Ajalugu maailm pärast 1.maailmasõda (0)

Riigid ja maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal

otsustati seni iseseisvad nõukogude vabariigid jälle Venemaaga ühendada. ○ Revolutsioon algas veebruaris veebruarirevolutsiooniga. Selle tulemusena astus tsaar riigivõimult tagasi ja tema asemele tuli ajutine valitsus. Venemaast sai vabariik. ○ Ajutise valitsusega ei oldud ka rahul, korraldati oktoobrirevolutsioon, mis lahenes verevalamiseta, kuid kasutati jõudu, et ajutine valitsus laiali ajada. Sellega said kommunistid võimule. ○ Pärast revolutsiooni paisati venemaa kodusõtta. Seal võitlesid valgekaartlased kommunistide vastu, et venemaa jääks vabariigiks. Valgekaartlasi aitasid antandi väed. Mille võitsid ka kommunistid ○ 30.detsembril 1922 moodustati Nõukogude Liit. NSV oli ühe partei diktatuur, mida valitses kommunistlik partei. Teised poliitilised erakonnad olid keelatud. 4

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

2 maksmise.  Desarmeerimiskonverentside algus. 193  Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine.  F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193  K.Pätsi autoritaarse diktatuuri kehtestamine Eestis (12.03.). 4  Desarmeerimiskonverentside lõpetamine. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 193  Saarimaa taasühendamine Saksamaaga. 5  Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal.  Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu.  USA võttis vastu neutraliteediseaduse. 193  Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel.

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. 4-aasta plaan- majanduse arendamiseks, 1936 Autobahn- strateegilised maanteed Sudeedimaa- ajalooline piirkond Loode-Tsehhis, nime saanud Sudeedi mägede järgi. Teise maailmasõja eel oli piirkond asustatud sakslastega (umbes 25% elanikkonnast), kes olid sinna jäänud pärast Esimese maailmasõjale järgenud Austria-Ungari ja Saksa keisririigi lagunemist ja rahvusriikide tekkimist. Aastal 1938 anti Sudeedimaa Müncheni kokkuleppega Saksamaale. 1923 valimisseaduse muutmine- 2/3 parlamendi saadikukohtadest enim hääli saanud parteile 1925 opositsiooniparteide laialisaatmine 1933 tulekahju Riigipäevahoones, I vangilaager Dachaus 1934 Hitler füürer. Ühitas kantsleri ja presidendi ametid 1939 23

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

o riiklikud tellimustööd (hüdroelektrijaamad, tööstusettevõtted, jõesängide süvendamine, metsaistutamine) o töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid o tööliste õiguste (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi) o sotsiaalkindlustussüsteemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid) Suurbritannia 1. peale I maailmasõda demokraatia laiendamine: · üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega

Lähiaeg 1914-1945

1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine

Maailm kahe maailmasõja vahel

Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu