Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uurimustöö Amfetamiin (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on amfetamiin?
  • Kuidas kasutajat ära tunda?
  • Milline mõju on amfetamiinil inimese psüühilises ja füüsilises elus ?
  • Miks see aine nii populaarne on ja miks inimesed tarvitavad seda ?
  • Mis narkootikumi liiki kuulub ?
  • Mis amfetamiin on ?
KOOL
UURIMUSTÖÖ
Õpetaja nimi :
Teema : Amfetamiin
Õpilane :
Klass :
Tallinn 2013
Sisukord :
lk 1 – Sissejuhatus
lk 2 – Mis on amfetamiin?
lk 4 – Amfetamiini ajalugu
lk 5 – Amfetamiini toime
lk 7 – Amfetamiini peamised tootjad
lk 9 – Kokkuvõte
lk 10 – Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus :
Minu uurimistöö teemaks on amfetamiin ( narkootiline aine ) . Oma valiku põhjenduseks
on:
1) Olen sportlane ja minu ümber enne võistlusi alati on dopingu teema . Ma tean seda ,
et doping sisaldab rohkesti amfetamiini , kuid mul puudub teadmine selle mõjust nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt elule .
2) Amfetamiin on peale marihuaanat teisel kohal , tahaks endale
selgeks teha , kas see aine käib kangema või lahjema narkootikumi liigituse alla . Miks
see aine nii populaarne on?
3) Eelnevalt pole puutunud narkootikumitega , aga olen kuulnud väga palju neist ja nende mõjust , kuid amfetamiinist ma suurt midagi ei tea ja sooviks ise lihtsalt huvi pärast teada saada mis see siis täpsemalt on.
Alljärgnevatest teemadest leian ja näitan teile minu küsimustele vastuseid ja ka palju muud
huvitavat selle aine kohta .
1
Amfetamiin
Amfetamiin (alfa-metüül-fenetülamiin) on sünteetiline simulant .Varem on amfetamiini kasuatud  raviminanarkolepsia , aktiivsus ja tähelepanuhäire  ravimiseks ning söögiisuvähendamiseks ja kaalu langetamiseks. Seda kasutatakse ka mõnuainena  ning dopinguna (need kasutusviisid illegaalsed).
Alates 1971. aastast on amfetamiin ja tema isomeerid ning soolad ÜRO vastava konventsiooni alusel liigitatud ainete hulka, mille kasutamine meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel on väga range kontrolli all.
Valem: C9H13N
Amfetamiini sünteesis esmakordselt aastal 1887  Rumeenia   keemik  Lazar Edelanu Berliini ülikoolis Ta nimetas selle fenüülisopropüülamiiniks. Amfetamiin on ka oma struktuurklassi aine, kuhu kuuluvad mitmed psühhoaktiivsed variandid, nagu MDMA ( Ecstasy ) ja Metamfetamiin . Amfetamiin on fenetüülamiini homoloog .Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks . Amfetamiini kasutamine sõjanduses on oluline taust nüüdisühiskonnas selle uimastiga seotud asjaolude mõistmiseks. Sõjajärgsel ajal oli amfetamiini tarvitamisega suuri probleeme mitmes riigis. Aastal 1939 hakati amfetamiini müüma ainult retseptiga. Kuritarvitamine siiski levis ning seetõttu kehtestati 1944. aastal amfetamiinipreparaatide  kohta samasugused nõuded nagu narkootikumide kohta, st neid hakati väljastama üksnes retsepti alusel. 1958. aastal kanti preparaadid ametlikult narkootikumide nimekirja ning ÜRO psühhotroopsete ainete konventisooni (1971) kohaselt kuuluvad nad rahvusvahelise narkootikumi alla.Amfetamiin ja amfetamiini – tüüpi ained on kesknärvisüsteemi stimuleerivad ühendid. Kuna amfetamiini toimega kaasneb ka mitmeid ebameeldivat enesetunnet põhjustavaid nähte nagu vererõhu tõus ja südamepekslemine, on keemikud püüdnud sünteesiprotsessis amfetamiini üht või teist omadust kas esile tuua või vähendada. Selliseid ühendeid nimetatakse disainitud ehk kujundatud amfetamiinideks ning nende kõige tuntum esindaja on MDMA (metüleendioksümetamfetamiin) ehk ecstasy. Ecstasy’s on kombineeritud amfetamiinile omane stimuleeriv toime LSD-le sarnase meelepetteid põhjustava toimega. Samas pole sugugi kindel, mida ecstasy’d ostes tegelikult saadakse -Eestis on leitud üle 40eri koostisega ecstasytablette.Kõige levinum on amfetamiinsulfaat – tuhm valge pulber , mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 – 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas . Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti.
2
Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi , ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid. Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub ning selle tagajärjeks võib olla hammaste lagunemine . Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Amfetamiini mõju möödumisel suureneb söögiisu järsult.Algul mõjub stimuleerivalt, aine mõju kadumisel järgneb masendus . Amfetamiini pikaajaline kasutamine võib põhjustada jälitusluulusid. Mõnikord võib põhjustada ka ajuverejookse, halvatust ja krampe. Võib tekitada ajukahjustusi. Amfetamiin ei tohiks mõjutada kopse ja hingamisteid.Väsimus väheneb ja vaimne aktiivsus suureneb, samuti on kontsentreerumisvõime parem ja mõtlemine selgem. Meeleolu muutub paremaks, tuju tõuseb. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus ravimist. Mõnel inimesel võib ilmneda (pärast väikese annuse manustamist) kerge ärrituvus, segasus ja peapööritus. Annuse vähendamise reaktsioonina võib esineda nii väsimus kui depressioon .Põhjustab unehäireid ja magamatuse tulemusena võib esineda teadvuse kaotust. Järelmõju on tihti masendus. Kasvavate amfetamiini annuste talumisvõime areneb inimesel kiiresti. Mõnedel kujuneb eriti tugev sõltuvus. Võõrutamise sümptomid, näiteks masendus, võivad kesta mitu kuud.Suurte annuste süstimine, ninna tõmbamine või suitsetamine annavad tõusvalt meeldiva seisundi tekke. Mõned kasutajad muutuvad hüperaktiivseteks, kelkivateks ja hakkavad korduvalt mingisugust tegevust kordama . Suured annused võivad tekitada hallutsinatsioone, paanikat, tagakiusamistunnet. Amfetamiini mõju kestab kuni 12 tundi. Amfetamiinide kasutamise tagajärgedeks on psüühiline ja füüsiline sõltuvus, bakterinfektsioonide sagenemine, oht peaaju verevalumi tekkeks, oht nakatuda HIV-viirusesse, on ka oht haigestuda hepatiiti ja saada bakter - ja viirusnakkusi. Surm võib saabuda südameseiskumise tagajärjel ja selleks ei pruugi olla selgelt eristatavaid väliseid haigusnähte.
