Ajaloo kontrolltöö. Keskaeg ja uusaeg. (0)

Ajaloo kontrolltöö
Keskaeg ja uusaeg
Keskaeg - feodaalsuhete kujunemine, kirik ja kiriku roll keskajal, vaimulikud ordud , ristisõjad.
Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted .
Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel.
Vasalliteet tähendas seda, et üks isik, vasall , andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vasall vandus senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osales senjööri nõukogus ning vastutasuks andis senjöör talle lääni. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti ehk investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall oma tulevasele isandale ustavust
Feodaalsuhete kujunemise põhjused

• Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke
  
• Vajadus luua stabiilne võimusüsteem
  

Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia:

• Kuningas
  
• Suurfeodaalide kiht
  
• Väikevasallid
  

Kiriku tähtsus keskajal
* Antiikkultuuri alleshoidja
* Ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset
* Vaeste eest hoolitsemine
* Koolihariduse andmine
* Kohtumõistmine
Vaimulikud ordud
Munga - ja nunnaordud tekkisid Euroopas 6. sajandi paiku, kuigi esialgu kuulusid kloostritesse siiski mehed. Esimeseks neist oli Püha Benedictuse asutatud benediktlaste ordu. Kui algselt olid benediktiinlaste mungad alandlikud ja järgisid rangelt ordureegleid, siis ordude jõukuse kasvuga eemalduti ühe enam reeglitega paika pandud kohustustest. 11. sajandi lõpul kasvas benediktlastest välja tsistertslaste ordu. Tsistertslased ja teised lahkulöönud ordud väärtustasid askeesi , rasket füüsilist tööd ja suuremat eraldatust. Kerjusmungaordud - augustiinlased , frantsisklased, dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil.
Ristisõjad tõid endaga kaasa paavsti positsiooni languse, sest ei suudetud püstitatud eesmärke täita. Paavsti autoriteet langes ja tema vastane kriitika suurenes. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemisega kaasnes ka võimu tsentraliseerimine . See tõi kaasa vaenu suurenemise Läänemaailma, Islami ja Bütsantsi vahel.
Mis on uusaeg ja millal see algas. Majandusliku arengu erijooned uusajal, uus vaimumaailm, riik ja valitsemine, uusaja lõpp.
Uusaega iseloomustab uus ilmalik ideoloogia, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid
ja ühiskonna korralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist.
Uusaja alguseks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal.
Majandusliku arengu erijooned
Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Kapitalistlike suhete areng Lääne- ja Ida-Euroopas erines märgatavalt, veel suuremad olid lahknevused Euroopa ning teiste maailmajagude vahel. Ajal, mil Euroopas kujunesid kapitalism ja uus ideoloogia, olid muutused Aasia ning Aafrika traditsioonilises ühiskonnas märksa vähem murrangulised.
Vaimumaailm
Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, kuid selle kõrval tekkis õige pea uus ilmalik ideoloogia – valgustus , mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist.
Usuline ideoloogia jäi uusajal ilmalikuga võrreldes tagaplaanile. Suurimaks kultuurialaseks ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvaste liikumine.
Üha suurema tähenduse omandas teadus. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad .
Riik ja valitsemine
Riiklikul ajal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia – valitsemisviis, mille puhul
kuninga või keisri võim oli piiramatu. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas
aegamisi esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega, mille teerajajaks oli Inglismaa. Võitlus konstitutsiooni eest lahvatas aga eriti võimsalt esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks.
Uusaja lõpuks peetakse üldiselt Esimest maailmasõda.