Kordamisküsimused KT; majandus (2)

Ühiskonnaõpetus
KORDAMISKÜSIMUSED; MAJANDUS
1. Arutle erinevate majandussüsteemide üle, iseloomusta.
Plaanimajandus on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige – hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Selles riigis, kus on plaanimajandus, on erafirmasid vähe ja kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas , ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki.
Näiteks Nõukogude ajal oli Eestis plaanimajandus. Riik pani kõigele hinna. Mul on vanaema juures palju raamatuid, kus on taga mitu rubla või kopikat üks või teine raamat maksab.
Negatiivsed küljed: Erafirmasid on vähe ja riigifirmasid palju. Riik määrab koguse ja kauba. Need on negatiivsed küljed, sest kui on palju riigifirmasid ning kauba ja selle koguse määrab riik, siis on ainult ühesugune kaup. Ei ole, mille vahel valida ja inimesi ei arenda see ka, sest nad ei saa luua ise firmasid ja neid juhtida. See ei motiveeri inimesi samuti, sest kogu kasum läheb riigile. Positiivsed küljed: Riik määrab hinna ja kvaliteedi. See on positiivne, sest siis peaks hinnad ju väiksemad olema, kui riik hinna määrab. Keegi ei saa seda muuta. See, et riik hinna määrab on samuti positiivne, sest riik ei müüks ju ebakvaliteetset kaupa, sest inimesed ei ostaks seda.
Segamajandus on enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turumajandusest ja parim osa plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda. Riik sekkub turvalisusse – politsei, laevad, piirivalve, laevad. Riigi eesmärk on, et me oleksime terved , targad ja teaksime ühiskonnast.
Positiivsed küljed on see, et nii riik kui ka eraettevõtjad saavad koos riigis majandada. Positiivne on ka see, et riik on võtnud enda kätte need, mida erakätesse kindlasti anda ei saa, näiteks laste haridus (kool), politsei, piirivalve jne. Näiteks kui anda kool erakätesse, siis näiteks ema võib ühel päeval arvata, et ta enam ei saada oma last kooli, vaid paneb ta kohe tööle, siis jääb laps lolliks.
Turumajanduses turg määrab hinna, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. Turumajanduses turg määrab kauba. Turumajandus on hea tugevatele ja nutikatele ärimeestele. Riik ei sekku turumajandusse.
Turumajanduses on positiivne see, et riik ei sekku. Inimeste käes on kogu ettevõtmine. Turumajanduses peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal, sest sa ei saaks raha kui sa paneksid hästi kõrge hinna ja müüd hoopis mingit viletsat kaupa. Sa ei saa ka panna oma hinda lakke, mis sest et sul on ilusad maasikad, kui teistel kaupmeestel on palju madalam hind, siis ostetakse ikka tema omad ära ja sina jääd rahata.
Naturaalmajanduses puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Naturaalmajandus on positiivne seepoolest, et pole raha. Inimesed saavad ära anda selle, mida vaja pole ja tagasi saavad selle mida vaja on. Näiteks vanasti oligi naturaalmajandus. Talumees Tõnu andis teisele talumehele Peetrile sea ja Peeter andis Tõnule lamba ja kõik olid õnnelikud.
2. Iseloomusta erinevaid ettevõtlusvorme.
Riigiettevõte omanik on riik. Eestis riigi käes on Eesti Raudtee , Eesti Energia ning osa ka Estonian Airist.
Munitsipaalettevõtte omanik on kohalik omavalitsus (linn või vald). Näiteks linnal või vallal on mingi asutus ja linn annab raha selle jaoks. Näiteks munitsipaalkool.
FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) on isik, kes töötab üksi. Näiteks muusikud, kunstnikud , taksojuhid. Nad peavad maksma 21% tulumaksu, 33% sotsiaalmaksu ja 0,6% töötuskindlustust.
Osaühing ja aktsiaselts on tavaliselt suured firmad, kus on palju töötajaid ja palju omanikke. Osaühingus (OÜ) peab olema algkapital (vähemalt 40 000 krooni) ja osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
Aktsiaseltsil (AS) peab olema aktsiakapital (vähemalt 400 000 krooni) ja aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsia on väärtpaber, mis annab õiguse selle omanikule (aktsionärile) saada kasumit sellest firmast ning seda kasumit nimetatakse dividendideks.
