Harilik ebatsuuga

.., Kristiina

Harilik ebatsuuga (0)

1 Hindamata

Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnastebatsuuga pere.
Eurooplastest avastas liigi esimesena šoti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies ( 1754 –1842)[3], kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult šoti botaanik David Douglas (1799–1834), kelle järgi on antud puule ingliskeelne nimi – Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. Aastal
Harilikul ebatsuugal (Pseudotsuga menziesii) eristatakse kahte aktsepteeritud teisendit :
roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) – kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas[6];
sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca ) (Beissn.) Franco – kasvab Kanada Alberta ja Briti Columbia provintsis põhjas kuni Mehhikoni lõunas.
Osa euroopa botaanikutest eristab kolmanda teisendina ka halli ebatsuugat (var. caesia), mille levila asub Kaljumäestiku põhjaosas. Ameeriklased aga ei tunnusta sellist eristamist ja käsitlevad seda teisendit koos sinihalli ebatsuugaga.
Roheline ebatsuuga võib kasvada soodsates tingimustes kuni 90, harva ka kuni 100 m kõrguseks, olles selle kõrgusega männiliste sugukonna kõige kõrgem esindaja[3]. Sinihalli ebatsuuga maksimaalne kõrgus ulatub kuni 50 m.
Soodsates tingimustes kasvava puu eluiga võib küündida üle 500, harvadel juhtudel ka üle 1000 aasta. Vanuserekordiks on registreeritud veidi üle 1400 aasta.
Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 3 (4,5) m. Korp on punakaspruun kuni hallikaspruun või isegi mustjas, paks, vanematel puudel plaatjas ja sügavrõmeline.
Juurestik plastiline ja võib areneda võrdlemisi sügavale, kuid selle morfoloogilised parameetrid sõltuvad eelkõige kasvupinnase sügavusest ja pinnasevee tasemest. Seemikute esimestel eluaastatel areneb peajuur üsna kiiresti. Sügavamates muldades (69–135 cm) saavutab peajuur 50% oma lõplikust pikkusest kolme kuni viie, 90% aga kuue kuni kaheksa aasta jooksul.
Võra on kitsaskoonusja või kitsasmunaja kuni silinderja kujuga. Noored võrsed on tuhmilt kollakasrohelised kuni punakaspurpurjad, nõrgalt karvased, vananedes muutuvad halliks ja siledaks. Pungad on 6–10 mm pikkused, läikivalt punakaspruunid, vaiguta. Okkad on tömpjad kuni teravad , 2–3 (4) cm pikkused, kollakas - kuni sinakasrohelised, kinnituvad spiraalselt ümber võrse, kahe vaigukäiguga.[9]
Isasõisikud on kollakad kuni sügavpunased.[8] Käbid on 4–10 cm pikkused ja läbimõõduga 3–3,5 cm[3], noorelt sügavrohelised kuni -punased, valminult pruunid . Seemned on 5–6 mm pikkused, kestast pikema tiivakesega.[3] 1000 seemne mass on vahemikus 7,6–43,5 g.
Harilik ebatsuuga kasvab üsna suurel territooriumil Põhja-Ameerika lääneosas. Rannikuteisendi (roheline ebatsuuga) levila pikkus mööda Vaikse ookeani rannikut on ligi 2200 km, sisemaa teisendi (sinihall ebatsuuga) levila pikkus põhjast lõunasse on aga ligi 4500 km. Roheline ebatsuuga kasvab oma levila põhjaosas, Briti Columbias 0–760 m kõrgusel ning levila lõunaosas kuni 2300 m kõrgusel üle merepinna. Sinihall ebatsuuga kasvab levila põhjaosas 550– 2440 m ja tõuseb Kaljumäestikus kuni 3260 m kõrgusele üle merepinna.
Ranniku-ebatsuuga talub talvel negatiivset õhutemperatuuri kuni −12...–18 °C, sinihall ebatsuuga kuni −35...–45 °C
Hariliku ebatsuuga ulatuslikus areaalis varieerub kliima üsna suures ulatuses.
[ redigeeri ]Rohelise ebatsuuga areaali kliima
Rannikuteisendi levilas valitseb mereline kliima, kus talved on pehmed ja sademeterohked, suved aga jahedad ja keskmiselt kuivad. Aasta jooksul esineb pikk külmavaba periood ja väiksed päevasisesed temperatuurikõikumised (6...8 °C). Kaskaadides ja Sierra Nevada kasvupiirkonnas on kliima karmim . Talved on seal külmemad, külmavaba periood on lühem, päevasisesed õhutemperatuuri kõikumised on suuremad (10...16 °C) ja suur osa sademetest esineb talvel lumena. Alljärgnevas tabelis on toodud rohelise ebatsuuga erinevate kasvupiirkondade kliimatingimused.
Regioon
Juuli keskmine õhutemperatuur,
°C
Jaanuari keskmine õhutemperatuur,
°C
Külmavaba periood, ööpäevi
Aasta keskmine sademete hulk, mm
Aasta keskmine lume hulk,
cm
Vaikse ookeani rannikupiirkond
20...21
2...3
195...260
760...3400
0...60
Kaskaadid ja Sierra Nevada
22...30
–9...3
80...180
610...3050
10...300
Regioon
Juuli keskmine õhutemperatuur,
°C
Jaanuari keskmine õhutemperatuur,
°C
Külmavaba periood, ööpäevi
Aasta keskmine sademete hulk, mm
Aasta keskmine lume hulk,
cm
Kaljumäestiku põhjaosa
14...20
–7...3
60...120
560...1020
40...580
Kaljumäestiku keskosa
14...21
–9...–6
65...130
360...610
50...460
Kaljumäestiku lõunaosa
7...11
0...2
50...110
410...760
180...300
Rohelise ebatsuuga metsad