Amfetamiin põhjustab tuhandeid surmajuhtumeid aastas. Üledoseerimisest põhjustatud surmajuhtumeid esineb harva. Tavaliselt on põhjuseks meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud.
3
Amfetamiini ajalugu :
1910 . aastal loodi bensedriin (USA amfetamiin), 1925. aastal õnnestus esmakordselt amfetamiinile keemiliselt ja toimelt lähedase fedriini süntees.1938. aastal said lähetuse ellu Saksa peritiin (metafetamiin) ja nõukogude fenamiin (amfetamiin). Teadurid pakkusid oma tooteid kui vahendeid väsimuse ja unisuse vastu, kinnitades, et ravimi ühekordsel tarvitamisel ei ole mingeid järeltoimeid. Ent psühhostimulaatorite ühekordse tarvitamisega muidugi ei piirdutud ning juba kahe – kolme aasta pärast ilmusid need “mustale turule”, olles üsna odavad.
Teise Maailmasõja päevil rüüpasid surmalendurid – kamikadzed enne õhkutõusmist tassi jaapani viina saket, ameeriklased viskit, inglased dzinni. Saksa lenduritele anti psühhotroopset preparaati pervitiini. Jaapanlased hakkasid sõjast naasnuna kontrollima psühhofarmakondide toimet ka enda peal. Kõige enam meeldis neile tõenäoliselt amfetamiin, sest Jaapanis puhkes inimkonna ajaloo kõige suurem amfetamiini tarvitamise epideemia, mis kestis 1950. aastate keskpaigani. Selgus, et üle kahe miljoni jaapanlase süstis endale veeni psühhostimulaatoreid. 1960. aastate teisel poolel võeti mitmes riigis vastu amfetamiini vastased seadused. Aga oli juba hilja – psühhostimulaatorid olid levinud üle maailma.
4
Amfetamiini toime :
Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus , ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid , südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine , seepärast soodutab ka aknete teket, võimalik meelepete teke.
Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis -, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted.
Mõned arstid on amfetamiine soovitanud kehakaalu vähendamiseks, kuid enamik seda ei tee, sest pikaajalisel kasutamisel nende ainete toime nõrgeneb kiiresti. Amfetamiinide kuritarvitamine ongi tavaliselt seostatud kaalust mahavõtmise sooviga. Kuid nad nõrgendavad algul küll söögiisu näljakeskuse pärssimise teel, kuid mõne aja möödudes minetavad selle toime. Amfetamiinid sobivad väheseks kaalu alandamiseks, mida võib üsna ohutult teha 4-6 nädala jooksul. Kuid varsti ilmneb ka "majaperenaise sündroom": kõrvuti kehakaalu vähendamisega põhjustavad amfetamiinid meeleolu tõusu, tekib tahtmine koristada ja korda luua. See aga võib saada põhiliseks ajendiks selle aine korduvale tarvitamisele. Niisugusel juhul põhjendatakse amfetamiinide kasutamist taotlusega vähendada kehakaalu või leitakse, et see aitab meeleolu tõsta enne raskeid majapidamistöid. Aga ka lihtsalt selleks, et vältida depressiooni. (Amfetamiine tarvitatigi enne tsükliliste antidepressantide kasutuselevõtmist depressiooni katkestamiseks.)
Amfetamiinid vabastavad nad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt sportlasel, kes end üle pingutades võib kokku variseda, äärmisel juhul isegi surra.
Amfetamiinide kõige tüüpilisem näidustus on väsimuse ja une peletamine . Kuid tavalistes tingimustes need ained ei suurenda vaimseid võimeid. Korduvalt on tõestatud, et amfetamiinidega ergutatud aju on võimeline vastu seisma unele küll ööpäevaringselt, kuid paljude uurijate arvates väsinud aju, isegi kui seda on ergutatud, ei õpi ega tegutse kaugeltki nii hästi kui puhanud aju.
Paarikümneaastaste speedifriikide laipade organid on samasugused nagu raukade omad.
Üledoseerimine toob kaasa ülierutussseisundi, kõrge vererõhu, südametegevushäired, kõrge temperatuuri, krambid, teadvushäired.
Võõrutusnähud on apaatsus , depressioon, ärrituvus, nõrkustunne, unisus , võimalikud segasusseisundid. Kehalised vaevused nõrgalt väljendunud.
5
AMFETAMIINI EI OLE SOOVITAV VÕTTA, KUI SUL ON:
* halb olla.
* probleeme südamega või kõrge vererõhk.
* astma, langetõbi või suhkruhaigus .
* maksa- või neerukahjustused.
FAKT ON, ET:
*amfetamiini mõjuaeg võib olla kuni 12 tundi!
*Sa ei tea, millest võib konkreetne tablett või pulber koosneda - seega ei saa Sa ka teada, kuidas see Sulle mõjub.
*amfetamiini mõju on individuaalne - see ei pruugi mõjuda Sulle nii, nagu mõjus Su sõbrale.
* amfetamiin ei ole ideaalne vahend kehakaalu vähendamiseks. Amfetamiin vähendab söögiisu küll alguses, kuid hiljem minetab selle toime.
*amfetamiini mõjul kaob küll väsimus, kuid see ei tähenda, et Sa suudad rohkem ja kauem õppida - aju väsib siiski.
*amfetamiin põhjustab hammaste lagunemist ja vistrike teket.
*kui oled tarvitanud amfetamiini, siis joo kindlasti palju vett või mahla, sest kehatemperatuur tõuseb, Sa higistad ja kaotad palju vedelikku - see aga põhjustab teadvusekaotust.
*kuna Sa kaotad higistamisega ka soola, siis joo mineraalvett või söö joogi juurde midagi soolast.
*mida kauem oled tarvitanud amfetamiini, seda raskem on Sul loobuda . Võõrutamine on raske - lihtsam on üldse mitte alustada.
*kui tarvitada amfetamiini koos alkoholi, ravimite või teiste narkootikumidega, võivad sellel olla väga rasked tagajärjed.
Kuidas kasutajat ära tunda?
  • silmaavad on laienenud;
  • heaolu ja õnnetunne;
  • energiline , närviline ja rahutu ;
  • seksuaalsus võib kasutamise alguses kas märgatavalt suureneda või vastupidi, väheneda.

