Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Müra ja detsibell (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIDA TEHA MÜRA TÕKESTAMISEKS?
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool
Reisikorraldus
RK32
Aire Ilves
Müra
Referaat
Tööohutuse- ja tervishoiu alustes
Juhendaja : E. Tosso
Tallinn 2008
SISUKORD
1MIS ON MÜRA? 4
2MÜRA PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID 5
2.1Müra mõju 6
3MIDA TEHA MÜRA TÕKESTAMISEKS? 7
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKAD 10
Lisaks: 10
Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite parametrite mõõtmine. [WWW] 10
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/T%C3%B6%C3%B6keskkonna_f%C3%BC%C3%BCsikaliste_ohutegurite_parameetrite_m%C3%B5%C3%B5tmine.pdf (23.01.2012)LISAD 11
Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja üks tööohutuse ja tervishoiuga seonduvaid aspekte. Nimelt on minu eesmärgiks uurida mõistet müra ja selle mõju keskkonnale. Püüan täpsemalt selgitada mis on müra, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Samuti kuuluvad minu uurimise alla ka müra erinevad tasemed ning liigse müra vaigistamise võimalused. Referaadis on kolm peatükki ning üks alapeatükk, mis mahutuvad kuuele leheküljele.
  • MIS ON MÜRA?


    Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. (Vikipeedia). Erinevalt vee ja õhu saastamise astmest, on heli lihtsalt liikumine või võnkumine. Müra tugevus, intensiivsus on küll mõõdetav, kuid nõrgema müra uurimine jääb siiski rohkem psühholoogia valdkonda. Müra mõõdetakse üldiselt detsibellides (dB). Detsibell on logaritmiline mõõtühik, mis võrdleb heli mõõdetavat taset ehk nivood . Kuna inimese kõrv ei reageeri kõikidele sagedustele ühtemoodi, siis paljud valjuse, mürarikkuse ja tüütavuse karakteristikud baseeruvad ka A-skaalal ehk heli intensiivsuse skaalal (ühikuks on dBA ehk detsibell A-sagedusel ja seda mõõdetakse müramõõturiga, millel on A-sageduse kaalufilter). Seetõttu antakse ka töökoha müratugevuse näidud ühikutes dB(A), kus 0 dB(A) on kuulmislävi.
    Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid . Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega . (Müra2)
    Intellektuaalse tegevuse, näiteks õppimise puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dB. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, sest on sellega harjunud . Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed – alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt. Täielik, absoluutne vaikus on kõige hukatuslikum. Aistingute kaotus võib viia nii emotsionaalse ebastabiilsuseni kui ka psühhoosini.
    Praegu eristatakse peamiselt kahesuguseid kutsehaiguslikke kuulmishäireid: intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekkinud krooniline nürikuulmus ja tugeva heli tekitatud äge kõrvakahjustus. Kutsetööst tingitud kuulmishäired on sotsiaalsest seisukohast väga olulised, sest nad on õige laialt levinud ning tulenevad enamasti teadmatusest ja hooletusest. (Müra2) Lugematu arv inimesi vanuses 15-19, kannatab kuulmishäirete all. See probleem pole aga ajutine ning võib aastatega suureneda . Ligi 45% üle 70 aastastest inimestest on samuti kuulmishäirega. See pole normaalne vanusest tingitud probleem vaid põhjustatud liigsest mürast. ( Terviseleht )
    Tööstuses on kõva müra seotud liikumisega ja ohtlike seadmetega. Müra võib varjata helisid, mis on vajalikud töö teostamiseks - see suurendab töö keerukust. Tugevas müras töötavad inimesed kannatavad väga sageli kuulmishäirete, südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. (Müra2)
  • MÜRA PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID


