17. ja 18. sajand (0)

Q: Miks III seisus ei võiks muuta Prantsusmaad?

Vastus leiad õppematerjalist: 17. ja 18. sajand

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Miks III seisus ei võiks muuta Prantsusmaad?

17.-18. sajand
Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte
tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine.
Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud
rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine ( armee kasv, kindlustööd, maksud ); merkantilism
- püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotol id, manufaktuurid , kolooniate loomine)
Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika ,
hugenottide õiguste kaotamine, Versail es´i lossi rajamine
Suurbritannia 17. sajandil.
James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta.
Charles I - saadab parlamendi laiali - mäss - parlament taas kokku
Kodusõda.
Põhjused: kuninga soov saada rohkem võimu, usulised vastuolud (katol. & puritaanid)
Tulemused: vabariigi väljakuulutamine, kuninga hukkamine
Oliver Cromwell - sõjakäik šotimaa vastu, surutakse maha ülestõus Iirimaal , nimetab end lordprotektoriks
Restauratsioon - kuningavõimu taastamine
Breda deklaratsioon - lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimuvad muutused
James II - kuulus revolutsioon - kukutatakse katoliiklik valitseja ja võimule tuleb Oranje Wil em;
Õiguste bill - deklaratsioon, mil ega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad
Valgustusfilosoofid ja nende peamised ideed.
•
Ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine (vähenes usk
traditsioonidesse, kirikusse; tugineti kogemusele)
Thomas Hobbs - väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Absoluutne monarhia
John Locke - Parlamentarism
Montesquieu - võimude lahususe põhimõte
Voltaire - valgustatud absolutism
Rousseau - demokraatia
Kameralistid - kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu; valgustatud absolutism
Füsiokraadid - tähtis ise majandamine , põl umajandus, vabakaubandus
Valgustatud absolutismi valitsejad.
Friedrich II - talurahva olukorra kergendamine - riigimõisates kaotati pärisorjus; koolihariduse edendamine; uute külade
rajamine; kohtureform - piinamised keelatakse
Maria Theresia - sõjaväereform, finantsreform, kaotati tol ipiirid, uus kriminaalkoodeks , rahvakoolid, kutsekoolid
Josef II - usuvabadus, pärisorjuse kaotamine, kiriku võimu piiramine, riigi tsentraliseerimine (vastuolud äärealadega)
Uusaegne eluolu. Rahvaarvu kasv – meditsiini areng, kartulikasvatus; pere
→ pole palju organiseeritud abielusid; keskklass pole palju organiseeritud abielusid; keskklass
kerkib esile; manufaktuuride rajamine
→ pole palju organiseeritud abielusid; keskklass kasitöölised kogutakse kokku; postiteenuse areng, ajakirjanduse teke
→ pole palju organiseeritud abielusid; keskklass info
levib; sõjandus
→ pole palju organiseeritud abielusid; keskklass alaline armee; kindluste ümber bastionid .
Dateeri : Ameerika Ühendriikide iseseisvumine (1775-1783)
Miks võideti? Iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini
välja õpetatud. Ameeriklastel oli vastu panna vaid mõned vabatahtlike salgad.
Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid.
Ameeriklased kasutasid lahkrivi , mida olid kasutanud indiaanlased .
Põhjused: inglismaa ei arvestanud kolooniate huvidega , ei oldud rahul briti poliitikaga
Tulemus: Ameerika iseseisvus
1776 - Iseseisvusdeklaratsioon
Prantsuse revolutsiooni algus. 1789-1799
Prantsuse revolutsiooni põhjused, olulisemad muutused, tulemused.
Põhjused: majanduslik olukord halvenes, suurenesid seisuslikud vastuolud, tärkav kodanlus soovis aadliga võrdseid
poliitilisi õigusi. Maksude tõstmiseks pidi kuningas kokku kutsuma generaalstaadid . Saadikud polnud aga nõus vanamoodi
hääletama ja moodustasid Asutava Kogu riigikorra muutmiseks.
•
Valgustusfilosoofide mõju – võrdsus, loomulikud õigused, valitsuse kukutamine ;
•
USA revolutsiooni mõju – „Kui üks koloonia saab lahti inglastest, miks III seisus ei võiks muuta Prantsusmaad?“;
•
Ebaõnnestunud rahanduspoliitika – Necker ja tema laenud;
•
Monarhide pil av eluviis (kulutasid väga palju, ei mõelnud oma alamatele) – „Pärast mind tulgu või veeuputus “ ja
Versail es;
•
III seisuse ebaõiglane olukord
•
Võeti vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon
Tulemused: kuningavõim kukutati ja Prantsusmaast sai vabariik. Kuningas hukati.
Põhjasõda – Rootsi vs Venemaa, Poola, Taani
Põhjus: soov nõrgestada Rootsit, saada alasid. Tulemused: Venemaa saab alasid
Hispaania pärilussõda – Hispaania, Prantsusmaa vs Austria, Suurbritannia
Põhjus: Hispaania trooni pärimise küsimus. Tulemus: Hispaaniasse tulevad Bourbonid , hisp kaotab alasid.
Austria pärilussõda – Preisimaa vs Austria
Põhjus: kel ele kuulub Saksa- Rooma keisri tiitel . Tulemus: Preisimaa saab Sileesia , Hapsburgid jäävad keisriliinile.
Seitsmeaastane sõda. - Prantsusmaa vs Inglismaa, Preisimaa
Põhjus: Austria tahtis alasid tagasi, Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline võimuvõitlus. Tulemused: Suurbritannia saab alasid
juurde, Pran . Jääb India kolooniatest ilma.
Prantsusmaa poliitika - Generaalstaadid – maksud ; Asutav kogu – inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon
(aadliseisuste kaotamine, kirikumaade võõrandamine), seadused, maksude kogumine; Seadusandlik kogu – žirondiinid ja
montanjaanid; Rahvuskonvent – riik kuulutati vabariigiks; Rahvapäästekomitee – absoluutne võim, kõrvaldavad
žirondiinid; Direktoorium – tugines revolutsiooni ajal rikastunud inimestele
žirondiinid pooldasid vabariiki ja vaba ettevõtlust, montanjaanid e jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvendamist
Muutused eluolus – 'sina', loobuti aristokraatlikust rõivamoest, juuksed kammiti siledaks, rõhutati vooruslikkust, üritati
usku väljajuurida, meetersüsteem, koondati kunst , raamatud kokku, ajateenistus, uus kalendrisüsteem