6
Amfetamiini peamised tootjad
Amfetamiini tootmine on põhiliselt koondunud Euroopasse. Siiski on tootmine levimas ka mujale maailmas, eriti Põhja-Ameerikasse ja Kagu – Aasiasse . Euroopas toodetakse amfetamiini Hollandis, Poolas, Belgias, Türgis, Bulgaarias ning vähesel määral Eestis ja Leedus. Eesti on kujunenud arvestatavaks transiitmaaks amfetamiini transportimisel Põhja- Euroopasse peamiselt Soome ja Rootsi.
Metamfetamiini tootmine on koondunud Põhja- Ameerikasse ning Ida- ja Kagu-Aasiasse.
Alljärgnevas tabelis toon ma välja amfetamiini mõju inimese organismile :
SÜDA JA VERERINGEELUNDID
Kiirendab pulssi, ahendab veresooni, vererõhk tõuseb. Südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid.
HINGAMISTEED JA KOPSUD
Ei mõjuta.
MAKS
Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Ebapuhas aine võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi.
SEEDEORGANID
Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub, mille tagajärjeks on hammaste lagunemine. Kui toitumine on ebaregulaarnele lisanduvad mitmesugused seedehäired. Kõhukinnisus
TOITUMINE
Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Aine mõju möödumisel isu järsult suureneb.
KESKNÄRVISÜSTEEM
Algul mõjub stimuleerivalt, aine mõju kadumisel järgneb masendus. Pikaajaline kasutamine võib põhjustada jälitusluulusid. Mõnikord võib põhjustada ka ajuverejookse, halvatust ja krampe. Võib tekitada ajukahjustusi.
SUGUELUNDID
Aine kasutamisel suureneb või vastupidi väheneb huvi seksuaalsuhete vastu. Regulaarsel kasutamisel kujuneb tavaliselt välja impotentsus.
VILJAKUS
Ei mõjusta.
MÕJUTUSED LOOTELE
Enneaegsed sünnitused ja alakaalulised lapsed on tavaline tagajärg. Vastsündinutel võib esineda huule ja suulaelõhesid.
PSÜÜHILINE SÕLTUVUS
Mõnedel kujuneb eriti tugev sõltuvus. Võõrutamise sümptomid nt.masendus võivad kesta mitu kuud.
FÜÜSILINE SÕLTUVUS
Kujuneb teatud sõltuvus.
MÕJUTUSED PSÜHHOSOTSIAALSELE KÄITUMISELE
Aine mõju all olles enesetunne ja meeleolu tõusevad. Põhjustab unehäireid ja magamatuse tulemusena võib esineda teadvuse kaotust. Järelmõju on tihti masendus.
SURMAV ANNUS JA ORGANISMI TALUMISVÕIME
Kasvavate annuste talumisvõime areneb kiiresti.
SURMAJUHTUMID MAAILMA PRAKTIKAS
Tuhandeid aastas. Üledoseerimisest põhjustatud surmajuhtumeid esineb harva. Tavaliselt on põhjuseks meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud.
8
Kokkuvõte :
Sissejuhatuses olen püstitanud järgmised küsimused :
  • Milline mõju on amfetamiinil inimese psüühilises ja füüsilises elus ?
  • Miks see aine nii populaarne on ja miks inimesed tarvitavad seda ?
  • Mis narkootikumi liiki kuulub ?
  • Mis amfetamiin on ?

