K66viljandus - lavendel-referaat (0)

Kutsekool - Põllumajandus - Köögiviljandus

1 Hindamata

Sisukord

1.NIMETUS 2
2.PÄRITOLU 2
3.ISELOOMUSTUS 3
4. KASVATAMINE 3
5.SORDID 4
6.KASUTAMINE 5
7.KASUTATUD KIRJANDUS 6

NIMETUS

Lavendel - Lavendula (ld.k)

PÄRITOLU

Lavendel on pärit Vahemeremaadest ja seal kasvatatakse ka teisi lavendliliike nagu L. stoechas, L. latifolia, L. lanata, L. dendata, L. intermedia jt. kuid nii head eeterlikku õli kui saadakse tähkjast lavendlist, ei saada neist ühestki. Lavendli pikale ajaloole viitab juba see, et juba vanad roomlased kasutasid seda vanniveelisandina ja peavalu rohuna. Ruumi õhu värskendamiseks puistati põrandale lavendliõisi. Tänapäeval kasvatatakse lavendlit suurtel pindadel eelkõige Provence´is Prantsusmaal ja kasutatakse lõhnaõli- ja seebitööstuses.
Lavendlipõld Provence´s
1. augustil on Provence´i linn peoehtes, sest tähistatakse lavendli lõikuspüha ja austatakse lavendlit kui suve kuningannat, sinisilma. Kogu linn on ehitud lavendliõitega ja täis rõõmsat muusikat. Peetakse tõelist lavendlilaata, kus müügil kõikvõimalikud tooted lavendlist.

ISELOOMUSTUS

Meil tuntud tähkjas lavendel (Lavandula angustifolia Mill.) on Vahemeremaades 80-150 cm kõrgune põõsas, meil kasvab ta 20-50 cm kõrguseks poolpõõsaks. Kuulub huulõieliste sugukonda. Taime vars on alaosas puitunud , ülaosas rohtne . Lehed on lineaalsed, hallikasrohelised, kergelt karvased ja vastakad. Sinised õied moodustavad varre ladvaosas tiheda tähkja õisiku. Lõhn on tugev ja aromaatne, maitselt on taim kibe. Õitseb suve keskpaigast külmadeni. Lavendli toimeainetest on kõige tähtsam eeterlik õli, mida on 1,5 – 3 %, nendest kõige rohkem on estreid. Veel on lavendlis märkimisväärselt saponiine, park- ja mõruaineid.

KASVATAMINE

Lavendel on meie oludes suhteliselt külmakindel, eriti kui leida talle oma aias ideaalselt sobiv koht. Soovitatav on siiski talveks katta kuuseokstega, sest nii koguneb talvel taimele rohkem lund ja kevadel on oksad kaitseks päikese eest.
Lavendlit võib kasvatada ka üheaastasena, kuid sel juhul on saak väga väike ja jääb ära selle taime ilusate õite nägemine. Meie tingimustes ei jõua taim esimesel aastal õitseda.
Lavendlile peaks otsima kuiva, päikesepaistelise ja tuulte eest varjatud kasvukoha. Muld peab olema lubjarikas ja kerge. Väetamise suhtes ei ole ta nõudlik, on teise või isegi kolmanda põllu taim. Taimele meeldib meie kliimas kivine põld.
Lavendlit saab paljundada jagamisega, pistikutega ja seemnetega. Seemnetega paljundamisel on tähtis varajane külv. Külvata tuleb märtsi alul, seeme katta õhukese mullakihiga ja püüda hoida külvikasti jahedas, +4°C – +18°C. Külvikast katta paberiga, sest lavendel idaneb pimedas paremini. Tõusmed ilmuvad tavaliselt kolme nädala, aga ka kuu aja pärast, nii et märtsis külvatud taimed on parajad avamaale istutamiseks mai lõpus – juuni alguses öökülmade lõppedes. Taimede vahekaugus avamaal ääristaimena võib olla 25x25cm, muidu 40-50 cm.
Pistikuid võib võtta ületalve püsinud taimedelt mai alul või ka augusti alguses ja need turba-liiva segusse juurduma panna.
Hooldustööks, eriti esimesel suvel, on rohimine. Taimehaigusi- ja kahjureid esineb harva.
Esimesel suvel ei soovitata saagi kogumiseks taimi üldse lõigata. Augustis näpistada vaid latvu, et soodustada uute võrsete tekkimist. Teisel kasvuaastal hakkab taim õitsema ja siis lõigata võrseid, kui ülemised õied on veel kinni, aga alumised puhkenud. Lõigata puitunud osani +1-2 cm. Sel ajal on taimes kõige rohkem toimeaineid.
Ühel kohal kasvab lavendel vähemalt 10 aastat, seepärast tuleb 5. aastal põõsast noorendada ja kevadel või augusti alul kaks kolmandikku tagasi lõigata. Igakevadine talvekahjustuste tagasilõikamine mõjub taimele hästi ja paneb jõulisemalt kasvama.
Õiesaak on umbes 300g/m² ja sellest jääb pärast kuivamist alles 1/10, so 30g. Kuid kasutada kõlbavad ka lehed. Lavendlit tuleb kuivata kiiresti +30°C juures.