    On olemas märgatavad tõendid, mis näitavad, et alistumine kõrgetele müratasemetele (nagu 95 dBA või rohkem) on seotud üldise stressi reaktsioonidega. Kuulmiskahjustuse võib põhjustada pidevalt jätkuv mürale alistumine. Tugeva müra algus põhjustab ehmatusreaktsiooni, mis seisneb lihase kokkutõmbumises, tõmblemises ja peanõksatuses. Samuti ilmneb sügavam ja aeglasem hingamine, väikesed pulsimuutused ja pupillide laienemine. Kõik need reaktsioonid on suhteliselt üleminekuetapid ning tagasiminek normaalsele tasemele toimub väga kiiresti. Korduva mürale alistumise puhul esmaste reaktsioonide ulatus väheneb. (Müra)
    Kuulmishäire kuulub oma meditsiinilise ja sotsiaalse tähenduse poolest haiguste hulka, mida alahinnatakse. Kuulmishäirega inimesed tunnevad end tõrjutuna ja võivad sellest tulenevalt olla umbusklikud. Sageli viib see tugeva depressioonini. Müra kaudsed mõjud võivad stressi põhjustajana olla veel tähtsamad, kui müra iseenesest. (Terviseleht)
    Vali müra võib põhjustada hädasid, mida inimene ei oska ettegi arvata: veresooned võivad kokku tõmbuda; nahk võib muutuda kahvatuks; lihaste pingule tõmbumisega võib suur kogus adrenaliini paiskuda vereringesse. Sellest viimasest olukorrast tulenevalt võib aga suureneda inimese pingeseisund ning närvilisus. (Müra2)
  • Müra mõju


    • Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju , välja arvatud väga nõrgad helid.
    • Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned -arterioolid.
    • Kõrge müratase segab keskendumist nõudvat vaimset tegevust. Inimesele on kahjulik ka vali rääkimine ja liiklusmüra.
    • Lihtsate, rutiinsete tööde tegemisele ei avalda müra mõju, tihti isegi soodustab töö tegemist.
    • Müra kahjulik mõju ilmneb tavaliselt jätkuva, ilma vaheaegadeta töö puhul, mis asetab kõrgeid nõudmisi tajudele ja/või info edastamise võimele.
    • Müra võib ergutada tööle. Töödes, mis nõuavad lühiajalist mälu, on müratase üsna kõrge, et avaldada mõju. Mõningate eranditega on üldiselt lubatud helitase üle 95 dBA.
    • Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab.
    • Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat.

    (Füüsikalised ohutegurid ) (Müra)
  • MIDA TEHA MÜRA TÕKESTAMISEKS?


    Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kui müra paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on hoiatus , et helid on kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta.
    Mürataset saab vähendada nii ehistuslike ümberkorraldustega kui märksa isiklikumate vahendite - kõrvatroppidega. Kui müra tugevust pole võimalik vähendada, peaks piirama müra käes oldud aega, sest see kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab nad kergesti ärrituvaks ning rahutuks.
    Üheks müra leevendamise lahenduseks peetakse näiteks töökoha vahetust või kolimist äärelinna. Viimane aitab üldjuhul suhteliselt harva. Viimaste aastate jooksul on inimesi ümbritsev müratase nii tööpaikades kui ka kodudes rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega kontorites ja korterites kõikidesse ruumidesse.
    Kui ettevõtte või elukoha asukohta mõjutavad välised müraallikad (auto- ja raudteetransport ), tuleb tugevdada müraallika poolsete välisseinte heliisolatsiooni . Välisseinte ehituseks sobivad kõige rohkem betoon ja tellis . Ka kipsseinad ja teised kergkonstruktsioonid võivad anda vajaliku heliisolatsiooni, kui ehituses rakendatakse meetmeid heli kaudse ülekande vähendamiseks külgnevate konstruktsioonide kaudu. Suurema mürakindluse saavutamiseks on otstarbekas kasutada ka tugevdatud mürakaitseliste omadustega aknaid (klaaspaketid ja eriliste tihenditega plastaknad).
    Mürataset vähendavad ka tihedad mitmekordsete klaasidega aknad. Kui asutus asub intensiivse liiklusega tänava või raudtee ääres, tuleb võimalusel kontorid paigutada müraallika vastasküljele. Sama stiiliga tuleb sarnastes asukohtades asuvates elamutes paigutada magamis- ja lastetoad. Need peavad olema olmemüra eest kõige enam kaitstud.
    Hoone siseselt leviva müra tõkestamisel tuleb arvestada mitmeid asjaolusid, kaasa arvatud töökaaslaste või perekonnaliikmete soovi vaikusele. Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba hoone ehitamisel.
    (Müra2)
    Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida:
    85 dB - 8 tundi
    100 dB - 15 minutit
    88 dB - 4 tundi
    103 dB - 7 minutit
    91 dB - 2 tundi
    106 dB- 3 minutit
    94 dB - 1 tund
    109 dB - 1,5 minutit
    97 dB - 30 minutit