Ülaltoodud informatsioonis olen leidnus nende küsimustele vastuseid . Mõju on kõikidel inimestel väga erinev , kuid psüühilise poolest mõnedel kujuneb eriti tugev sõltuvus välja . Võõrutamise sümptomid nt.masendus võivad kesta mitu kuud. Füüsilises kujuneb välja ainult teatud sõltuvus. Aine on populaarseks muutunud selle pärast , et selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted. Selle aine puhul inimene tunneb end väga kergelt , kaob agressiivsus ja suureneb suhtlemisvõime . Järjeldusest oli välja toodud see , et amfetamiini saab erinevalt kasutada , seega amfetamiin on nii kange kui lahja narkootikum . Näiteks pulbrina (nina kaudu kasutatav) kasutatav amfetamiin kuulub lahja narkootikumite alla , aga pulbri suitsetamisel või veeni süstides kuulub see kange narkootikumi liigituse alla .Amfetamiin iseenesest on on sünteetiline simulant , mis mõjub inimese nii sise kui ka väliselule . Tagajärjedeks on erinevad masendustunded ja vajadus tarvitada veel seda ainet .
Kuna amfetamiin on väga populaarne kasutatav aine , siis see tekitab suuri probleeme . Narkouimastite sõltlasi tekib rohkesti ja seega väheneb meie iive . Miks? Sellepärast,et narkootikumid ja samas ka alkohol mõjutab nii meeste kui ka naiste viljakust. Tarbijatel lõpuks võib välja kujuneda mitteviljakus ja seetõttu naine ei saa rasedaks ega saa sünnitada last. Selleks tuleks võimalikult piirata selle aine kohaleeksportimist kõikide võimalike võimaluste abil . Selleks võib olla tollipiiri kontrolli uuete reeglite kasutuselevõtt , kus protsentuaalselt väheneb eksport .
Erinevate narkotestide kasutamine , kuid see läheb riigile väga kalliks .
9
Kasutatud kirjandus :

