Majandusringlus (0)

Anu Olvik , Marcus Jürison
Teema: Majandusringlus
Laiem  eesmärk:    Õpilased  viivad  ise  ühe  idee  algusest  lõpuni läbi,  õppides  nii  tundma  ühe  protsessi 
erinevaid   etappe .  Samuti  aitab  ülesanne  luua  koolis  sõbralikumat  õhkkonda  erinevate  kooliastmete  ja/või 
juhtkonna vahel.
Klass: Ülesanne on sobilik kõikidele gümnaasiumi klassidele. 
Õpetaja eesmärk: Õpetada õpilastele majandusringlust, selle olemust, funktsioone ja osasid.
Viia  läbi  majandusringluse  lauamängu  tegemine  ja  tehtud  tööde  seast   parimate   valimine  ning  abistada 
algklassidega või juhtkonnaga mängimise kordineerimist. 
Õpilaste eesmärk: 
Õppida  tundma  majandusringlust,  õppida  lauamängu  koostamise  abil iseseisvalt  majandust  ning  läbi 
õpetamise omandada esinemiseks vajalikke oskusi. 
Etapid:
Esimene tund: Majandusringluse teooria. Lisatund majandusringluse teooria paremaks mõistmiseks
Teine tund: Majandusringluse lauamängu  mängimine  oma klassis
Kolmas tund: Parimate majandusringluse lauamängude valimine
Neljas tund:  Algklasside  või juhtkonnga mängimise ettevalmistamine
Viies tund: Algklasside või juhtkonnaga mängimine
Esimene tund: Majandusringluse teooria
Algmaterjalina võib õpetaja kasutada teemat  “Majandusringlus” Junior Achivementi majandusõpikust.
Soovitus õpetajale majandusringluse skeemi õpetamiseks ja õpilaste kaasamiseks: skeemi valmistamisel saab
kaasata õpilasi ning innustada neid joonistama/kirjutama.
Ettevalmistus:  Vaja  läheb  A4  paberit,  värvilisi  pliiatseid/markereid,  kleeplinti  või  nätsu  seinale 
kinnitamiseks ja tühja suurt seina. 
Kui klassi ees ei ole piisavalt ruumi,  võivad õpilased tunni alguses pöörata pingid tühja seina poole, nii et 
tund toimubki teises asendis kui tavaliselt.
Tegevus tunni ajal:
Õpetaja jagab majandusringluse erinevad osad õpilaste vahel ära.
Õpilanejoonistab/kirjutab vastavalt saadud juhistele suurelt majandusringluse osa paberile:  
ETTEVÕTE/TEHAS,  KODUMAJAPIDAMINE,  RESSURSIDE   TURG ,  TOODETE  JA  TEENUSTE 
TURG,  KAUBAD  JA  TEENUSED,  KODUMAJAPIDAMISE  KULUTUSED  JA  TULUD, 
ETTEVÕTLUSTULUD, TÖÖJÕUD, MUUD RESSURSID , PALGAD . 
Lisaks joonistada 8 noolt.
Õpetaja võib valida, kas soovib lisada ka valitsust.
Kui õpilased on joonistamisega valmis saanud, alustab õpetaja juhendamist.
Kuhu peaks minema kodumajapidamine? Saanud  klassist  õige vastuse, kleebib selle seinale.
Kuhu peaks asetama tehase/ettevõtte? Saanud klassist õige vastuse, kleebib selle seinale.
Õpetaja läbib kõik majandusringluse etapid, nii et terviklik majandusringluse pilt koos õiges suunas  nooltega  
saab  seinale. (Pilt võib jääda sinna kauemaks, et tuletada õpilastele meelde klassis tehtud tööd. Lisaks võib 
pilt seinal muuta klassi ka hubasemaks.)
Lisaküsimused, mis panevad õpilasi majandusringluse osade tähtsusele rohkem mõtlema: 
Kui majandusringlusest ära võtta tarbimine, mis siis juhtuks?
Kui majandusringlusest ära võtta tootmine, mis siis juhtuks? 
Kui Eestis on rohkem töötuid, kuidas see mõjutab majandusringlust?