SORDID

Intensiivselt lõhnav sort ´Hidcote Blue ´ jääb vaid 30 cm kõrguseks, ta õitseb vara, õied on erksalt lillakassinised. ´Hidcote Pink´ ja ´Loddon Pink´ on roosade õitega, ´Grappenhall´ ja ´Munstead´ - siniste õitega, ´ Nana Alba´ õied on valged. Tüüpiline prantsuse lõhnalavendel – vahelmine lavendel on tähklavendli ja laialehise lavendli (L.latifolia) hübriid. Just seda liiki kasvatatakse Provence´s suurtel põldudel ja õitseajal pakub ta väga kaunist vaatepilti. Populaarsed sordid on ´ Dutch ´, ´Blue Dwarf ´ja ´Grosso´.

KASUTAMINE

Köögis
Lavendel on peamiselt Lõuna-Euroopa maitsetaim. Seda armastatakse eriti Prantsusmaal, kust on tulnud ka kuulus maitsesegu ´´Herbes de Provence´´: lavendel, rosmariin, basiilik , nõmm-liivatee. Lavendel sobib hästi lambaliha maitsestamiseks. Lavendlit võib proovida koos tilli, salvei ja piparrohuga. Ka jooke ja marinaade võib lavendliga maitsestada. Õisi kasutatakse ka magustoitude ja jäätise kaunistamiseks.
Näiteks saab teha healõhnalise ja vürtsika äädika, kui panna veiniäädika sisse paariks nädalaks tõmbama lavendliõied või 1 osa lavendliõisi ja 3 osa kibuvitsa kroonlehti. See sobib hästi näiteks puuviljasalati maitsestamiseks.
Kosmeetikas
Lavendel on väärtuslikuks tooraineks lõhnaõlide ja –vete tootmisel ja seebitööstuses. Kuivatatud õied on suurepäraselt lõhnav vannilisand.
Ravitoime
Lavendel mõjub teena või vannilisandina rahustavalt, ta aitab ka närvilisuse ja maovaevuste puhul. Lõhnakotike padja all soodustab uinumist, kappi riputatult peletab koisid. Kui lavendliõli aurustada aroomilambis, siis leevendab see peavalu ja stressinähtusid. Lavendlit kasutatakse palju aroomiteraapias.
Lavendli aroomiteraapia
Rahvapärimuses on lavendli õisi kasutatud reuma ja podagra raviks.
Eeterlik lavendliõli sobib määrida ka putukahammustustele ja kerge põletuse peale määrides ei lase tekkida villil.
Lavendliõitest tee mõjub peavalule, migreenile, rahutusele, kõhugaasidele, halvale suuõhule.
Tee valmistus: 1 tl lavendliõisi ja 1 tl humalakäbisid valada üle 1 kl keeva veega. Lasta tõmmata 5 minutit, kurnata ja juua kuni 2 tassi päevas, kuid nii võib teha vaid 14 päeva järjest. Lastele sissevõtmiseks ei soovitata.

KASUTATUD KIRJANDUS

Karvak, E. Ürdiaed ehk ideid kauni tarbeaia rajamiseks. AS Ajakirjade Kirjastus, 2006
Rausch, A., Lotz , B. Maitsetaimede leksikon . Maalehe raamat, 2004
Väinsaar, T. Targu talita: Ürte oma aiast . Tallinn: Maalehe raamat, 1997

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-08-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Triksu Õppematerjali autor

Maitsetaim lavendel, referaadis toodud ?de lavendli p?tolust, taime iseloomustus ja kasvatamine, kasutamise v?lusi. T?n korrektselt vormistatud, sisaldab pildimaterjali.

lavendel maitsetaimed k?viljandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Maitse- ja ravimtaimed

RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander

Terviseõpetus