http://www.kool.ee/?801
http://cmsimple.e-ope.ee/narkootikumide_tuvastamine/?Amfetamiin%2C_metamfetamiin:Amfetamiini_ja_metamfetamiini_peamised_tootjad
http://cmsimple.e-ope.ee/narkootikumide_tuvastamine/?Amfetamiin%2C_metamfetamiin
http://www.hot.ee/sabunuki/amfetamiin.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Amfetamiin
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/amfetamiin_teele.ht m
http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/amfetamiin.html
http://www.hot.ee/narkomaania/Amfetamiin%20ja%20exstasy.ht m
Vasakule Paremale
Uurimustöö Amfetamiin #1 Uurimustöö Amfetamiin #2 Uurimustöö Amfetamiin #3 Uurimustöö Amfetamiin #4 Uurimustöö Amfetamiin #5 Uurimustöö Amfetamiin #6 Uurimustöö Amfetamiin #7 Uurimustöö Amfetamiin #8 Uurimustöö Amfetamiin #9 Uurimustöö Amfetamiin #10 Uurimustöö Amfetamiin #11 Uurimustöö Amfetamiin #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor v2inooo Õppematerjali autor
sain viie. väga põhjalik

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Amfetamiin
3
doc

Amfetamiin

Amfetamiin Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat ­ tuhm valge pulber, mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 ­ 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab

