Nimetu (0)

12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41
Tootmistegurid ja näited õ lk 6:
1) Loodusressursid: maa, maavarad , mets, veevarud
2) Inimressursid: tööjõud
3) Kapitaliressursid: tööriistad , hooned, rahalised vahendid ( investeeringud )
4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida
Majandussüsteemid : mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada).
Majandusnäitajad : SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10
SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal.
Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis)
THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.
Eksport , import õ lk 12
Import-kaupade ja teenuste ostmine välismaalt
Eksport-kaupade ja teenuste müük välismaale
Väliskaubanduse piirangud (vt õ lk 12)
* Tollimaks - maks imporditavalt ja eksporditavalt kaubalt
*Kvoot- väliskaubanduse koguseline piirang (kaupade sisseveo maksimaalne koguse piir)
*Kaitsetoll- vastumeede teise riigi tollimaksule
*Mittetollilised piirangud- riigi kehtestatud tootmisstandardid, tehnilised nõuded või tervisehoiustandardid, mille täitmine on kohustuslik vaid need kehtestanud riigis ja mille tulemusena erinevad standardid ka riigit.
Riigi majandustegevuse eesmärgid, ülesanded. Lk 14
Ühishüved ( haridus , korrakaitse , tervisehoid, riiklik meedia); riigivara korrashoid (hooned, metsad); riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu, maksude kehtestamine ja kogumine; rahapoliitika ; keskkonna kaitsmine. Eesmärk luua tingimused kiireks majanduskasvuks; tagada majanduslik stabiilsus.
Milles seisneb majandusarengu jätkusuutlikkus?
1) Majanduse ja keskkonna ühendamises: maj. otsused peavad olema seotud nende otsese ja kaudse mõjuga kk-le
2) Sotsiaalsetes õigustes: kõikidel inimestel võrdne õigus majanduslikule heaolule ja puhtale kk-le.
3) Keskkonna kaitsmises: loodusressursside mõistlik kasutamine ja säilitamine, taluvuspiiridega arvestamine ning jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine
Mis on riigieelarve ? Miks on vajalik eelarve tasakaal? ( vt õ lk 15)
Riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks.
Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Raske hoida tasakaalus. Võlakoormus.
Maksusüsteemid ja maksu liigid. (lk 16-17 + konspekt)
Maksusüsteemid:
PROPORTSIONAALNE
PROGRESSIIVNE
REGRESSIIVNE
Maksustatav osa tulust kõigile ühetaolise %-ga.
Maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele.
Maksumäär alaneb tulude suurenedes.
Maksu liigid:
KAUDNE MAKS
OTSENE MAKS
Kujutavad endas teenuste ja kaupade hinnalisa (tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks , käibemaks , kütuseaktsiis , ravimid , pakendiaktsiisimaks)
Makstakse riigile vahetult oma tuludelt ( tulumaks 20%, ettevõtte tulumaks->dividendide pealt, maamaks , sotsiaalmaks )
Pangandus: erapankade ja keskpanga ülesanded. Lk 20
Erapankade ülesanne: pangateenuste osutamine (kontode avamine , laenude andmine, valuutaga kauplemine ).
Keskpanga ülesanne: hinnastabiilsus, pankadevaheline arveldussüsteem, raha emiteerimine (e. käibele laskmine), kommertspankade järelvalve.
Inflatsioon ja deflatsioon . Kellele kasulik, kellele mitte? Lk 19
Inflatsioon- raha väärtuse ehk ostujõu langus
Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus ( ohuks nt ettevõtjatele)
Inflatsiooni mõju tarbijale: *mõju sõltub kaupadest
- tarbekaubad -> vaestele
- luksuskaubad -> rikastele
Inflatsioon riigile mõnes mõttes kasulik. Raha, mis kaotab iga päevaga pisut oma väärtusest, on ju arukam kasutada tarbimises või investeerida ettevõtlusesse.
Teaduspõhine majandus: millel põhineb, millest sõltub (lk26), mis on majanduskasvu allikaks?
Põhineb haritud inimressursil ja oskusel teadusuuringutest sündivad häid ideid ära tunda. Hästi korraldatud ja finantseeritud haridussektor ning ettevõtjate ja haridusasutuste koostöö. Majanduskasvu allikaks on innovatsioon (uute ideede edukas ellurakendamine).