    KOKKUVÕTE


    Selle referaadi eesmärgiks oli uurida müra ja selle mõju inimesele. Enne teema käsitlemist olin suhteliselt teadlik müra olemusest ning ka mõjust. Referaadi koostamise ajal sain aga tunduvalt targemaks ning mõistsin, et minu eelnev arvamus ei olnud sajaprotsendiliselt akuraatne. Töötades ise pidevas mürakeskkonnas, oli antud referaadi koostamine mulle enesele vägagi kasulik. Pidev väsimus ning kuulmise halvenemine ohustavad ka minu tervist. Seega pani antud referaat mind mõtlema töökoha vahetusele või paremate töövõimaluste nõudmisele.

    KASUTATUD ALLIKAD


    Aktiivsus ja tähelepanuhäire. [WWW] http://web.zone.ee/halt/doc/liinaATH3.ht m
    Forte . Delfi. Müra saastab ja tapab . [WWW] http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=18014598&categoryID=19375436&ndate=1201109415
    Füüsikalised ohutegurid. Müra. [WWW] http://www.hot.ee/oht2003/4.ht m
    Miksike. Müra ja haigused. [WWW] http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/3linnastumine/saastus3.ht m
    Müra. [WWW] http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Inimenemasinsuhted/Myra.doc
    Müra2. [WWW] http://staff.ttu.ee/~vsiirak/puust2.doc
    Müra töökeskkonnas – valupunktid. Powerpoint. [WWW]
    http://osh.sm.ee/good_practice/ttp-kiplok.ppt
    Terviseleht. Ohtlik Lärm. [WWW] http://www.terviseleht.ee/200044/44_ohtlik.php
    TÜ Töökeskkonnalabor. Müratase ja Ekspositsioonitase. [WWW]
    http://www.ut.ee/tklabor/Teenused/Fyysika/Myratase.ht m
    Vikipeedia. Müra. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCra
    Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädal 24.-28. oktoober 2005 infopakett http://osh.sm.ee/good_practice/EN_infopakett.pdf


    Lisaks:

    Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite parametrite mõõtmine. [WWW]

    http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/T%C3%B6%C3%B6keskkonna_f%C3%BC%C3%BCsikaliste_ohutegurite_parameetrite_m%C3%B5%C3%B5tmine.pdf (23.01.2012)LISAD


    Tabel 1. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks:
    Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB
    Rock- kontsert 120-130 dB
    Kella tiksumine 20 dB
    või elukohaS? ürale alla 80 dBAiselt harvalinnakärast eemaleed ning erinevad mõju viisid. MIda ama peab. .
    Keskmise tihedusega liiklus 70 dB
    Sosin 20-30 dB
    Suurlinnaliiklus tipptunnil 90 dB
    Tavaline kõne 60-65 dB
    Mootorsaag 100-120 dB
    Karjumine lähedal 90 dB
    Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB
    Äike 120 dB
    Tabel 2. Maksimaalne müratase mitmesuguste tegevuste puhul, mille ületamine tekitab tervisehäireid:
    Tegevus
    dB(A)
    Lihtne füüsiline töö (nt koristamine )
    80
    Füüsiline oskustöö (nt töö garaažis)
    75
    Täpsust nõudev füüsiline töö (nt seadistamine, monteerimine )
    70
    Rutiinne administratiivne töö osalise tööajaga.
    70
    Kõrgtäpsust nõudev füüsiline töö
    60
    Lihtne administratiivne töö suhtlemisega
    60
    Intellektuaalne administratiivne töö (nt joonistamine, kavandamine)
    55
    Kontsentreeritud intellektuaalne töö
    45
    Lugemine raamatutööks
    35
    Seletus tabelile 2: Siin on välja toodud mõnede kindlate töökohtade kõige kõrgemad lubatud müratugevuse näidud, mis ei tekita inimesel tervisehäireid. Võttes aluseks, et inimese kuulmislävi on 0 dB(A) ja valu tuntakse umbes 140 dB(A) puhul.
    Ühik A tuleneb müratugevuse mõõtja kaalufiltrist, mis arvestab inimese kõrva tundlikkuse iseärasusi kõige täpsemalt.
    Näide: Kui inimene loeb raamatut vaikses ruumis siis iga heli, mida ta kuuleb, tundub talle valjem kui see tegelikult on. Ehk kui heli intensiivsus ei muutu ja muutub ainult heli sagedus, siis müramõõturi näit muutub samavõrra, nagu muutub kõrvaga tajutud heli valjus. See registreerib ära täpse sageduse, millal heli muutub inimese jaoks tervistkahjustavaks. Antud tabelis siis 35 dB(A).
  • Vasakule Paremale
    Müra ja detsibell #1 Müra ja detsibell #2 Müra ja detsibell #3 Müra ja detsibell #4 Müra ja detsibell #5 Müra ja detsibell #6 Müra ja detsibell #7 Müra ja detsibell #8 Müra ja detsibell #9 Müra ja detsibell #10 Müra ja detsibell #11 Müra ja detsibell #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Aire Ilves Õppematerjali autor
    Mis on müra? Mis on detsibell? Müra mõjud. Kuidas müra tõkestada.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Müra
    4
    odt

