HÃœPERAKTIIVSED LAPSED (0)

Lähte Ühisgümnaasium
HÃœPERAKTIIVSED LAPSED
Referaat
Koostaja : Kristiina Anton
Lähte 2015

SISUKORD

1.1.MIS ON HÃœPERAKTIIVSUS ? 3
1.1. Hüperaktiivsuse põhjused. 3
1.2. Hüperaktiivsuse esinemissagedus 4
2. TÄHELEPANU-, KÄITUMISHÄIRE JA KOMBINEERITUD TÜÜP 5
2.1. Tähelepanuhäire 5
2.2.Käitumishäire 5
2.3 Kombineeritud tüüp 6
3. ELU HÃœPERAKTIIVSE LAPSEGA 7
3.1. Ravi 7
3.1.1.Medikamentoosne ravi 7
3.1.2. Teraapilised vormid 8
3.1.3. Dieet 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKAD 10

1.1.MIS ON HÃœPERAKTIIVSUS?

Hüperaktiivsus on häire, mis on tingitus närvisüsteemi nõrkusest. Need konkreetsed lapsed vajavad teistsugust kohtlemist ning avalduvad järgmiste sümptomite näol:
- tähelepanematus ja hajameelsus: need lapsed ei suuda oma tähelepanu suunata konkreetsele asjale. Samuti esineb neid tähelepanematus ja oskamatus eristada peamist.
- impulsiivsus: lapsed ei mõtle oma tegevust enne läbi, samuti ei näe nad oma saavutusi ja töö tulemust ning nad ei oska asju ette planeerida. Küll aga teavad, kuidas tuleb käituda. Samuti oskavad nad selgitada kui ei suuda ise end kontrollida ning tulemuseks on mõtlematu käitumine
-esitatud nõudmiste raske järgmine: näiteks ei suuda nad etteantud ajaga kuidagi toime tulla. Need lapsed soovivad kiitmist ning pidevat kontrolli kuna kui nad seda ei saa, siis nad väldivad neid tegevusi mis muutuvad nende endi jaoks ebameeldivateks.
- üliaktiivsus ja üliemotsionaalsus: enamus hüperaktiivseid lapsi ei suuda ka kontrollida oma keha, see on märgatav nende tegevustes, kus nad peavad olema ühe koha peal pikalt ning rahulikult. Oma äärmuslikke emotsioone avaldavad nad kiiresti võrreldes eakaaslastega (õnnelik- õnnetu ). (Nõmme, 2009)

1.1. Hüperaktiivsuse põhjused.

Tegelikult hüperaktiivsuse põhjused on erinevatest uuringutest ning vaatlustest siiamaani täpselt määratlemata . Arvatakse aga, et põhjused võivad peituda nii geneetikas , keskkonnas, traumades jne. (Nõmme, 2009)
Pikka aega arvati, et hüperaktiivsus levib naisliini pidi - emalt lapsele. Küll on aga viimase aastate uuringud näidanud vastupidist tendentsi - häire levib hoopis tõenäoliselt hoopis meesliini pidi. Arvatakse, et see on pärilik häire, mida võivad veelgi halvendada lapse kehvad kasvutingimused . (Nõmme, 2009)
Peamisteks hüperaktiivsuse tekkepõhjusteks peavad vene teadlased raseduse patoloogiat, sündi, infektsiooni teket lapse esimesel eluaastal . Lisaks ka alkoholi või ravimite kuritarvitamine, suitsetamine , kehvveresus, mitmesugused keemilised mürgid , valetoitumine, psühhotraumeerivad tingimused raseduse ajal peetakse samuti üliaktiivsuse tekkeks. (Nõmme, 2009)
Ebasoodsad mõjud imikueas on järgmised:
- sünnitraumad ja traumad väikelapseas
- nakkused
- rauavaene kehvveresus
- keemilised mürgid
- alatoitlus
- alakaalulisus sündides . (Nõmme, 2009)

1.2. Hüperaktiivsuse esinemissagedus

Esinemissagedust ei ole täpselt määratletud, sest erinevate kultuuriga maades on protsent erinev. Arvatakse, et rangete kasvatusmeetoditega piirkondades on hüperaktiivsuse esinemine kõrgem. Samuti on leitud on, et sünniaegse hapnikuvaeguse või südametegevuse häirete all kannatanud laste hulgas on hüperaktiivsus kõrge esinemissagedusega. Lisaks esineb häiret poiste hulgas viis korda rohkem kui vastassoo esindajate hulgas. (Nõmme, 2009)