.PDF Laadi alla originaalfail 2 lk · .pdf · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sehnsucht Õppematerjali autor

Absolutism, kodusõda, Louis XIV, Oliver Cromwell, Valgustusfilosoofid, Thomas Hobbs, John Locke, Montesquieu, Rousseau, Kameralistid, füsiokraadid, Friedrich II, uusaegne eluolu, ameerika ühendriikide iseseisvumine, põhjasõda, generaalstaadid, seitsmeaastane sõda, austria pärilussõda, hispaania pärilussõda, põhjasõda, Maria Theresia

Sarnased õppematerjalid

doc

Üldine ajalugu 17. - 18. sajand

Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin.

Ajalugu

docx

Suur Prantsuse revolutsioon ja Ameerika Ühendriikide tekkimine

Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued kohalikud haldusorganid minits

Ajalugu

doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e

Ajalugu

doc

VALGUSTUS JA ABSOLUTISM

(toodeti rohkem vilja, kuid see maksis rohkem), tsunftide kaotamine. Valitsusaja Kahe peaga Merkantilism, Naiste sajand, Absolutismi lõpp, iseloomulikud monarhia, võidukad absolutismi Suur Prantsuse jooned absolutismi sõjad, juhtiv kriis, priiskav Revolutsioon, tugevnemine, riik eluviis, "Pärast kuninga võimu sõjalise diplomaatia mind tulgu või hukutamine- kuninga

Ajalugu

docx

Ajaloo arvestus

mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Empirism mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. John Locke'i (1632-1704) järgi ei ole inimestel sünnipäraseid ideid; ta sünnib n-ö puhta lehena ja kõik, mis on mõistuses, on algselt pärit kogemusest. Segaduste aeg Venemaal nimetatakse ajajärku 1598...1605-1613...1618. Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, mis haaras kogu tolleaegse Ida- ja Põhja-Euroopa. Valitses erakordne pakane. Rahvas kahtlustas pärast Ivan Julma surma võimule saanud Godunovi Ivan Julma noorima poja Dmitri tapmises. Paljud esinesid imekombel pääsenud Dmitritena. Esimene oli neist munk Grigori Otrepjev. Teda toetas ka Poola kuningas. 1605 krooniti ta tsaariks (pärast Boriss Godunovi loomulikku surma ja Fjodor Godunovi ebaloomulikku

Ajalugu

doc

UUSAEG

olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on oluline ühelt poolt töölisliikumise teke ja teiselt poolt rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke. ABSOLUTISM Absolutismi hiilgeajaks oli 17. sajand ja 18. sajandi algus. See hakkas juba kujunema 15. sajandi lõpul. Absolutism on feodaalriigi valitsemiskord, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis? · feodaalid olid enne olnud väga võimsad, aga feodalismi lagunemise ajal hakkab alla käima nende majanduslik võimsus · tugevnema hakkab kodanluse majanduslik potentsiaal

Ajalugu

doc

10. klassi ajaloo III kursus

aastani. Lossis oli 2000 tuba, kuid tegelikult oli seal kitsas, kuna sinna mahutati 20000 inimest. Privaatsust seal polnud! Kujundas ka kunstimaitset. Esines balletis. Prantsuse keele osatähtsus kasvas kogu Euroopas. See oli suur diplomaatia keel. Valgustus 1.Mis on valgustus? (mõiste, aeg) Selle mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ja uue maailmakäsituse tulekut. Vaimne vabanemine kiriku ja usu mõjutustest. Algas 17.sajandil, kõrgaeg oli 18. sajand ning ulatus ka veel 19. sajandisse. 2.Valgustajate põhiseisukohad teadmiste ainus allikas on mõistus, kahelda tuleb kõiges, peamine kriteerium on inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus mõistusevastane, ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem.

Ajalugu

docx

Ajalugu III-Kesk- ja uusaeg

kuningas hukati * 19.05.1649: Vabariik (parlamendil esinduslik roll) * 1653. Cromwell → diktaator (muutus ebapopulaarseks) Restauratsioon: * Cromwell sureb → Charles II (isikuvabaduste akt)→ parlamentaarne monarhia * James II (katoliiklane), tagandati → William III (Kuulus revolutsioon, “Õiguste deklaratsioon”) * Viigid (liberaalid) ja toorid (konservatiivid) * kuningas George I (ei huvitu valitsemisest) → parlamendi tugevnemine * 18. sajand: Ühendkuningriik, kolonialism, tööstusrev. 2.5. Ameerika Ühendriigid (ptk 25) avastamine: Leif Erikson (1000), Kolumbus (1492) konkistadoorid: esimesed kolonistid põhjused: haritava maa vajadus, seiklushimu, usuline tagakiusamine * indiaanlaste tagakiusamine * Seitsmeaastane sõda 1756-1763: Inglismaa vs Prantsusmaa (Inglismaa võit) * Inglastel 13 kolooniat - allusid Londonile * erimeelsused (britid said odavamalt müüa kui ameeriklased)

Uusaeg

Rohkem sarnaseid