Kui Eestis on vähem töötuid, kuidas see mõjutab majandusringlust?
Mis juhtuks erinevate osapoolte ära võtmisel (ettevõte, tarbija, valitus, turg)?
Lisatund: Täpsem majandusringluse tutvustus aruteludega
Õpetaja võib vastavalt oma soovile ja klassi eelnevale kogemusele majandusõpingutega majandusringlusega 
seonduvatest teemadest lähemalt rääkida näiteks läbi  Maslow ’ vajaduste püramiidi, valitsuse, turumajanduse 
või raha. 
Majandusringluse parem mõistmine läbi Maslow’ vajaduste püramiidi. 
Kuidas tekivad vajadused? Mida teevad inimesed oma vajaduste rahuldamiseks?
Kuidas on seotud majandus ja Maslow’ püramiid ? 
Analüüsida Maslow’ vajaduste püramiidist lähtuvalt, miks me tarbime? 
Kuidas on inimeste vajadused seotud turunõudlusega?
Kuidas  saaksid  ettevõtjana,  mõistes  Maslow  vajaduste  püramiidi,  seda  oma  toote/teenuse  müümisel  
kasutada? Too kolm näidet!
Majandusringluse parem mõistmine seoses valitsusega
Kirjelda olukorda, kui Eestis ei oleks enam valitsust.
Kas Eestis on ettevõtlus seadustega reguleeritud?
Kui jah, siis mis seadustikus? (Õpetaja võiks õpilastele näidata www. riigiteataja .ee kodulehekülge)
Majandusringluse parem mõistmine seoses turumajandusega
Kas Eestis on vaba  turumajandus ? (Arutelu huvides võib õpetaja õpilastele näidata ETV2-st www.etv2.ee
arhiivist saadet “Vita  brevis ” turumajandusest.)
Kas turumajandus on kõige parem võimalus Eesti jaoks?
Milliseid majandussüsteeme veel tunned? 
Milline võiks olla ideaalne  majandussüsteem ? Kirjelda!
Majandusringluse parem mõistmine seoses rahaga
Kirjelda olukorda, kui maailmas ei oleks enam raha. 
Kas  sularaha võib käibelt kaduda? Miks? Kui jah, siis mitme aasta jooksul?
Kas pärast eurole  üleminekut oled teinud rohkem sularaha- või kaardimakseid? 
Millega võiks sularaha asendada ?  
Milline näeks raharinglus välja siis, kui vahetusvahendiks ei oleks raha, vaid muud kaubad (toimuksid ainult 
bartertehingud)?
Mida tähendab, et raha on akumulatsioonivahend?
Pärast majandusringluse teema tutuvustamist ning toetavate teemade käsitlemist on õpetajal võimalik valida 
kahe erineva suuna vahel! (vaata soovitusi  altpoolt) 
Paluda  õpilastel: 
1. Koostada lihtsam majandusringluse  lauamäng algklasside õpilastele.
2. Koostada  keerulisem  majandusringluse  lauamäng  gümnaasiumi  õpilastele  ja  kooli 
juhtkonnale. 
Ülesanne õpilastele: 
1. Jaguneda 3-4 liikmelisteks gruppideks .
2. Koostada  majandusringlust  ja  majandust  käsitlev  õpetlik  lauamäng  koos  juhendiga.  Mängu  peaks 
saama mängida vähemalt kaks inimest ning see peaks kestma umbes 10 minutit. 
3. Kui  jõuate,  alustage  tunnis.  Lõpetada  järgmiseks  tunniks!  (Vastavalt  plaanidele  võib  õpetaja  ka 
rohkem aega anda).
Teine tund: tutvumine mängudega
Tunni eesmärk on mängida klassis teiste õpilaste mänge ning läbi selle mõelda ka teiste õpilaste tõstatatud 
küsimustele majanduse kohta. 
Tunni kirjeldus:
Õpetaja koostab  koos õpilastega  mängude vahetamise kava.  Õpilased   mängivad roteeruvalt  oma  kaaslaste 
valmistatud lauamänge. 