Ühiskonnaõpetus
Narkootikumid
8
odt

Narkootikumid

võimalik. AMFETAMIIN Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat ­ tuhm valge pulber, mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 ­ 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab

Arvutiõpetus
Amfetamiin - Uurimstöö
7
doc

Amfetamiin - Uurimstöö

Narkootikumid: Amfetamiin Amfetamiin Amfetamiine ei leidu looduslikult (kokaiin - kokapõõsas), vaid neid saadakse keemilise sünteesi teel. Amfetamiinid, näiteks amfetamiin, metaamfetamiin, fenmetrasiin jms ained kuuluvad sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimuleerivate ainete rühma. Selle toime on ergutav. Amfetamiini tüübid erinevad üksteisest väga vähe, neid on väga raske eristada. Neid valmistatakse tavaliselt pulbritena, metaamfetamiin võib esineda peale pulbri ka kristallilise läbipaistva ainena, mida tavaliselt suitsetatakse. Värvuselt on amfetamiinid tavaliselt valget pulbrid, kuid leidub ka nõrga

Terviseõpetus
Stimulandid
9
doc

Stimulandid

Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%.

Psühholoogia
Ergutavad narkootikumid
4
odt

Ergutavad narkootikumid

1887. aastal. See valge kristalne vees lahustuv pulber imendub hästi seedetraktist ja ka limaskestadelt, tõstab meeleolu ja tegutsemistahet, vähendab väsimustunnet ja unevajadust, tekitab energiatulva ning parandab töö- ja õppimisvõimet. Organismis põhjustab ta perifeersete veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu, bronhide ja pupillide laienemist, isutust ja sellest tulenevalt kehakaalu langust. Vaatamata väärkasutamisohule, oli amfetamiin eelmärgitud toimete tõttu kuni 1970. aastateni väikestes annustes kasutusel ravimina. Kui narkootikumidoosi mõju lakkab, tunneb inimene end eriti väsinuna, näljasena ja masendununa. Hea meeleolu on asendunud ärritusega, võib tekkida ka ebaadekvaatne kõigi poolt tagakiusatava tunne. Sellisest seisundist täielik toibumine võib võtta isegi paar päeva. 1971. aastal lülitas ÜRO amfetamiini rahvusvaheliselt kontrollitavate narkootiliste ainete nimekirja

Bioloogia
Psühholoogia-Stimulandid
18
doc

Psühholoogia: Stimulandid

1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat 16 2. KASUTATUD KIRJANDUS 18 2 Sissejuhatus Stimulandid ehk ergutid stimuleerivad kesknärvisüsteemi. Psühhostimuleeriva

Psühholoogia
Koka ja Kokaiin
9
doc

Koka ja Kokaiin

3 Kokaiini mõju.........................................................................4 1.4 Kahjustused...........................................................................4 1.5 Sõltuvus................................................................................5 2. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid.............................................6 2.1 Ainete valmistamine ja kasutamine...............................................6 2.2 Amfetamiin...........................................................................6 2.3 Metamfetamiin.......................................................................6 2.4 Fenmetrasiin..........................................................................7 2.5 Keelatud..............................................................................7 3. Amfetamiini jt kesknärvisüsteemi stimulaatorite mõju..................................7 3.1 Kahjustused........

Keemia
Pähjalik uurimustöö teemal Noored ja mõnuained
20
odt

Pähjalik uurimustöö teemal Noored ja mõnuained

.................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................

Teadus tööde alused (tta)




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun