Ajalugu maailm pärast 1.maailmasõda (0)

Arvestuse küsimused.
1. Saksamaa 1919-1929
1) territoriaalsed muutused (millistele riikidele ja kui suure osa ter-st):  Elsass -Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Schleswig Taanile, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu, Hultschin Tšehhoslovakkiale, Memel Leedule. Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased .
2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused :  kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile.
3) sõjalised piirangud(4 punkti):
Sõjaväge vähendati 100 000 meheni.
Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi.
Vähendati relvastust ja tehnikat .
Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks
4 ) reparatsioonid :
Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks.
2. 1923. a. Kriis euroopas

• 1923.a. algas esimene sõjajärgne majanduskriis ja tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga .
  
• Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, siis hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki).
  
• Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga - toodeti rohkem kui tarbida suudeti, seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne.
  

Kriisi põhjused:

• Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist.
  
• Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele.
  
• Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone.
  
• Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saadud Saksamaalt reparatsioone kätte.
  
• Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt (Pr üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada).
  
• Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust Ruhri piirkonna okupatsioonile (tööd ei tehtud, kuid palgad maksti välja ja selleks trükiti kontrollimatult raha juurde) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides.
  
• Protektsionistliku majanduspoliitika kasv erinevates riikides.
  
• Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides. N: Saksamaal kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed; Ungaris; Hiinas jne.
  
• Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn. Dawesi plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi USA pankuri ja riigitegelase nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene .
  

3.Üldise rahuajastu algus.Kõrgpunkt
Versaille rahuleping 1918.a Kõrgpunkt on enne majanduskriisi 1923.a
4. Nõuk. Liit 1920-1930.
1920.aastad olid ka Nõukogude Venemaa elanike jaoks omamoodi hingtõmbeaeg. Talupojad ja erakaubandus suutsid imeväärselt kiiresti küllastada turu, mille võimud olid neile avanud. Aastatel 1922-1924 kujunesid Nõukogude riigi kindel geograafiline piir ja põhiseaduslik vorm. Riigipiir määrati kindlaks naaberriikidega sõlmitud lepingutega, põhiseaduslik vorm aga liidulepinguga, mille sõlmisid neil nõukogude vabariiki, s.o Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, luues nõnda Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ( NSVL ). 1920.aastate hingetõmbega ei kestnud aga kaua. Pärast Lenini surma (1924) algas tema järglaste Trotski, Zinovjevi, Stalini ja teiste vahel võimuvõitlus. Kuna riigis ei eksisteerinud seaduslikke poliitilise võitluse vorme, siis kasutasid pretendendid intriige ja eri rühmituste kokkuleppeid. Võidu saavutus Stalini ning 1927. Aastal toimunud XV ÜK(b)P kongressil heideti parteist välja Stalini peamised rivaalid Trotski, Zinovjev ja Kamenev.
5. Fasistide võimuletulek Itaalias.
1920.aasta augustis haaras Põhja- ja Kesk- Itaaliat üldstreik. Streikivad töölised eesotsas vasakpoolsete sotsialistidega hõivasid ettevõtteid. Külasid loosungid „Teeme nii nagu Venemaal!“. Neid ihkasid oma toetajate hulka saada vasakpoolsed, enda poole üritasid neid meelitada ka vastloodud Rahvapartei , mida toetas katoliku kirik . Kuid võitluses nende häälte pärast osutus võitjaks Benito Mussolini endine vasakpoolne, kes oli nüüd astunud natsionalistliku ja sõjaka fašistliku partei etteotsa. Mussolini propaganda oli rajatud põhimõttele lubada kõigile kõike. Tema loodud sõjaväelistesse rühmadesse (Fasci di Combattimento) kuulus peaaegu 300000 demobiliseeritud sõjameest, kes ei suutnud tööd leida. Nende abil klaaris ta arveid oma poliitiliste vastastega ning avaldas survet valitsusele. Keskklassi kuuluvat kodanlasest omanikku üritas Mussolini veenda selles, et just tema ja ta kaasvõitlejad on ainus kaitse punaste eest. Oktoobris 1922 sai Mussolinist Itaalia peaminister .
6. 1929.a. suur majanduskriis
Kuldsete 20-ndate lõpuks loetakse 24. Oktoobrit 1929 ehk päeva, mida ameeriklased nimetavad Mustaks Neljapäevaks. Sel päeval algas New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis ehk nn suur depressioon , mis kestis 1933. Aastani.
7. Roosevelti “Uus kurss “
Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks.
8. Hitleri võimuletulek Saksamaal
30. jaanuaril 1933 määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Peale tema pääses valitsusse vaid kaks natsionaalsotsialisti: portfellita minister Hermann Göring ja siseminister Wilhelm Flick . Ülejäänud ministriametid said teiste parempoolsete erakondade esindajad.
27. veebruaril puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Valitsus nimetas seda kommunistlikuks vandenõuks ning president kuulutas välja erakorralise olukorra, mille piirati erikorralduseni kodanike isikuvabadusi ja õigusi.
1932. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti Hindenburgile vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler , kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus Hermann Göringi kaasabil teenistusseBraunschweigi liidumaa majandusesinduse nõunikuna Berliinis. 24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja 4. märtsil läks ta juba erru : 8 päevaga saavutas ta Saksamaa kodakondsuse ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas.
1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel osalesid esimeses voorus senine Saksamaa president Paul von Hindenburg, NSDAP esindaja Adolf Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei esindajana Ernst Thälmann ning konservatiivsete monarhistlike parteide esindajana  Theodor Duesterberg (Deutschnationale Volkspartei, DNVP).
Valimiste esimese vooru tulemusena sai Hindenburg 49,6%, Hitler 30,1%, Thälmann 13% ja Duesterberg 7% häältest.
Valimiste teises voorus võitis presidendivalimised Hindenburg, kes kogus 53% häältest, teda toetasid ka sotsialistid , protestivaimust Hitleri vastu.
9. Saksamaa sammud sõja suunas
Nii NSV Liidus kui ka Saksamaal kaotati tööpuudus. Nüüd, mil streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, võis ühe ja sama piiratud koguse ainelisi hüvesid jaotada suurema arvu töötajate vahel. Saksamaal eemaldati tööturult kõik noored: osa võeti sõjaväkke (pärast üleüldise sõjaväekohustuse taastamist 1935.aastal), osa suunati tasuta tööle (vastavalt noorte töökohustuse seadusele). Kui arvestada USA ja Inglismaa majanduspotentsiaali, saab selgeks, millised kaotusi pidid kandma NSV Liidu ja Saksamaa elanikud, kelle riigid kulutasid relvastumisele viis korda rohkem kui Inglismaa ja Ameerika nn imperialistid.
7.märtsil 1936 viis Saksamaa oma väed seni demilitariseeritud Reini tsooni. Taas protestiti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile!
10. Eesti iseseisvumine.
Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine  1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist.
Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises.
Iseseisvuse väljakuulutamine
Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond.
1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee ( Konstantin Päts, Konstantin Konik , Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon .
Seleta mõisted
Weimari vabariigiks- nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes .
Passiivne vastupanu- Sakslased, kes polnud võimelised sõjaliselt vastu seisma, alustasid passiivset vastupanu ( streigid , keeldumine koostööst okupantidega, raha juurdetrükk streikivatele töölistele toetuse maksmiseks.
Inflatsioon - on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.
Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta.
Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks.
Dawesi plaan- oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi  juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks.
Aastail 1923–1924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetasSuurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist.
Desarmeerimine - on relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine.
Kellogg- Briandi pakt- (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud  rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15. riigist – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia , Itaalia, Jaapan, Saksamaa, Austraalia, Belgia, Kanada , Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, India, Iiri Vabariik, Uus- Meremaa , Poola, Lõuna-Aafrika.
Depressioon- ehk  majandussurutis  on majanduse madalseis ehk surutis

• Suur depressioon 1930-ndatel maailma haaranud majanduse majandussurutis
  

Suur depressioon oli Teisele maailmasõjale  eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.
1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha.
Deflatsioon- on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta.
Deflatsiooni ei tohi segi ajada disinflatsiooniga, mille käigus raha väärtus langeb endistviisi, ainult väiksema kiirusega.
Rooseveldi Uus kurss -(inglise keeles New Deal) oli Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks.
Totalitarism- on poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku , majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu.
Totalitaarsele ühiskonnale on omane üheparteisüsteem, kus lihtinimese eeskujuks on juht, kes toetub ainsale valitsevale parteile, ja julgeoleku- ning salateenistustele, mis tagavad võimu ja suruvad maha igasugune vastupanu kehtivale režiimile. 
Kristallöö- (saksa keeles Kristallnacht) oli Natsi-Saksamaal ja  Austrias  läbi viidud  juudipogrommide rida 1938. aasta 9. ja 10. novembril.
Rüüstati juutide kodusid, asulaid ja kauplusi. Sturmabteilung ja tsiviilisikud hävitasid ehitisi , laastati üle pooleteise tuhande sünagoogi. Kahepäevaseid rahutusi hakati nimetama Kristallööks tuhandete lõhutud poeakende järgi.
W. Wilson - Ühendriikide president aastail 1913–1921. 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopaülesehitamiseks peale Esimest maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks.
Nikolai II Aleksandrovitš  Romanov -  18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868  Tsarskoje Selo  – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser , Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega  Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks.
Gavrilo Princip- (25. juuli 1894 – 28. aprill 1918) oli Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi.
Franz Ferdinand - (18. detsember 1863 Graz – 28. juuni 1914  Sarajevo ) oli Austria  ertshertsog  ja troonipärija alates 1896 kuni surmani. Ta oli ka  Modena hertsogliku perekonna pea viimase Modena hertsogi Francesco V testamendi alusel (Austria-Este ertshertsog) alates 1875. aastast.
Ferdinand Foch- Prantsusmaa marssal (1918) Briti feldmarssal (1919) ja Poola marssal (1923).