Roheline ebatsuuga moodustab peaaegu puhtaid puistuid oma levila põhja- ja keskosas, Sierra Nevada piirkonnas esineb teda okaspuu segametsade koosseisus . Domineerimine nii suurel maa-alal on toimunud perioodiliste ulatuslike metsapõlengute kaasabil, mis esinevad levila põhjaosas harvemini, kuid laialdasemalt. Nendel aladel esinevad sellised põlengud mõnesaja kuni tuhande aastase vaheaja järel ning võivad enda alla võtta kuni 10000 km2 suuruse metsaala. Sellistes piirkondades domineerivad pikaealised ja suured puuliigid , kes asustavad pioneerliikidena edukalt põlengualasid, kuid täisvarjus ei suuda varjutaluvate puuliikidega konkureerida. Rohelise ebatsuuga kõrval domineerivad sellistes sisemaa metsades veel läänetsuuga (Tsuga heterophylla) ja hiigel- elupuu (Thuja plicata ), rannikupiirkonnas aga sitka kuusk ( Picea sitchensis).[6]
Oregonist lõuna poole esineb väiksema intensiivsusega metsapõlenguid mõnekümne aastase vahega. Selles piirkonnas domineerivad segametsades rohelise ebatsuuga kõrval veel põlengutele vastupidavad, pikaealised ja suured puuliigid, nt suhkrumänd ( Pinus lambertiana), kollane mänd (Pinus ponderosa), läänemänd (Pinus monticola), kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens), hiigelnulg ( Abies grandis ), hõbenulg (Abies nobilis), tore nulg (Abies magnifica) ja hall nulg (Abies concolor). Hajusalt esineb ka teisi puuliike, näiteks suurimad rohelised ebatsuugad kasvavad koos ranniksekvoiadega (Sequoia sempervirens). Leviku ülempiiril esineb koos temaga ka Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana). Laialdane rohelise ebatsuuga raiumine on aidanud tal oma populatsioonide levikupiirkonda säilitada, kuid piirkondades, kus tema looduslik taastootmine pole nii edukas, suudavad ranniku-ebatsuugaga edukalt konkureerida ja kohati ka välja tõrjuda punane lepp (Almus rubra) ja suurelehine vaher (Acer macrophyllum).
Sinihalli ebatsuuga metsad
Sinihall ebatsuuga moodustab ulatuslikke puhaspuistuid Idaho lõunaosas, Utah põhjaosas ning Montana lääneosas. Suurematel kõrgustel või mägede põhjanõlvadel tõrjuvad sinihalli ebatsuuga segametsadest järk-järgult välja külmakindlamad puuliigid, kelleks on Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis), hall nulg (Abies concolor), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii), läänemänd (Pinus monticola) ja keerdmänd (Pinus contorta). Kaljumäestikus esinevad koos sinihalli ebatsuugaga lisaks ülalnimetatutele ka kollane mänd (Pinus ponderosa), männiliik Pinus strobiformis, korginulg (Abies lasiocarpa var. arizonica), torkav kuusk (Picea pungens) ja papliliigid ( Populus sp.).
Harilik ebatsuuga on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Ta hakkab tavaliselt käbisid kandma 12- kuni 15-aastaselt. Roheline ebatsuuga tolmleb levila soojemates piirkondades märtsis- aprillis , jahedamates aga maist kuni juuni alguseni . Madalamatel ja keskmistel kõrgustel valmivad seemned augusti keskpaigast kuni septembri keskpaigani, millele varsti järgneb nende varisemine. 2/3 seemnetest on üldjuhul langenud oktoobri lõpuks. Ülejäänud varisevad varakevadeni.
Sinihall ebatsuuga tolmleb Colorados aprilli keskelt kuni mai alguseni ning Idahos mai algusest kuni juuni lõpuni. Seemned valmivad Oregonis augusti keskel ja Montana suurematel kõrgustel septembri lõpuni.
Seemnete kvaliteet varieerub suuresti kogu varisemise aja jooksul. Kvaliteet on väga hea sügisel peale valmimist, kuid väheneb oluliselt talvel ja kevadel. See võib olla tingitud sellest, et käbi keskel olevad parima kvaliteediga seemned varisevad kõige enne ja halvema kvaliteediga varisevad hiljem.
Käbide ja seemnete suurus erineb erinevates geograafilistes piirkondades üsna suures ulatuses. Briti Columbias valminud seemned kaaluvad keskmiselt 7,6 mg, Californias aga 19,6 kuni 43,5 mg. Sisemaa teisendi seemned on ranniku-ebatsuuga seemnetest veidi raskemad ja rohkem kolmnurkse läbilõikega.
Head ja väga head seemneaastad esinevad paar korda seitsme aasta jooksul, kuid isegi väga heal seemneaastal on vaid kahekümne viiel protsendil puudest märkimisväärne hulk käbisid. Käbisid on kõige rohkem 200–300- aastastel puudel.
Seemnete põhiliseks levitajaks on tuul, mis võib nad kanda kuni 1–2 km kaugusele. Enamasti kanduvad nad siiski puust kuni 100 m kaugusele. Levitamisele aitavad kaasa ka närilised ja linnud , kes neid toiduks tarvitavad.
Esimese aasta seemikute jaoks on parimad kasvutingimused ja ellujäämise protsent suurem, kui nad kasvavad poolvarjus, seda eriti lõunasuunalistel mäenõlvadel. Soodsas kasvukohas võivad tõusmed esimesel aastal kasvada 6–9 cm. Vanemad seemikud eelistavad kasvuks täisvalgust ning nende kasvukiirus suureneb märkimisväärselt, kui nad on 8 kuni 10-aastased, aastane juurdekasv võib siis ulatuda kuni ühe meetrini.

