Käitumishäired (6)

KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT
ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND
KÄITUMISHÄIRED
Referaat
Juhendaja : Ene Varik
2008
SISUKORD.
1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID .
2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI.
3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED.
4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS .
5.KOOSTÖÖ.
6. KASUTATUD KIRJANDUS.
1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID.
Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjutavad käitumist tundmused. Eri ajastuil ja paikkonnis on käitumisnormid ja reeglid olnud õige erisugused. Eristatakse tahtelist (sihipärast ja teadlikku) ja impulsiivset käitumist (hetkeajendist või emotsioonist johtuvat), verbaalset (avaldub sõnalistes väidetes, hinnanguis) ja reaalset (avaldub tegudes).
Lapse isiksuse kujunemise tagavad kaasasündinud omadused ja kasvamine ühiskonnas, suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma: orgaanilised kahjustused(nt. Kaasnevad vaimupuudega) ja \või sotsiaalsed tegurid (ebaadekvaatne kasvatus). Tavaelus on sagedasemad juhud , kus on tegemist kahe põhjuse koosmõjuga. Laiemalt jagatakse käitumisprobleemid:
1.Väljaspoole suunatud käitumine, mida iseloomustab püsimatus, ülemäärane aktiivsus, teiste pidev segamine , agressiivsus, õpetaja eiramine jne. Sellistest häiretest levinuim on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, millele on iseloomulik algus varases lapseeas , halvasti juhitav käitumine kombineerub tähelepanuhäiretega ning selline käitumisviis on püsiv ning situatsioonist sõltumatu.
2. Sissepoole suunatud käitumine. Lapsed suhtlevad vähe eakaaslastega, eemalduvad tihti oma maailma, on põhjuseta kartlikud, kaebavad tihti tervise üle, on depressiivsed. Taolise käitumise taga võib olla ka muu probleem, näiteks häbeneb laps või ei suuda kasutada oma madalal tasemel kõneoskust, õppetegevus ei paku jõukohast väljakutset (arengupuude või andekuse korral).
Emotsioonid ja käitumine.
Emotsioonid on otseselt seotud käitumisega. Ükski lapse tegu pole juhuslik. Mõnikord on seos selge, mõnikord ei mõista me lapse käitumist. Otsige käitumise põhjuseid emotsioonidest. Samamoodi, nagu käitumist mõjutavad emotsioonid, võib ka juhtuda, et lapse muutunud käitumine viitab tema muutunud emotsioonidele. Käitumisalased muutused väärivad suurt tähelepanu. Kui on arusaadav seos lapse käitumise ja emotsioonide vahel, proovida saavutada positiivne muutus. Kõige parem on mõjutada samaaegselt nii emotsioone kui käitumist.
MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI.
Tüüpiline hüperaktiivne käitumine avaldub lapse varajases eas (enne kuuendat eluaastat ) ja võib kesta kaua. Soovimatu käitumise olemasolu üle otsustades tuleb arvesse võtta lapse arengufaasi. Tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse puhul ilmnevad probleemid neljas valdkonnas.
1.Tähelepanematus ja hajaliolek.. Lastel on raske otsustada, millele tähelepanu suunata, raske tegevust alustada ja hoida tähelepanu tegevusel kuni selle eduka lõpuni, koondada ühel ajal tähelepanu kahele erinevale stiimulile. Neil lastel on nõrk tähelepanu, lisaks on neil raske eristada olulisis stiimuleid. Tähelepanematus ja suutmatus eristada olulist tingivad ebaadekvaatse käitumise.
- jätab sageli detailid tähele panemata või teeb tegevustes hooletusvigu
-sageli korduvad raskused ülesannetele või mängudele keskendumisel
-otseselkõnetamisel ei näi sageli kuulvat
-sageli ei pane tähele korraldusi ega saa ülesandeid tehtud
- sageli korduvad raskused ülesannete või toimingute organiseerimisel
-sageli väldib või põlgab ülesandeid, mis nõuavad pikemaajalist pingutust või ei taha neid sooritada
-kaotab tihti ülesannetes või toimingutes vajaminevaid esemeid(mänguasju, raamatuid, tööriistu)
-laseb end kiiresti häirida kõrvalistest stiimulitest
-unustab sageli igapäevased toimingud tehes asju „ära“.
2.Impulsiivsus. Lastel on raske enne tegutsemist mõelda. Nad ei suuda oma tegevust planeerida ega näe ette oma tegevuse tagajärgi. Neil on raske normikohaselt käituda. Nad võivad neid norme teada ja teistelegi seletada, aga on võimetud oma käitumist kontrollima. See viib mõtlematu käitumiseni ja olulise ebaadekvaatsuseni
-vastab sageli küsimustele mõtlematult, enne kui need on esitatud
-raske ära oodata oma järjekorda, millal tema poole pöördutakse
katkestab sageli kaaslasi või on nende suhtes pealetükkiv
3.Raskused nõudmiste järgimisega. Lastel on raske töötada mingi kindla eesmärgi nimel. Võimetus pikemat aega millegi kallal töötada viib sageli tegevuse katkemiseni.