    Müra

    Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra tekib jõu,rõhu või kiiruse muutumisel. Rõhu järsul suurenemisel tekib müraga heli ja tugev vibratsioon. Näiteks: müristamine. Müra mõõdetakse detsibellides (dB). Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse seda, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. Intellektuaalse tegevuse puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dBA. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed ­ alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt.

    Füüsika
    Referaat Müra
    4
    doc

    Referaat Müra

    Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. Nii vee kui ka õhu saastamise astet saab mõõta. Heli on lihtsalt liikumine, võnkumine. Müra tugevus, intensiivsus on küll mõõdetav, kuid nõrgema müra uurimine jääb siiski rohkem psühholoogia kui keemia või füüsika valdkonda. Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz), ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Mõnikord näib, et meie reageerimine mürale sõltub sugupõlvedevahelisest erinevusest. Teatakse juhtumeid, mil linnainimesed on pagenud maalt linnulaulust hullununa. Täielik, absoluutne vaikus on aga veelgi hukatuslikum.

    Füüsika
    Helivaljus-helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas
    8
    doc

    Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas

    Referaat Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas 12/04/2009 Sissejuhatus Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et antud teemaga on praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid. Enne, kui põhiteemade juurde pöördun, räägin natuke ka helist kui füüsikalisest nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s

    Keskkonafüüsika
    Müra
    19
    doc

    Müra

    ..........................................18 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD ALLIKAD:.............................................................................................................19 1 Müra Nähtamatu, lõhnatu, maitsetu, käegakatsutamatu. MÜRA, see tänapäevase elu painaja. 18. sajand tõi kaasa tööstusrevolutsiooni. Masinamüra mõju hakkas ilmsiks saama, kui vabrikutöölistel tekkis kuulmiskahjustusi. Kuid isegi linnakodanikud, kes ei elanud vabrikute läheduses, kaebasid, et neil on aina raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem kui ajal enne ühiskonna motoriseerimist.

    Ehituskonstruktsioonid
    Müra-referaat
    16
    doc

    Müra-referaat

    Tallinna Teeninduskool Müra Referaat Anna Popova HT13-KE Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11

    Ühiskond
    Müra referaat
    16
    doc

    Müra referaat

    Müra Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11

    Füüsika
    Trammi müra mõõtmine
    5
    doc

    Trammi müra mõõtmine

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus ­ Praktikum Trammi müra mõõtmine Tallinn 2008 Teooria Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel, sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. · Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtuga. · Ergonoomika käsitleb esmajoones keerukaid situatsioone. Siis tuleb otsida lahendusi, mis on

    Riski- ja ohuõpetus
    Tookeskkonnas esinevad ohutegurid
    124
    ppt

    Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

    õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 109 "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" VVm 14.06.2007 nr 176 Müra Inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli- müra Müra mõju kuulmisele: Tunnetuslik aspekt- akustiline trauma Püsiv kuulmisläve kaotus

    Tervishoid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun