KUIDAS ENNETADA KOOLIST VÄLJALANGEMIST? (0)

Sarnased õppematerjalid

15

doc

HEV koordinaatori roll

motivatsiooniprobleemid" (Tropp, 2010, 189). Erivajadustega lapsed võivad õppida traditsioonilise klassi tingimustes oma elukohajärgses koolis. Neil kõigil on õigus tasuta haridusele, aga antava abi ulatus ja eripära varieerub sõltuvalt nende probleemide tõsidusest. Kui lapsel on hariduslikud või arengulised erivajadused, on lapsevanema olukord üsna keeruline. Kust leida abi ja infot, keda usaldada? Eelkõige peab seda julgema küsida koolist. Õpiraskuste diagnoosimine on küllaltki emotsionaalne ja tundlik teema ning lapsevanemad on alati kahevahel ­ ühest küljest tahaksid nad teada, mis lapsega toimub, et teda paremini aidata, kuid teisest küljest on neil kartus lapsele ,,silti külge saada". Kui selgub, et laps vajab 4 põhjalikumaid uuringuid tema hariduslike erivajaduste väljaselgitamiseks, võib õpetaja

Sotsiaalpedagoogika

19

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes. · Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas vähemalt üks kindel mudel, mille järgi tund toimub. · Edasiminek- õpetajal on paar erinevat varianti, kuidas ta oskab tundi läbi viia. Ootused noore õpeaja kutsealasele kompetentsusele. T.Goodi(1996) järgi 1.aasta Õpetaja kui... · töö korraldaja klassis · õppematerjali esitaja · klassidiskussiooni juht · õpitulemuste hindaja 2.aasta Õpetaja kui... · ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega · iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja · sidepidaja vanematega · õpilaste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule kaasaaitaja 3

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

9

docx

Koolistress

üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. MILLEST TEKIB STRESS? Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus,

Psühholoogia

16

doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Kõik ei saa olla kunagi nii hästi, et enam paremini ei saaks ja edasi arenemist ei toimuks. Millised on aga Eesti mõistes meie võimalused ja kas midagi tuleks muuta, on küsimus millele püüan referaadi lõpuks vastuse leida. 3  1. ÕPPENÕUSTAMISKESKUS Erinevatel eluetappidel langetavad inimesed kaalukaid otsuseid – mida õppida, kelleks saada, millist töökohta valida ning kuidas hoida oma teadmised ja oskused värsketena. Mõistetakse, et noorena saadud hea haridus ja langetatud valikud laovad vundamendi hilisemale elukvaliteedile. Eesti koolis ja kodudes väärtustatakse head õppimist ning edasijõudmist. Lapse õpi- ja käitumisprobleemide ilmnemisel ei taju paljud lapsevanemad ning vahel ka osa õpetajaid neid sellistena, mis vajaksid spetsialisti sekkumist või eraldi tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on

Pedagoogika

76

pdf

Nimetu

Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest.Tuleb kasuks meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma motivatsiooni ning pingetaluvust. (eelk.ee 6.01.2017) Inimesed võitlevad paljude asjadega ning see võib neile anda võimaluse tunda positiivset tunnet ka hakkamasaamisest. See, kuidas keegi stressiga toime tuleb, sõltub teatud olukordadest, inimese enda võimetest, isikuomadustest ja toimetulekuoskustest. (Arto Pietikäinen ’’Paindlik Meel’’ lk 17 2009) 4  1.2. EUSTRESS JA DISTRESS Kuigi tavaliselt annavad inimesed kõnepruugis stressile enamjaolt negatiivse tähenduse, siis alati pole see nii. Stress jaotatakse kahte liiki ehk positiivne-eustress ja negatiivne- distress. (mastery.ee 27.01.2017)

Psühholoogia

42

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Eneseanalüüsi ring (J. Moon, 2004) = SAKA Reflektsiooni eesmärgid:  enesest teadlikuks saamine  oma tegevuse ja selle suutlikkuse analüüsimine  enese arendamine  õpivajaduste teadvustamine  vabanemine – teadmine, uskumus, vaade  oma rolli ja selle võimaluste mõtestamine Reflektsiooni tasemed:  kirjeldav kirjutis  kirjeldav refletsioon – toon analüüsielemendid sisse  dialoogiline reflektsioon – toon välja 2 poolt – kuidas juhtus ja kuidas oleks võinud juhtuda  kriitiline reflektsioon Reflektsiooni eesmärgiks on õppimine, mille aluseks on tunded, arusaamad, väärtused, uskumused (Moon, 2004). Lihtsustatud arusaam õpetajarollist (A. Pollard, P, Triggs)  Õpetamine tähendab lihtsalt teadmiste edasiandmist ja faktilise informatsiooni talletamist õpilaste poolt  Lapsed on puhtad lehed – nad ei tea midagi

Pedagoogika

29

docx

Sotsiaalpedagoogika

Integratsioon tähendab iniviidi või rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse. Sotsiaalpedagoogika ­ integreeritud vaade lapsele kui tervikule. Hoolitsemine ja heaolu Kaasamine ­ palju seotud erivajadustega õpilastega, tegelikkuses termini taust laiem ­ kõik lapsed on võrdsed, peavad olema kaasatud, tundma, et kuuluvad kuskile Sotsialiseerimine ­ et indiviid saaks hakkama teiste seas; sellega aitab lapsel mõista seda, kuidas õigesti käituda Akadeemiline toetamine ­ kui koolis eripedagoog v nt HEV kordinaator, siis see jääks nende valdkonda. Sotsiaalpedagoog aga arvestab nt puudumisel ka kooliväliseid põhjusi. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Kasvatamine, sotsiliseerimine, hoolitsemine. Ühiskond või indiviid? Karl Mager (1810-1858) ­ uuris individuaal-, kollektiiv- ja

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

16

docx

Õpimapp: Koolikiusamine

sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis.

Sotsiaalpedagoogika

Kommentaarid (0)