Köömned (0)

Kutsekool - Toit - Toiduvalmistamine

1 Hindamata

TALLINNA TEENINDUSKOOL

Merilin Jürine
011K

KÖÖMNED

Referaat

Juhendaja: Kristi Tüvi

Tallinn 2011

SISUKORD

TUTVUSTUS...........................................................................................................................3

KASUTAMINE..................................................................................................................3

KÖÖMNED........................................................................................................................3

HARILIK KÖÖMEN...............................................................................................................4

PILDID.....................................................................................................................................6

KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................7
Köömen(Carum) on kahe-või mitmeaastane rohttaimede perekond sarikaliste sugukonnast . Euraasias on köömneid umbes 30 liiki.
Eestis kasvab teeservadel ja niitudel harilik köömen(Carum carvi). Selle vilju tarvitatakse ravimi ja maitseainena. Neis sisalduvat eeterlikku õli( umbes 3-7%) kasutatakse parfümeerias ja likööritööstuses.
Köömned on arvatavasti Euroopa vanim maitseaine, kasvab hästi ka Eestis. Kuningas Salomoni lemmikmaitseaine. Teravsooja, kergelt mõrkja maitsega. Kasutatakse ka noori lehti.
Köömned ei jäta kedagi külmaks! On neid, kes köömneid jumaldavad ja neidki , kes kohe mitte üks raas ei salli tema spetsiifilist maitset .
Riik
Taimed
Hõimkond
Katteseemnetaimed
Klass
Kaheidulehelised
Selts
Sarikalaadsed
Sugukond
Sarikalised
Perekond
Köömen
KASUTAMINE
Küpsetised (näit leib, küpsised), lamba-, kana-, sealiha -, seene- ja (hapu)kapsatoidud, keedetud või praetud kala, maksa-, kalkuni - ja ühepajatoidud, ahju- ja keedukartulid, punapeediroad, juustu- ja riisisalat, kodujuust, toorsalatid, mõdu, kali ja tee. Kui lisada köömneid talviste kartulite keeduvette saad tulemuseks värske kartuli maitse!
KÖÖMNED
Looduslikult levivaid ja laialdase kasutusalaga maitsetaimi on meie kliimaoludes üsna vähe. Üks eranditest on harilik köömen, mis on tuntud joogi- ja toidulisand ning ka ravimtaim . Köömnel on väga ulatuslik leviala ja me same teda leida Euroopas, Aasias ja hiljem jõudis ta ka Ameerikasse. Euroopas kasvab köömen juba kiviajast alates ja juba siis on temaga toitu maitsestatud.
Eestlasetele on köömen oluline sellepärast, et ta kasvab päris hästi siinses kliimas, tal on ulatuslik levik ja ka sellepärsta, et teisi maitsetaimi on Eestis vähe. Eestlased on andnud sellele taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm. Arvatavasti kõik need nimetused on taim saanud saksakeelsest sõnast Kümmel.
Tänapäeval puutume köömnetega kokku tavalist leiba süües, kuid vanasti kasutati seda palju rohkemates toitudes maitseainena. Eestis hakati köömneid kasutama rukkipüülijahust tehtud leivale, et tasakaalutada nende magusamat maitset. Eestlastele omastes toitudes kasutati köömneid hapukapsas ja sõiras.
Kuna köömned soodustavad seedimist, siis kasutati köömneid rasvase sea-, lamba-, ja linnuliha maitsestamiseks. Vee- või piimapõhine köömnetee leevendab soolegaasidest tingitud valusid.
Köömneid kasutati ka jookide maitsestamiseks, näiteks haputaarile või ivajoogile, kuid ka kangemate kraadidega jookides, näiteks köömnenaps, mis on tegelikult kange magustatud munaliköör.
Köömneid kasutati ka rituaalsetes toimingutes. Inimesed kandsid kaelas kotikest köömnetega, et peletada nõidu ja deemoneid. Mõnes kohas usuti , et köömnetel on vargusevastane toime ja sellepärast puisati neid majja, lauta jm. Mõnedes teistes piirkondades usuti, et hälli alla asetatud köömneanum kaiteb last nõidade eest ja et armujoogis köömnelisand pidi armastatu truuks tegema.
Köömnetes on ka palju eeterlikke õlisid ja just nende pärsat kasutatakse köömneid parfümeerias. Vanasti inimesed lõhnastasid köömnetega seepi , kui praegu ka hambapastat näiteks.
HARILIK KÖÖMEN
