HÃœPERAKTIIVSED LAPSED (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Aktiivsus- ja tähelepanuhäired

Häire tekkerisk on kolm korda suurem kui poistel. Tüdrukutel avalduvad sotsiaalsed probleemid koos käitumisprobleemidega, mis võivad olla põhjuseks halba keskkonda sattumisel, narkootikumide kasutamisel. See häire on erinevates rühmades, kultuurides erinev. Eriti annab see tunda erinevates kultuurides, maades läbiviidavates uuringutes- näiteks Hiinas on hüperaktiivsuse ilmsed sümptomid, Inglismaa kriteeriumide järgi ei ole aga veel tegemist hüperaktiivse ilminguga. Sageli ei ole ka arstid üksmeelel, esineb erinevaid psühholoogilisi seletusi haiguspildi kohta.3 Lapse isiksuse kujunemise tagavad kaasasündinud omadused ja kasvamine ühiskonnas, suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma. Orgaanilised kahjustused ( nt kaasnevad vaimupuudega ) ja/või sotsiaalsed tegurid ( ebaadekvaatne kasvatus )

Eripedagoogika

5

docx

Hüperaktiivsus

Rääkida ja vaielda ei tohiks temaga, vaid pigem ignoreerida teda, samas tuleb hoida last pidevalt vaateväljas. (Nõmme, A 2009) Last ei tohi katkestada, kui ta on süvenenud tegevusse ja kui ta on lõpetanud tegevuse, siis püüda tema tähelepanu. Samas õpetada last ka õigesti oma tegevust lõpetama. Vahetu tagasiside ja kiitmine- kui ta teeb nagu oodatud, siis näidata kohe heameelt ja avaldada tunnustust. Vältida taunivat. (Nõmme, A 2009) Kokkuvõte Hüperaktiivsete sümptomitega lapsed on võimelised õppima ja arenema nii, nagu kõik teisedki lapsed, aga nad vajavad eritähelepanu, teadmisi ja oskusi, et laps areneks eakohaselt ning õnnelikult. Kodu ja lasteasutuste koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on

Lastekaitse

9

doc

Käitumishäired

Laiemalt jagatakse käitumisprobleemid: 1.Väljaspoole suunatud käitumine, mida iseloomustab püsimatus, ülemäärane aktiivsus, teiste pidev segamine, agressiivsus, õpetaja eiramine jne. Sellistest häiretest levinuim on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, millele on iseloomulik algus varases lapseeas, halvasti juhitav käitumine kombineerub tähelepanuhäiretega ning selline käitumisviis on püsiv ning situatsioonist sõltumatu. 2. Sissepoole suunatud käitumine. Lapsed suhtlevad vähe eakaaslastega, eemalduvad tihti oma maailma, on põhjuseta kartlikud, kaebavad tihti tervise üle, on depressiivsed. Taolise käitumise taga võib olla ka muu probleem, näiteks häbeneb laps või ei suuda kasutada oma madalal tasemel kõneoskust, õppetegevus ei paku jõukohast väljakutset (arengupuude või andekuse korral). Emotsioonid ja käitumine. Emotsioonid on otseselt seotud käitumisega. Ükski lapse tegu pole juhuslik. Mõnikord on

Eripedagoogika

32

odt

Referaat, hüperaktiivsus

tegurid. Teaduslikes uuringutes pole leitud kindlat kinnitust oletusele, et hüperaktiivsetel lastel esineb alati mingi ajukahjustus. Mõnede uuringute tulemused tõestavad, sünnitraumaga või sünniaegsest hapnikupuudusest tingitud ajukahjustustega lastel esineb hüperaktiivsust eakaaslastega võrreldes sagedamini. (Roomeldi, Haldre, Susi, Metsis, Kõrgesaar 2003:13) Ainult 5%-l hüperaktiivsetest lastest on leitud raske närvisüsteemi kahjustus. Seega, põhjusi, miks lapsed on hüperaktiivsed on mitu ja täit tõde polegi selles osas olemas. (Roomeldi jt 2003:11). Vähemalt keskmise raskusega hüperaktiivsusega laps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Samuti on tavakoolis kehtivad reeglid hüperaktiivse lapse jaoks enamasti sobimatud. Paljud lapseeas esinevad psüühikahäired võivad hüperaktiivsusega sarnaneda. Seetõttu on oluline täpne diagnostika, sest ilma seisundi õige hindamiseta pole võimalik hüperaktiivset last ning tema perekonda aidata.

Pedagoogika

12

odt

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis.

Kuigi tähelepanu defitsiidiga hüperaktiivsuse tekkepõhjused on erinevad, mõjutavad nad kõik ühtviisi tähelepanusüsteemi ajus. Meie elus on väga tähtis toitumine. Kunstlikud toiduvärvid ja mõningad keemilised elemendid toiduainetes võivad põhjustada tähelepanu puudulikkust. Peamiseks hüperaktiivsuse tekkepõhjuseks peavad vene teadlased raseduse patoloogiat, afüksiat (hapnikuvaegust sündimisel), infektsiooni teket lapse esimesel eluaastal. Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud sündides alakaalulised. Nende emad on keskmiselt nooremad kui hüperaktiivsuseta laste emad. HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE Eakaaslastest eristab hüperaktiivset last 3 põhilist joont: · ülemäärane aktiivsus tegutsemisel · vähene tähelepanuhäire · impulsiivne käitumine Ülemäärane aktiivsus: · Ei suuda rahulikult paigal püsida · Pidev liikumine: jookseb, ronib, hüppab Impulsiivne käitumine:

Pedagoogika

10

odt

Referaat Hüperaktiivne laps

Vana-Antsla 2011  Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub ja millised on sellega kaasnevad probleemid ning kuidas käituda hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1

Lapsehoidja

44

rtf

AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE

sümptomid väheneda, võivad ägeneda kõik ATH sümptomid. Kui ATH on jäänud tähelepanuta, siis võivad selle all kannataval lapsel või noorel halveneda õppimistulemused ja suhted eakaaslaste, õpetajate ja perekonnaga, tal võib välja kujuneda madal enesehinnang. Kõik see tekitab toimetulekuraskusi hilisemas elus. Samuti on leitud, et ATH-ga noored kalduvad enam tarvitama narkootikume ning rikkuma seadust. Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi - vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. 1.2. Ajaloolised käsitlused 1902

Aktiviseerivad tegevused

19

doc

H�perkineetilised h�ired

.................................................................. 2 Hüperkineetilised häired..........................................................................................................3 Iseloomulikud tunnused.......................................................................................................... 5 Võimalikud tekkepõhjused..................................................................................................... 6 Hüperkineetilise häirega lapsed...............................................................................................7 Hüperkineetilise häirega laste vanemad................................................................................. 9 Soovitusi vanematele ........................................................................................................... 11 Hüperkineetilise häirega laste õpetajad/kasvatajad............................................................12

Psühhiaatria

Kommentaarid (0)