Kolmas tund: mängude analüüs ja parimate valimine
Tunni  eesmärk  on  anda  õpilastele  võimalus  analüüsida  teiste  õpilaste  tõid  ning  vaadata  ka  enda  tööd 
kriitilisema pilguga. Tunni lõpuks valitakse lemmiklauamäng. 
Tunni kirjeldus: 
Õpetaja  otsustab  olenevalt  klassi  tasemest,  kas  korraladab  kolme  parema  lauamängu  valimise  või   parima  
lauamängu valimise. 
Õpetaja annab õpilastele suunavad küsimused  lemmiku /parima lauamängu valimiseks.
Õpetaja näitab järjest õpilastele erinevaid mänge. Iga mängu kohta vastab õpilane järgmistele küsimustele: 
Kas ma mängiksin seda mängu ka vabal ajal? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis miks?
Mida ma õppisin eelmises tunnis majanduse kohta seda mängu mängides ? Too välja vähemalt üks punkt!
Pean seda mängu teistega võrreldes paremaks, sest......
Mitmenda koha annaksid sellele lauamängule ….. seast?
Tulemuste kokkuvõtmine. Parimate väljaselgitamine .
Neljas tund: pöördumine juhtkonna poole
Tunni eesmärk on valmistada õpilased ette kooli juhtkonnaga kohtumiseks olenevalt lauamängu sihtrühmast. 
Tunni tegevus:
Õpilased  koostavad  ühiselt  oma  klassi  pöördumise  kooli  juhtkonna  poole  koos  veenvate  argumentidega, 
miks peaks kooli juhtkond  olema nõus lauamängu mängimise lubamisega  algklassis või ise selles osalema. 
Õpetaja võib tunnis tehtava siduda  neljanda  tunni ettekandeoskustega, mis ei ole vajalikud ainult käesoleva 
eesmärgi saavutamiseks, vaid on kasulikud ka tulevaste esinemiste seisukohast . 
Õpilased valivad endi seast esindajad, kes lähevad juhtkonnaga kohtuma .
Viies tund: lauamängu mängimine algklasside või koolijuhtidega
Tunni tegevus: Lauamängu mängimine algklassis või juhtkonnaga. 
Mõtteid õpetajale suuna valmiseks:
Suund 1: 
Koostada  lauamäng  nii,  et  õpilased  mängivad  seda  koos  juhtkonnaga,  sest  siis  on  õpilastel  suurem 
motivatsioon  mängu  paremini  teha.  Noortel  on  võimalus  juhtkonnaga  rohkem  kokku  puutuda  ja  luua 
sõbralikumaid suhteid. Õpilased näevad, et juhtkond  arvestab  nendega ja mõistavad oma tähtsust koolis.
Kes  võiksid  olla  juhtkonnas?  Majandusõpetaja,  majandusjuhataja,  õppealajuhataja,   direktor   ja  teised 
juhtkonna liikmed. 
Suund 2: 
Koostada majanduse lauamäng nii,  et õpilased lähevad seda ise  koolis algklassidele  õpetama ja läbi viima. 
See  looks sideme algklasside ja gümnaasiumi vahel ning annaks gümnaasiumiõpilastele nii  esinemis - kui ka 
juhendamiskogemuse. Samuti aitab see luua mõistvamat  suhtumist  väiksematesse ja tekitab õpilastele tunde, 
et neil on juba midagi teistele edasi anda ning õpetada.
Mõlemad  suunad  on  vaja  läbi  rääkida  juhtkonnaga  ning  leppida  kokku  mängude  toimumise  aeg  ja  koht. 
Õpilased saavad seda teha õpetaja juhendamisel ise. 
Õpilased mõtlevad mänge luues kindlasti Monopoli peale, kuid õpetaja ei peaks seda ise mainima, sest liigne 
tähelepanu juhtimine võib õpilaste mõtted ainult sinna viia. 
Võimalikud läbiviimise viisid: 
Olenevalt  koolist  võib  õpetaja  viia  läbi  ka  majandusringluse  lauamängu  konkrusi  kõikide  gümnaasiumi 
õpilaste seas ning igast klassist valida õpilaste lemmiku/parima.