Sarikaliste sugukonda kuuluv harilik köömen on kuni 60 cm kõrgune, kahe- või mitmeaastane rohttaim . Tema vars on püstine ja harunenud, lehed peensulgjad, juurikas võrdlemisi lihav. Lamedaisse liitsarikaisse koondunud õied on valged, harvem roosakad. Õitseb maist juulini, vili, väike sirbikujuline kaksikseemnis valmib suve teisel poolel. Kogumiseks sobiv aeg on siis, kui umbes pooled viljad sarikais on valminud. Sarikad kogutakse koos vartega, seotakse kimpudesse ja pannakse varjulisse kohta rippuvas asendis järelvalmima. Et seemned kuivades ja järelvalmimise käigus maha ei pudeneks ning kaotsi ei läheks, asetatakse kimpude alla lina, paber või kogumisnõu.Köömned säilivad hoolikalt suletud nõus 4-5 aastat. Nende iseloomulik lõhn ja maitse pärineb eeterlikust õlist, mille tähtsaim koostisaine on karvoon. Lisaks on viljades rasvõli, valku, parkaineid. Maitse- ja ravimtaim, mida kasvatatakse põhiliselt Euroopas, Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas ja alates 1996. aastast suurematel pindadel Kanadas. Üheaastane köömen vajab valmimiseks pikka kasvuperioodi ja seetõttu on meie kliimas kasvatamine riskantne.
Esimesel aastal moodustub leherosett ja areneb sammasjuur, teisel aastal areneb õievars ja taim võib kultuuris kasvatades kasvada 100-120 sentimeetri kõrguseks. Õitseb põhiliselt juuni kuus. Vili on kaksikseeme. Seemnete valmimine ebaühtlane. Peale seemne valmimist taim sureb . Taimed, mis ei saavuta bioloogilist küpsust esimesel külviaastal (juurikas vähemalt pliiatsi jämedune) jätkavad kasvu teisel aastal ja õievars moodustub alles kolmandal aastal.
Köömne seemned on aromaatse lõhnaga ning terava vürtsise maitsega, sisaldavad 3-7% eeterlikku õli. Põhja-Euroopas kasvava köömne seemned on eriti aromaatsed, õlirikkad ja õli kõrge kvaliteediga. Läbi aegade on köömne taime osi ja seemneid kasutatud toitude maitsestamiseks, ravi otstarbel ning farmaatsiatööstuses eeterlike õlide tootmisel.
Köömne seemneid kasutatakse leivatoodetes, juustu ja kohupiima valmistamisel, salatites, suppides, lihatoodete maitsestamisel (eriti metslooma liha puhul), ahjukartulite valmistamisel, kapsa hapendamisel. Kasutatakse ka noori lehti ja juuri suppide , salatite maitsestamiseks. Köömneid kasutatakse kondiitritoodete valmistamisel, likööri- ja viinatööstuses. Samuti leiavad köömned kasutamist parfümeeriatoodete valmistamisel.
Köömen ravimina kasutades soodustab seedimist ja leevendab soolegaaside teket. Köömne teel on rahustav ja spasmivastane toime ja aitab noortel emadel kaasa piima tekkele. Köha korral kergendab lima ja röga eritumist. Soodustab uriini teket. Soovitatav on kasutada sapipõie põletiku ja pankreatiidi korral. Sarikaliste sugukonda kuuluv harilik köömen on kuni 60 cm kõrgune, kahe- või mitmeaastane rohttaim. Tema vars on püstine ja harunenud, lehed peensulgjad, juurikas võrdlemisi lihav. Lamedaisse liitsarikaisse koondunud õied on valged, harvem roosakad. Õitseb maist juulini, vili, väike sirbikujuline kaksikseemnis valmib suve teisel poolel. Kogumiseks sobiv aeg on siis, kui umbes pooled viljad sarikais on valminud. Sarikad kogutakse koos vartega, seotakse kimpudesse ja pannakse varjulisse kohta rippuvas asendis järelvalmima. Et seemned kuivades ja järelvalmimise käigus maha ei pudeneks ning kaotsi ei läheks, asetatakse kimpude alla lina, paber või kogumisnõu.Köömned säilivad hoolikalt suletud nõus 4-5 aastat. Nende iseloomulik lõhn ja maitse pärineb eeterlikust õlist, mille tähtsaim koostisaine on karvoon. Lisaks on viljades rasvõli, valku, parkaineid. Kasvatatakse nii koduaedades maitsetaimede peenras kui kultuuris suurtel põldudel. Looduses võib köömneid kasvamas leida kõikjalt– teeäärtes, põlluservades, niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel ja elamute vahetus läheduses. Eelistatud kasvukoht võiks olla päikeseline või veidi varjuline. Kasvukoha mullaks sobib kergem liivsavi - või savimuld, happelisi muldasid ta aga ei talu. Külvatakse harilikult varakevadel, külvisügavuseks 2-3 cm, kuid võib külvata ka sügisel, septembri alguses. Nii nagu enamikel sarikalistel võtab idanemine ja taime algne areng palju aega, nii ka köömnel - tõusmed ilmuvad umbes 2 nädala pärast, taimede areng on alguses väga aeglane. Samas talvituvad köömnetaimed hästi.Tee valmistamiseks võetakse 1 spl peenestatud või terveid seemneid klaasi keeva vee kohta, lastakse kaane all tõmmata kuni jahtumiseni. Seejärel kurnatakse ja tarvitatakse 2-3 spl 5-6 korda päevas enne sööki.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B6%C3%B6men (5.12.2011)
http://www.uuerouna.ee/index.php?page=62 & (5.12.2011)
http://www.aialeht.ee/news/aialeht/ravimtaimed/article.php?id=46159693 (5.12.2011)
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=2861 (5.12.2011)