4. Üliärrituvus. Enamik tähelepanu puudulikkusega lastest on väga emotsionaalsed ja üliaktiivsed. Nad ei suuda kontrollida oma keha liigutusi. Eriti märgatav on see olukorras, kus on vaja teatud aega rahulikult istuda.
-liigutab sageli närviliselt käsi või jalgu või niheleb istudes
- olukordades , kus eeldatakse ühel kohal püsimist, lahkub sageli oma kohalt
-sageli ronib kuhugi või jookseb sobimatutes kohtades liigselt ringi
-sageli korduvad raskused rahulikult mängimisel või millegagi tegelemisel
-on pidevalt „kuskile minemas“
-räägib sageli üleliia.
HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED.
Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kinnitust leidnud mitmesugused hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid.
Lapsi võib võrrelda lumehelvestega- nad kõik on tehtud ühest materjalist, olles samas täiesti erinevad.
*Hüperaktiivsus võib olla geneetilist päritolu. Kõne alla tulevad eriti meesliini pidi päritud omadused, mille baasil võivad välja kujuneda hüperaktiivsus, tähelepanu-ja käitumisprobleemid.
*Üheks tekkepõhjuseks võivad olla ka psühhosotsiaalsed tegurid, mis on põhjustatud varajaste kiindumussuhete puudumisest, psüühilisest tasakaalutusest või vähestimuleerivast keskkonnast( Toomla 2001).
*Kuigi tähelepanu defitsiidiga hüperaktiivsuse tekkepõhjused on erinevad, mõjutavad nad kõik ühtviisi tähelepanusüsteemi ajus (Goldstein 1991).
*Meie elus on väga tähtis toitumine. B: Reinhold väidab, et kunstlikud toiduvärvid ja mõningad keemilised elemendid toiduainetes võivad põhjustada tähelepanu puudulikkust (Ljutova, Monina 2002:28).
*Peamiseks hüperaktiivsuse tekkepõhjuseks peavad vene teadlased raseduse patoloogiat, afüksiat (hapnikuvaegust sündimisel), infektsiooni teket lapse esimeseleluaastal. N: Zavalenko väitel on hüperaktiivsus 85% juhtudest tingitud sünnituse patoloogiast.
*Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud sündides alakaalulised. Nende emad on keskmiselt nooremad kui hüperaktiivsuseta laste emad (Roomeldi jt. 2003:13).
Kas minu laps on hüperaktiivne ?
*hüperaktiivsed lapsed ei suuda ühele asjale kontsentreeruda ja neil pole kannatlikkust
*nad ei suuda isegi mõneks minutiks söögilauda istuma jääda. Väidavad tihti, et neil pole isu. Mugivad aga sellegipoolest kohe pärast sööki maiustusi
*isegi väike ebaedu viib neid endast välja
*nad õpivad küll kiiresti käima, aga neil on kaua probleeme peenmotoorikaga (rõivastumine ja lahtiriietumine, kingapaelte sidumine jne.)
*neile ei meeldi kallistada ja nad reageerivad kehakontaktile tõrjuvalt.
*nad on pidevas liikumises ja teevad meeleldi mitut asja korraga
*mänguasjad lähevad kiiresti katki ja neid kasutatakse enamasti millegi lõhkumiseks
*neil on raskusi sõprade leidmisega ja neid kutsutakse harva kaasa mängima.
KASVATUS KOLLEKTIIVIS.
Mis on kasvatus ? Lapse areng on seotud tema eksisteerimisega inimkonnas. See on protsess, mis kulgeb indiviidi teatud algseisundist lõppseisundi suunas ja mille eesmärgiks on kõigile inimestele ühise liigiolemuse saavutamine(Wilenius 1992). Ümbruse osavõttu lapse kasvamisest ja arengust nimetatakse kasvatuseks(Harva 1963)
Õpetades ja kasvatades lapsi lasteaias, peavad pedagoogid meeles pidama , et lapsel on neli põhilist kasvuala, mis arengu käigus vajavad tähelepanu ja hoolt: emotsionaalne, sotsiaalne, intellektuaalne ja füüsiline areng. Rõhutades ainult üht neist, tekitame tasakaalutuse kogu arengus.
- Emotsionaalne areng
raskused emotsionaalse arengu valdkonnas avalduvad lapse tundeelu ja käitumise küpsematuses. Laps väljendab tunnete kõige algelisemaid vorme. Domineerida võivad agressiivsed reaktsioonid: löömine, tõukamine, jonnihood, karjumine. Laps vajab abi, õppimaks väljendama tundeid ning tundmaks ära teiste inimeste tundeid. Täiskasvanu emotsionaalne stabiilsus on lapse tasakaalustatud arengule eluliselt tähtis.
