast istutamist kastetakse, et vesi uhuks substraadi tihedalt ümber pistiku.
Haljaslistikutega paljundamise juures on oluline kõrge õhuniiskuse tagamine kasvuruumis: kasvuhoones , kiletunnelis või lavas (95% ja rohkem). Vastavate seadmete puudumisel piserdatakse pistikuid peenesõelalisest kastekannust või käsipritsist 4…5 korda päevas. Niiskust aitab säilitada ka pistikutele laotatud niiske marli. Lavad hoitakse suletuna kuni juurdumise alguseni ning pärast väikeste juurte tekkimist hakatakse lavasid õhutama. Liigniiskuse vältimiseks rajatakse lava põhja 3-4 cm paksune kruusast või killustikust drenaažikiht, millele laotatakse 10-12 cm paksuselt kasvusubstraat.
Optimaalseks temperatuuriks pistikute juurdumisel loetakse (18)… 25 ºC. Pistikud ei talu otsest päiksekiirgust, seepärast peab kasvuruum paiknema otsese päikese eest varjatud kohas. Kui see pole võimalik, siis saab päikesekiirgust hajutada kasvuhooneklaase valgendades kriidi - või lubjapiimaseguga, samuti saab kasutada spetsiaalset varjutuskangast. Sügisel eemaldatakse kiletunnelid, lavadelt kile või klaas, kasvuhoonetes tõstetakse juurdunud taimekastid või rullid välja.  Enne külmade saabumist puistatakse lavadesse saepuru või freesturvast, samuti võib taimi katta kuuseokstega näriliste tõrjeks ja kuivamise vähendamiseks. Taimede kaitseks võib neile ka lund kühveldada. Esimesel aastal haljaspistikust paljundatud taimi ei väetata, kuid teisel aastal on hooldus sarnane pistoksast paljundatud taimedega.
Pungpistik
Juurepistik – pappel, kirsipuu
Juurepistikute abil paljundatakse tavaliselt talvel. Hilissügisel kaevatakse emataimed maast välja ja viiakse jahedasse keldrisse, kasvuhoonesse, kus temperatuur on veidi üle 0oC ning kust neid on vajadusel kerge kätte saada.
Parim aeg juurepistikute tegemiseks on novembrist aprillini. Kui paljundatakse aprillis , siis võib emataimed ka avamaalt varakevadel üles kaevata.
Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast. Jämedad ja keskmise paksusega juured lõigatakse 4...6cm pikkusteks tükkideks. Juuretükkide ülemine ots lõigatakse risti, alumine viltuselt, et muldapanekul juure otsi ära ei vahetataks. Valmislõigatud juurepistikud asetatakse kas püsti või veidi kaldu liivase huumusmullaga pikeerkasti või üksikult väikestesse pottidesse ning kaetakse ligikaudu sentimeetri paksuselt mullaga.
Pistikutega kaste ja potte hoitakse jahedas kasvuhoones või keldris kuni esimeste võsude ilmumiseni. Tavaliselt kulub selleks 6...8 nädalat. Juurdunud pistikud asetatakse valgesse kohta poolsoojasse kasvuhoonesse. Järk-järgult harjutatakse neid välisõhuga ja istutstakse suvel avamaale peenardele.
Juurepistikud võib juunis-juulis panna ka avamaale. Selleks pannakse 10...15cm pikkused jämedad juurelõigud huumusrikka mullaga peenrasse ning kaetakse umbes 5cm paksuselt mullaga. Pealt multšitakse, et muld püsiks niiske. Kuival ajal kastetakse mõõdukalt. Esimesed lehed ilmuvad tavaliselt sügiseks, vahel ka järgmisel vegetatsiooniperioodil. Talveks kaetakse peenar kuuseokste või puulehtedega.
Rennvõrsik
Ühe aastased võrsed painutatakse kogupikkuses mõne sentimeetri sügavusele mulda ning kinnitatakse ja kaetakse mullaga. Kui pungadest on tulnud uued tõusmed, mullatakse kuni tipupungani. Seda toimingut korratakse 2-3 korda kuni mullakuhik on 20-25 cm kõrgune. Nii paljundatakse kuslapuu-, enela- ja sõstraliike. Üks võrse võib anda 5-8 istikut.
Ringvõrsik
Mõne sentimeetrine mullakiht eemaldatakse kogu põõsa ümbert ja painutatakse oksad maha. Emapõõsaste vahekaugus peab olema 1,5x1,5 m või 2x2 m.
Allikad:
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/juurepistikud.html
http://aedmustikas.weebly.com/vegetatiivne.html
https://luua.kovtp.ee/documents/105873/1600210/vorsokud.pdf/fb7f3de3-59a7-43fe-965e-34b59d0e7ccc