Inimkapital , elukestev õpe (formaalharidus, mitteformaalharidus)- lk 27
Inimkapital- inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu.
Elukestev õpe- kõikvõimalik õppetegevus , sõltumata east või eelnevast haridustasemest.
FORMAALHARIDUS
MITTEFORMAALHARIDUS
Õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, ülikoolis ehk tasemeõpe .
Täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, kodanikuühendused, koolitusettevõtted.
Intellektuaalne omand ja selle liigid, kaitse (lk 29)
Intellektuaalne omand: inimese loometöö isiklikud tulemused (juriidiliselt: õigused vaimse tegevuse tulemustele).
Kaitse: 1) põhiseadus 2)autoriõiguse seadus 3)patendiseadus 4) kaubamärgiseadus 5)tööstusdisaini kaitse seadus
Tööturg ja tööealine elanikkond (aktiivsed, mitteaktiivsed ) lk 30 Nb! Heitunu lk 33
Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ajalooliselt on muutunud töö iseloom ja tööturu struktuur.
Heitunu on töötu , kes on tööotsimisest loobunud .
TÖÖEALINE ELANIKKKOND
Majanduslikult aktiivsed, st tööjõud
Majanduslikult mitteaktiivsed, st ülalpeetavad
Töötajad
Töötotsijad
Pensioniealised, õpilased, täiskasvanud täiendusõppel, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud (need, kes on kaotanud usu leida tööd)
Palgatöötajad, mittepalgalised töötajad ( ettevõtjad , üksiktöötajad jne), ülikoolis ehk tasemeõpe
Töötud, kes soovivad leida täis- või osaajaga tööd
Tööhõive aktiivsed ja passiivsed meetmed. lk 32
Aktiivne: riik tegeleb tööpuuduse põhjustega
Passiivne: riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega
Meetmed:
1) Töökohtade loomine
2) Koolitusprogrammid
3) Hädaabitööd
4) Sotsiaaltoetused
Töö- ja tööjõupuudus : miks tekib ja kuidas saab seda vältida? Lk 31
TÖÖPUUDUS
TÖÖJÕUPUUDUS
Olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. Kasvav tööpuudus on iseloomulik majanduslanguse ja -kriisi perioodidele ning toob kaasa palgatõusu peatumise või isegi alanemise.
Olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Ulatuslik tööjõupuudus on majandusbuumi kaasnähe ja sellega kaasneb palgasurve ülespoole, mis omakorda kiirendab hinnatõusu.
Töötuskindlustus (riiklik kindlustussüsteem) lk 32 + konspekt
Eesmärk on tagada töötajale töötuks jäämise ajaks asendussissetulek, mis samas toetaks aktiivseid tööotsinguid ning pakkuda tööandjale tuge majanduslike ümberkorralduste ajal. Esimesed 100 päeva 50% senisest palgast ning alates 101.päevast 40%.
Sotsiaalne turvalisus: mida näitab inimarenguindeks ja mis aluseks võetakse? Õ lk 38
Ühiskonna terviklik heaolu ehk elukvaliteet . Elukvaliteedi näitaja on inimarengu indeks (IAI).
Idee poolest peaks see väljendama riigi elanike võimalusi, lähtudes eeldusest, et võimaluste rohkusega seostub kõrgem elukvaliteet.
Aluseks võetakse 3 koondnäitajat: 1) oodatav keskmine eluiga sünnil, see näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust; 2) haridus , mida iseloomustab ühelt poolt täiskasvanute kirjaoskus ja teiselt poolt eri tasemel õppijate vanus; 3) elujärg, mida mõõdetakse sisemajanduse koguproduktiga per capita USA dollarites.
Sotsiaalhoolekanne : teenused ja toetused. Kuidas aitab riik vaesuse korral? Õ lk 40-41
Sotsiaalhoolekanne: vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku. Ülesanne: toimetulekuraskuste ennetamine, kõrvaldamine või kergendamine (abi)
SOTSIAALTEENUS
SOTSIAALTOETUS
Isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus.
Isiku või perekonna toimetuleku soodustamseks antav rahaline toetus.