Natsionaliseerimine on riigistamine ja privatiseerimine on sellele vastupidine ehk siis erastamine, riigi või kohaliku omandi muutmine eraomandiks.
3. Arutle turu toimimise ja hinna kujunemise üle.
Pakkumise ja nõudluse tasakaal. See tähendab seda, et kui sa müüd õunu, mis on juba pruunide plekkidega ja ei kutsu eriti ostma, siis sa ei saa panna nende hinnaks midagi väga kõrget, sest keegi ei ostaks neid. Sellepärast ongi tähtis, et kui sa pakud inimestele midagi osta, siis peab ta olema tasakaalus hinnaga, sest muidu ei saa sa üldse raha.
Kui mõnel ettevõttel on mingi kauba ainumüügi- või ainutootmisõigus, siis on see ettevõte monopol . Konkurentsi pole. Dumping on see kui keegi teine kastub ka tootma hakata ja mõistlikuma hinnaga müüa, võib suurtootja mõneks ajaks hinnad luua allapoole omahinda, kuni väike võistleja pankrotti läheb või muidu loobub. Pärast tõstab monopoltootja hinna taas kõrgele ja teeb vahepealse kahjumi kiiresti tasa.
Omahind on summa, mis kulub toote tootmisele, alghind. Turuhind on omahind + kasum.
4. Arutle, iseloomusta tööturgu.
Tööandja on tööjõu otsija ja tema võtab tööle töövõtja, kes on töö otsija. Kui juhtub nii, et tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti, siis see nähtus on tööpuudus. Näiteks praegu Eestis on tööpuudus. Inimesi koondatakse ja iga päevaga tekib uusi ja uusi töövõtjaid, aga tööd pole anda. Kui aga juhtub nii, et pakutavaid töökohti on rohkem kui töö tegijaid , siis seda nimetatakse tööjõupuuduseks. See on siis, et pole kedagi tööle võtta, sest inimesi pole, kes tööle tahaksid.
Miinimumpalk on palk, millest tööandja ei saa vähem maksta täistööaja eest. Praegu on selleks Eestis 4350 krooni. Netopalk on puhtalt kätte saadud raha. Brutopalk on väljateenitud summa, millest makse pole veel välja arvutatud. Inflatsioon on hinnataseme tõus. Tulumaksuvaba miinimum on palk, mille peal ei lähe maha tulumaks .
5. Miks soovitakse teadmistepõhist Eestit?
Teadmistepõhine Eesti on see, et on vaja sellist ettevõtlust ja koolitatud tööjõudu, mis tagaks meile väärikad töökohad. Kindlasti tahetakse teadmistepõhist Eestit seepärast, sest see suurendaks sissetulekuid. Sellest saaks ju ka riik oma rahad . Samuti see aitaks tõsta töö tõhusust.
Kes ei sooviks hästi harituid inimesi riiki elama, kes oskavad endaga toime tulla ja teevad head tööd.
6. Arutle tarbija ja tarbimise üle.
Tänapäeval tuleks kindlasti mõelda, selle üle, mida ja kui palju tarbida. Sa pead enne ostu sooritamist hoolega mõtlema, kas sul on ikka seda vaja. Kui me tarbime vähem, tekib jäätmeid vähem ja me saastame vähem keskkonda.
Tarbijakaitse kaitseb tarbijat, majandushuve. Tema ülesandeks on tarbija koolitamine ja teavitamine, tarbijale hüvitise tagamine, tarbija esindamine .
Deebetkaart on tavaline pangakaart, millega saad maksta kui seal on raha peal. Krediitkaart on kaart, millega saab minna miinustesse ainult et hiljem tuleb maksta protsendiga tagasi.
Reklaam võib olla ohtlik, sest see mõjutab inimese arusaamu maailmast, eelkõige iseendast. Reklaam annab küll teavet aga meelitab ka ostma ülearust. Reklaamides on palju propagandat ja teiste maha tegemist. Näiteks Keskerakond kutsub kõiki protestima IRLi ja Reformierakonna vastu, sel ajal just kus me peaksime kõik kokku hoidma ja üksteist toetama .
Samuti oli nende K-kohukestega, kus reklaamiti kohukeste peal Savisaart ja Keskerakonda.