2. TÄHELEPANU-, KÄITUMISHÄIRE JA KOMBINEERITUD TÜÜP

Tähelepanu ja hüperaktiivsuse diagnostilisi kriteeriume on kolme tüüpi: tähelepanu-, käitumishäire ja kombineeritud tüüp. (Nõmme, 2009)

2.1. Tähelepanuhäire

Tähelepanuhäire kuus järgmistest sümptomitest on kestnud vähemalt kuue kuu jooksul ja ei vasta lapse arengutasemele. (Nõmme, 2009)
- jätab sageli detailid panemata või teeb hooletusvigu
- sageli korduvad raskused ülesannetele või mängudele keskendumisel
- otsesel kõnetamisel sageli ei näi kuulavat
- ei pane tähele korraldusi ega saa ülesandeid tehtud.
- korduvad raskused ülesannete või toimingute organiseerimisel
- laseb end kergesti häirida kõrvalistel stiimulitel
- kaotab tihti ülesannetes või toimingutes vajaminevaid esemeid
- unustab sageli igapäevaseid toiminguid , tehes asju "ära". (Nõmme, 2009)
Samuti on tähelepanuhäiretega lastel raske tegevust ette mõelda. Nad ei näe ette oma töö tulemust ning ei suuda seda planeerida. Ta teab väga hästi milline on õige käitumisviis ja oskab seda ka selgitada küll aga on võimetu end kontrollima, mis viib ettearvamatu käitumiseni. (Nõmme, 2009)

2.2.Käitumishäire

Vähemalt kuus järgmistest hüperaktiivsuse/ impulsiivsuse sümptomitest on kestnud minimaalselt kuue kuu jooksul ning ei sobi lapse eakohase arengutasemega:
- liigutab sageli närviliselt käsi või jalgu ning niheleb
- lahkub sageli oma kohalt kui eeldatakse oma kohal püsimist
- tihti ronib ja jookseb sobimatutes olukordades ja kohtades
- raskused rahulikul mängimisel või millegagi tegelemisel
- on pideval "kuskile minemas"
- seletab ja räägib üleliia. (Nõmme, 2009)

2.3 Kombineeritud tüüp

Mainitud kriteeriumid peaksid avalduma enne kuuendat eluaastat ja ilmnema mitmel elualal (teater, kino, kodu, kool, kollektiiv ). (Nõmme, 2009)
Esindatud on rahvusvahelises klassifikatsioonis:
- nõudmiste täitmise patoloogiline sündroom, see tähendab, et lapsed ei soovi midagi teha. Nad on rangelt keeldunud soovide täitmisest ning oskavad manipuleerida . Kinnisideeks ongi saanud endast vanemate isikute nõudmiste ignoreerimine. Neil puudub absoluutselt vastutustunne ja võib isegi esineda kõnearengu pidurdumist. (Nõmme, 2009)
-nördinud vastandlikkuse häire sündroom, see tähendab, et lapsed armastavad vaielda . Alati on kõik teised süüdi, kui tegelikult ise eksivad, siis on nad ka väga kurjad. Samuti on need lapsed kättemaksuhimulised ning neist võivad välja kasvada vargad, kurjategijad, tulistajad jne. (Nõmme, 2009)

3. ELU HÃœPERAKTIIVSE LAPSEGA

Kuna hüperaktviise lapsega elamine toob kaasa erikohtlemist ning kasvatamist vajab ka haige laps erimenüüd. Kohv ja must tee ei tohiks üldse hüperaktviise lapse menüüs olla, need on ohtlikud lapse südamele. Silmade ees ahvatlevad krõpsud, pitsad, kommid on hüpi jaoks ahvatlus. Rafineeritud suhkur koos tärklisega (kondiitritooted) on hüperaktiivsele lapsele samuti ohtlikud kuid samas neid valkudega süües ei tee need lapsele mingit kahju. Paljud ained võivad haigetele lastele tekitada allergiat ja seetõttu tuleb ettevaatlik olla nt lehmapiima, tomati, tsitruseliste ja eksootiliste puuviljadega nagu mango, kiivi , ananass jne. (Nõmme, 2009)
Samuti kaasnevad hüperaktiivse lapsega mitmed probleemid. Teises peatükis loeteludes tuli välja, et hüpil esinevad tugevad õpiraskused . Nende vaimne võimekus võib olla tasemel aga neil puudub kontroll enda üle. Lisaks võib olla kõne ja keele areng aeglasem . See tähendab, et laps ei oska eakohasel tasemel end väljendada. Lisaks esineb sageli psüühiliste protsesside häiritus. Selle alla kuuluvad teadmiste ja mäluga seotud asjade omandamine ning kasutamine. Kuna küll hüperaktiivsed lapsed on väga aktiivsed võivad nende liigutused olla kontrollimatud ja isegi vahel ehk kohmakad. Nende vastupanuvõime füüsilise harjutuse tegemisel on väga nõrk. Neil esinevad koordinatsiooni-, tasakaaluhäired, peenmotoorikahäired. (Nõmme, 2009)