.RTF Laadi alla originaalfail 5 lk · .rtf · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristiina .. Õppematerjali autor

Harilik ebatsuuga ebatsuuga bioloogia

Sarnased õppematerjalid

pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

Poolpõõsaiks loetakse taimi, mille vars puitub täielikult vaid alumises osas, varre õlemine osa aga jääb rohtseks ja hävib igal aastal. Puuliikide jaotamine kõrguse järgi Puuliikide rühmitamiseks kõrguse järgi võib aluseks võtta kas: a) liigi maksimumkõrguse, b) tavakõrguse küpsuses või c) Eestis saavutatud maksimumkõrguse. Puud rühmitatakse kõrguse järgi sageli järgmiselt: I Ülikõrged puud, h > 50 m (hiidsekvoia, ranniksekvoia, harilik ebatsuuga, sitka kuusk, kaukaasia nulg, hiigelelupuu jt) © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 6 II Kõrged puud, h = 36 50 m (harilik kuusk, harilik mänd, valge mänd, euroopa lehis jt) III Keskmise kõrgusega puud, h = 26 35 m (siberi nulg, serbia kuusk, keerdmänd, siberi seedermänd jt) IV Madalad puud, h = 16 25 m (torkav kuusk, kanada ja must kuusk, kanada tsuuga, palsaminulg, makedoonia (rumeelia) mänd, harilik elupuu jt)