- Sotsiaalne areng
Inimese arengus on oluline õppida kaaslastega suhtlema. Laps peab õppima looma kontakte teiste lastega, tulema toime teiste huvidega , mis võivad tema omadest erineda. Täiskasvanu roll on lapsele seda kõike õpetada. Laps vajab õpetust selleks, et ta oskaks teha, mis nõutud, oskaks austada kaaslasi ning pidada läbirääkimisi enda vajaduste ja tahtmiste saavutamiseks.
- Intellektuaalne areng
Keskendumisvõime ja suutlikus tähelepanu soovitud objektil hoida on intellektuaalse arengu põhioskused. Laps vajab abi, et istuda vaikselt ja hoida oma tegutsemistahet kontrolli all. Tähtis on last pidevalt julgustada ja anda talle adekvaatset tagasisidet.
- Füüsiline areng
Paljud hüperaktiivsed lapsed on lärmakad ja viletsa koordinatsiooniga. Liikumise üle kontrolli saavutamiseks on tarvis sihipärast treeningut, milleks sobivad hästi pallimängud, ujumine , kalapüük, rattasõit, jooksumängud, juudo jmt.
Kasvatuses on määrav, milliseks kujunevad kontaktid kasvataja (lapsevanemad, õpetajad) ja kasvandiku vahel. Oluline on, et suhted looksid niisuguse seisundi, mis tingiks vastastikuse vajaduse ja huvi koostegevuseks. See tähendab, et kasvatajal on vaja osta rahuldada lapse objektiivset vajadust suhelda ning stimuleerida tema huvi koostööks, sest laps tahab suhelda, kuna see toob talle rõõmu.
KOOSTÖÖ.
*õpetajate soovid vanematele
-positiivne suhtumine kooli
-avameelsus lapse probleemidest rääkimisel, varjamata olulisi asju või sündmusi, millest lapse probleemid või ajutine eriline käitumine võivad tuleneda
-tihedam sidelasteasutusega (lasteaed, kool) ja vanemate suurem huvi ning aktiivsus lapse probleemide lahendamisel
-suhtumine õpetajasse, kui vanema abistajasse, keda meeleldi aeg-ajalt koju kutsutakse, et lapse arengut ja probleeme arutada
-kodu valmisolek järgida ühiselt plaanitud tegevuskava, seda järjekindlalt ellu viia
*vanemate soovid õpetajatele
-et õpetajad oleksid väga teadlikud hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäirega lapse probleemidest (mis see on, kuidas avaldub, kuidas selliste lastega tulemuslikult käituda)
-et õpetajad kiidaksid sellist last rohkem, märkaksid tema pingutusi ja edusamme ning tunnustaksid neid
-et õpetajad ei võtaks kõike sellise lapse poolt halvati öeldut isikliku solvamisena
-et õpetajad ei saadaks last nii sageli teistest kaaslastest eraldi
-et õpetajad ei süüdistaks liiga kergekäeliselt last igas korrarikkumises, mis kollektiivis aset leiab
-et õpetajad ei sildistaks last „lootusetuks“, kellest lasteasutus peab püüdma vabaneda
-et õpetajad ei räägiks kodustele vaid lapsega toimunud halbadest asjadest
Mõlemad pooled ootavad koostööd ühise eesmärgi nimel- aidata last.
Koostöö eesmärgiks on õppida lapsega käituma ühtsetel alustel nii, et lapsel kujuneks välja positiivne enesehinnang, enesekindlus ning et ta saaks oma tugevamaid külgi arendades ja neile toetudes leida oma koha elus.
On vaja tervet küla, et üks laps üles kasvatada
(Aafrika vanasõna)
KASUTATUD KIRJANDUS.
1. Kera, S. 2004. ÃœHESKOOS TEEL . Tallinn AS Kirjastus Ilo
2. Nõmme, A. 2005 HÜPI LASTEAIAS Tartu AS Atlex
3. Tilk, M.; Talts, L. 1997 KODU JA LAPS Tallinn Maalehe Raamat
4. Kikas , E. 2008 ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE KOOLIEELSES EAS Tartu Ülikooli Kirjastus
5. Woolfson. R.c. 2004 MIKS LAPSED NII KÄITUVAD ? Kirjastus VARRAK
6.Lovaas, O.I. 1998 ARENGUHÄLBEGA LASTE ÕPETAMINE Tartu Ülikooli Kirjastus
7. Gray,J 2000 LAPSED ON TAEVAST Kirjastus Sinisukk
8. Gordon , T. 2003 MILLIST LAST TAHATE TEIE ? Pere ja Kodu Raamat
9. Kivi, L.; Sarapuu, H.2005 LAPS JA LASTEAED Tartu AS Atlex
10. Kopietz, G.; Sommer, J. 1999 KAS HÄDAS LASTEGA Tallinn Kirjastus Kunst
11. Baum , H 2004 MA OLIN VIHAST LÕHKI MINEMAS! Tormikiri OÜ
12.Roomlaid,M.; Haldre, L.; Susi , A.; Metsis, L.; Kõrgesaar, R. 2003
HÃœPERAKTIIVNE LAPS Tartu Ãœlikooli Kirjastus
13.Kaldma R. HÃœPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS Haridus 4/2005
9