3.1. Ravi

Lõpliku diagnoosi panek on pikaajaline ning keeruline aastatepikkune protsess, kuna sümptomite ilmnemine on ebamäärane ning võib muutuda päevast päeva. Seetõttu ei saa hüperaktiivsete laste ravimisega alustada varakult. Toimetulek lastega sõltub suuresti nõudmistest, mis lapsele esitatakse erinevates elusituatsioonides. (Nõmme, 2009)
Häire õigeaegne ja adekvaatne ravi võib olla lapse edasise elukäigu oluline, tema iseloomu kujunemisele suure tähtsusega. Ravi on pikaaegne ning sageli kestabki see terve elu. Kogu protsess oleneb suuresti lapsevanema-õpetaja-arsti omavahelisest koostööst. (Nõmme, 2009)

3.1.1.Medikamentoosne ravi

Eestis kasutatakse kõige rohkem ritaliini, mis teatud aja möödudes ei mõju enam nii nagu ravi alguses. Olenevalt lapse seisundist võib lapse ravi olla alguses haiglaravi ning seejärel ravikuuri jätkamine kodus. Stimuleerivad ravimid aitavad paremini toime tulla kodus ja õppetöös. On ka neid haigeid lapsi, kellele pole ravimitega ravi üldse vajalik. On ilmselge, et ravimi määrab arst, kuid kasutamise otsustab vanem, kes jälgib ravimite mõju lastele. (Nõmme, 2009)
Arvatakse, et ravimite manustamine suudab parandada pidurdusvõimet, kuid need ei mõju alati kõigile positiivselt. Näiteks ritaliini alla 5-aastastele lastele ei manustata kuna see on amfetamiini sugulusaine, mida küll ravi jaoks tarvitatakse väga väikestes kogustes . (Nõmme,2009)
Aastakümnete vältel on kasutatud ajutegevust ergutavaid aineid ehk stimulante. Ritaliini toimel ravitakse aju pidurdust, mis tõttu haiguse tunnusjooned vähenevad. (Nõmme, 2009)
Ravistrateegia valikul tuleb lähtuda kaasnevatest haigustest, sümptomitest, lapse kooli ja kodu nõrkadest ja tugevatest külgedest. (Nõmme, 2009)

3.1.2. Teraapilised vormid

Eesmärk on arendada iseendaga toimetuleku oskust ja suhtlemisoskust. (Nõmme, 2009)
Treeningülesannete kaudu antakse lapsele võimalus tunnetada ja mõista oma probleeme, kaaluda alternatiivse lahendamise erinevaid variante, arendada ülesannete lahendamise oskust ja põhjendatud järelduste tegemist. Samuti pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalsete oskuste treeningule, see annab lapsele võimaluse õppida ja kasutada neid praktikas sõprade leidmiseks ja nendega arvestamiseks. (Nõmme, 2009)

3.1.3. Dieet

Kõige vähem levinum on dieet, mida kasutab väga väike osa lastevanematest oma laste peal. See näeb ette piirata lapse toidusedelis suhkrut, kuuride kaupa võttes välja toidumenüüst isegi teravilja- ja piimatooted . On kaks äärmust, kas selline dieet on efektiivne või siis kohe üldse mitte. Dieedil olev laps tunnetab hooldaja või lapsevanema hoolitsust ja tähelepanu. Seda ravimeetodit kasutatakse lühiajaliselt ja sellega võib tekkida ühekülgse toiduvaliku tõttu ohtlik puudujääk ning mõju organismile. (Nõmme, 2009)

KOKKUVÕTE

Hüperaktviisus on väga tõsine ning raske haigus nii lapse kui ka tema hooldaja või lapsevanema jaoks. Kuna selle põhjustajad pole täpselt teada ei ole ka väga kindlat ning efektiivset ravi avastatud. Küll on selle haigusega nii kaugele jõutud, et on teada käitumisviisid ning kasvatusmeetodid kuidas haige lapsega hakkama saada.
Usun, et neid haigeid inimesi ei tohiks koolis, kollektiivis ja ühiskonnast ennast eemale tõrjuda kuna referaadi tegemise käigus sain teada, et selline tõrjumine ainult aitab haiguse süvenemisele kaasa.
Nende inimestega on raske suhelda aga nendega ei ole võimatu suhelda.

KASUTATUD ALLIKAD

Nõmme, A. 2009. Iga laps tuleb oma õnnega. Tartu: Atlex .