Dendrofüsioloogia

doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

ja 59 kraadi 30' vahel. Helsingi asub 60.-l põhjalaiuskraadil. Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60. põhjalaiuskraadi vahele jäävad Briti Kolumbia, Alberta, Hudsoni laht ja Labradori poolsaar. Toronto aga on vaid veidi kõrgemal kui 40. pl-kraad. Üks kraad on võrdne ligikaudu 110 km. Käesoleva kursuse käigus tutvutakse järgmiste okaspuusugukondade ja perekondadega: a) Männilised Pinaceae: 1) Perek. nulg - Abies 2) Perek. ebatsuuga - Pseudotsuga 3) Perek. kuusk - Picea 4) Perek. mänd - Pinus 5) Perek. lehis - Larix 6) Perek. tsuuga - Tsuga NB! Männiliste sugukonda kuulub ka perek. seeder, mis aga Eestis ei kasva ning mida ei tohi segi ajada mändide perekonda kuuluva seedermänniga! b) Küpressilised Cupressaceae 1) Perek. kadakas - Juniperus 2) Perek. elupuu - Thuja 3) Perek. ebaküpress - Chamaecyparis 4) Perek. hiibapuu - Thujopsis 5) Perek. mikrobioota - Microbiota

Dendroloogia

docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga.

Dendroloogia

pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust, d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. Mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Näiteid erinevatest puuliikidest valgusnõudlikkuse järgi: Valgusnõudlikud - lehised, kask, harilik mänd ja mägimänd, torkav kuusk, haab Poolvarjutaluvad - elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, harilik toomingas Varjutaluvad - harilik kuusk, siberi nulg ja euroopa nulg, harilik jugapuu, harilik pärn, harilik pöök Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmisel: lehised -> arukask -> harilik mänd -> harilik haab -> harilik tamm -> harilik saar -> hall lepp -> sanglepp ->

Dendroloogia

doc

Dendroloogia eksami piletid

kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? Tooge näiteid. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1. hügrofüüdid kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, sookaskt, mitmed pajuliigid. 2. Mesofüüdid kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud morfoloogilised iseärasused. Siia kuulub enamus metsapuid ja põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk jt) 3. Kserofüüdid on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal. Siia kuuluvad

Dendroloogia

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)

Eesti metsad

docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

aedades. Eristamise tunnused: Levik, kõrgus, okkad. 4. Kaukaasia nulg Abies nordmanniana Levinud Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud, aga soojalembuse tõttu sobiks kasvatamiseks Lääne-Eesti saartel. Dendroloogilistes kollektsioonides. Kõrgus 50m. Talub hästi varju, ei talu seisvat vett ega külma alla 15-20C. Okkad nürid, otsas sisselõige. Käbid 12-17cm, lagunevad. Puit kergesti töödeldav, kasutatakse puidu- ja paberitööstuses. Jõulupuud. Dekoratiivselt pargis või hoovis. 5. Harilik kuusk Picea abies Areaal väga lai, Põhja- ja Kesk-Euroopast Kaug-Idani. Eestis looduslikult ja laialt levinud. Kõrgus 30-50m. Kasvukoha suhtes küllalt nõudlik, eelistades viljakaid muldi. Ei kasva liigniisketel ega äärmiselt kuivadel toitainevaesetel muldadel. Varju ja külmakindel. Okkad rohelised, neljakandilised, teravad. Pungad vaiguta. Käbid pruunid, 8-13cm, rippuvad. Puit valkjas, kerge ning pehme. Vaigukäigud. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina, tselluloosi, mööbli

Dendroloogia

odt

Metsaökoloogia ja majandus

alguses). Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, seeme variseb samal sügisel või järgmisel kevadel. On heitlehised okaspuud. Enamus lehiseliike väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud. Juurestik hästiarenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, tormikindlad. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii Eestis enamlevinud sinihall ebatsuuga (kuid on veel kaks alamliiki: roheline ja hall ebatsuuga). Suurimate puude kõrgus Eestis kuni 40m. Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline. Lehtpuud Arukask Betula pendula

Metsandus

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.RTF Laadi alla originaalfail 5 lk