.ODT Laadi alla originaalfail 7 lk · .odt · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KoolonDee Õppematerjali autor

referaat köömned köömnete kasutusalad köömen seemned

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B6%C3%B6men

Sarnased õppematerjalid

doc

Kiviaegsed maitseained - köömned

taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm. Aravatavasti kõik need nimetused on taim saanud saksakeelsest sõnast Kümmel. Tänapäeval puutume köömnetega kokku tavalist leiba süües, kuid vanasti kasutati seda palju rohkemates toitudes maitseainena. Eestis hakati köömneid kasutama rukkipüülijahust tehtud leivale, et tasakaalutada nende magusamat maitset. Eestlastele omastes toitudes kasutati köömneid hapukapsas ja sõiras. Kuna köömned soodustavad seedimist, siis kasutati köömneid rasvase sea-, lamba-, ja linnuliha maitsestamiseks. Vee- või piimapõhine köömnetee leevendab soolegaasidest tingitud valusid. Köömnei kasutati ka jookide maitsestamiseks, näiteks haputaarile või ivajoogile, kuid ka kangemate kraadidega jookides, näiteks köömnenaps, mis on tegelikult kange magustatud munaliköör. Köömneid kasutati ka rituaalsetes toimingutes. Inimesed kandsid kaelas kotikest köömnetega, et

Ajalugu

doc

Harilik köömen

Kuna köömen on tugeva maitsega kasutatakse seda leiva, kondiitritoodete, likööride ja mitmesuguste köögivilja ja lihatoitude valmistamisel ning kapsa hapendamisel. Kulinaarias ja toiduainetööstuses kasutatakse kuivatatud köömneid nii tervelt kui ka peenestatult. Juurt lisatakse lihasuppidele, noori lehti salatitele ja rohelistele suppidele ning teda lisatakse ka vähikeeduvette. Kuna seemned sisaldavad eeterlikke õlisid siis kasutatakse köömnet ka meditsiinis ja parfümeerias. Köömned parandavad söögiisu, soodustavad seedimist, kõrvaldavad silelihaste spasme, soodustavad piimanäärmete sekretsiooni ning lima ja röga eritumist. Säilitamine Seemet peab säilitama kuivas ruumis õhukese kihina tuulevaikses kohas. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et köömen on vajalik ravimtaim meie igapäevases elus. Kui inimesed oleksid tarvitanud rohtude asemel läbi elu rohkem ravimtaimi, oleks meie ühiskonnas palju tugevamad ja tervemad inimesed

Aiandus

doc

Maitse- ja ravimtaimed

RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander

Terviseõpetus

274

pdf

Maitsetaimed

RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid

Ajaloolised sündmused

odt

Maitsetaimed

TOIDUAINETE ÕPETUS Maitsetaimed Meliss Meliss pikendab noorust Vanas Kreekas kasvatati melissi kui meetaime, tema õitest saadud mesi on maitsev ja erilise ravijõuga. Ka kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, meelõbu. Melissi lehed on rikkad mõru- ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Ravimtaime teevad temast eeterlikud õlid, lehtedes on neid 0,2-0,5%, mille koosluses on tsitraal, tsitronellool, linalool, heraniool. Meliss on veel avastamata maailm, arvatakse olevat veel 5-10% avastamata aineid, kuid nende mõju on juba meditsiinis teada. Melissi lehed on rikkad C-vitamiini poolest (100-180 mg%), leidub karotinoide, mikroelemente. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist toimeainete koostis muutub, lõhn ja maitse muutuvad ebameeldivaks Meliss ravimtaimena Melissil on palju häid omadusi. Eeskätt on ülistatud teda kui rahustavat ürti. Tänu oma õrnale sidrunilõhnale lööb ta kiiresti pähe: tugeva annuse puhul

Kokandus

doc

Maitse- ja ravimtaimed

LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum

Aiandus

doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav

Eesti loodus ja geograafia

xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B

Aiandus

Rohkem sarnaseid