DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (0)

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
Euroopa peale Esimest maailmasõda (1918-1921)
Riigipiirid Euroopas olid ümber kujundatud peale Esimest maailmasõda. Saksamaa oli sunnitud 1919. aastal allkirjastatud Versailles 'i lepingu tingimuste kohaselt loobuma territooriumidest.
Austria-Ungari kaheaastase monarhia territooriumist tungiti Austria (Saksamaa) järeltulijad, kellel oli keelatud sõlmida liit Saksamaa, Ungari ja Tšehhoslovakkiaga. Teised Habsburgi monarhia osad anti Itaaliasse, Poolasse, Rumeeniasse ja äsja moodustatud serblaste, horvaatide ja sloveenike riigile.
Uus jõudude tasakaal
1918. aastal võtsid bolševikud Venemaale võimu ja rahvas taastati 1918. aastal Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigiga. "Punased" võitis koduvägi "valgete" vastu, keda toetasid mitmed võõrvõimud, kuid kannatasid territoriaalse kahju eest. Iseseisvus ei kestnud kaua Ukrainas ja Valgevenes. 1918. aastal kuulutati välja Poola vabariik, mis oli Viinis toimunud kongressiga ühinemast Venemaaga ühes kuningriigis. Endine Vene Baltikumi providentsid (Eesti, Läti, Leedu) kuulutasid välja iseseisvumised aastal 1918. Soome, Vene tsaari Suurhertsogiriik, sai 1917. aastal suveröönseks riigiks ja kuulutati vabariigiks 1919. aastal. Portugali ja Hispaania piirid jäid endiseks, sai Itaalia väikeseid territooriumid põhja ja idaosas.
Rahvasteliit
Kavandatud U.S. Presidendt Wilsoni poolt, Rahvasteliit asutati 1919. aastal. See oli katse luua institutsioon mis suudaks olla vahendaja konfliktide vahel ja tuua neid rahuliku resolutsiooni poole.
Kõige suuremaks probleemiks osutus oli see, et U.S. Ei liitunud, mis oleks andnud Rahvasteliidule palju rohkem mõjuvõimu. Kuigi nad suutsid sellele vaatamata lahendada mitmed väiksemad Euroopa konfliktid. Kuid see ei suutnud oma jõupingutusi säilitada oma liikmesriikide territoriaalset terviklikkust ja säilitada rahvusvahelist rahu juhtudel, kui kaalul on suurriigi (nagu Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Nõukogude Liit) huvid. Ei olnud võimu vastu hakata Fašistliku Itaalia ja Natsi Saksamaa agressiivsele välispoliitikale.
Euroopa 1930. aastail
Hirmutamist hakati üha rohkem vastu võtma, kuna Saksamaa kasvas tugevamaks peale 1933. aastat kuna Prantsusmaal oli stagnatsiooniline majandus, rahutused kolooniates ja sisesed poliitilised võitlused. Kahjuks öeldakse, et Martin Thomas ei olnud ühtne diplomaatiline strateegia ega Britilaste kopeerimine. Kui Hitler saatis väed Rhineland´i, osa Saksast kuhu väed ei olnud lubatud, kumbki Prantsusmaa ega Suurbritannia ei olnud valmis sõjaga riskima ja ei tehtud midagi.
Fašism
Fašism on autoritaarse natsionalismi radikaalne vorm Euroopas kohe pärast Esimese maailmasõda. Domineeris Itaalias (1923-1943),Natsi Saksas ( 1933-45) ja mängis rolli teistes riikides. See asetati tihedalt organiseeritud kohalikesse gruppidese, kõike kontrolliti ülevalt poolt. See vägivaldselt käis vastu liberalismile, marksismile ja anarhismile ja üritas kontrollida kõiki ühiskonna külgi.
Fašistid nägid Esimest maailmasõda kui revolutsioonina, mis tõi kaasa suured muutused sõjaliselt, ühiskonnas, osariikides ja tehnoloogias .
Majanduse areng maailmasõdadevahelisel perioodil ja majanduskriisi põhjused ja mõju
Saksamaa kaotuse tagajärjed
Sõdimine tähendas, et Saksamaa ei suutnud importida ega eksportida tööstuskaupu ja tõsiselt piiras kaubandust. Ressursid ja toit ja suunati sõtta. Versailles'i lepingu tingimused nõudsid, et Saksamaa pidi hüvitama liitlastele suuri summasid. Aastal 1921, ei suutnud Saksamaa enam maksta, mille tõttu Prantsuse ja Belgia väed tungisid Ruhr´i võttes kaasa kaupa ja toormaterjali. 1923. aastal Saksamaa printis juurde rohkem raha, et maksta streikivatele töötajatele. Lõppedes inflatsiooniga, mis tegi kõigi säästud väärtetuks.
Kuldsed Aastad
Aastaid 1924 kuni 1929 nimedatakse "kuldseteks aastadeks". Saksamaa sai üha jõukamaks ja rahulikumaks. USA laenas Saksale suures koguses raha, mis lubas neil majandus uuesti ülesse ehitada, töötust vähendada ja lõpuks inimesed hakkasid ennast kindlamana tundma.
Kokkuvarisemine
Boršikrahhi kokkuvarisemine 1929. aasta sügisel, tõi kaasa suuri muutusi üle Euroopa.
Enamikus Euroopa riikides tulid võimule autoritaarsed diktatuurid . USA majanduse kokkuvarisemisega, mille tagajärjel polnud Saksamaal enam kellegilt raha laenata. Millionid töölised kaotasid töökohad ja majandus kannatas inflatsiooni pärast. Samal ajal Natsi partei kogus jõudu, inimestel olid juba nii demoraliseeritud ja vaesed, et neid oli väga lihtne kurjaks ajada. Natsid süüdistasid oma probleemides juute ja välismaalasi. Nad lubasid uuesti ülesehitada majanduse ja sõjaväe, õhutasid viha välismaalaste peale ja propageerisid Saksa nationalismi. Need kes selle vastu rääkisid vaigistati pooltolevate poolt. Suurbritannia ja Prantsusmaa kartes uut sõda, lasid Hitleril teha kuidas ta soovis. Võttes tüki Tšehhoslovakkiast. Ning kui Suurbritannia ja Prantsusmaa kannatus sai otsa, läks Hitler sõja peale üle.
Majanduskriisi põhjused

Börsi kiire kokkuvarisemine (Must Neljapäev / Oktoober 29, 1929)

Ületootmine

Võlgade deflatsioon

Inimeste usu langemine bankades ja föderaalreservis
Demokraatlik ja diktatuurne ühiskond
Demokraatia on määratletud kui inimeste valitsused. Selline valitsus on moodustatud valimiste kaudu, kus maakonna täiskasvanud kodanikud hääletavad oma esindajate valimiseks. Seega mõnes mõttes valitseb valitsust riigi kodanikud.
Diktatuur on valitsemisvorm , kus üksikisik või üksikisikute rühm omab võimu ja võtab vastu kõik riiki juhtivad otsused. Võimu täielik tsentraliseerimine, kus diktaator otsustab, mida oodatakse kõigilt riigi kodanikelt. Seega, valitsuse diktatuuri vormis ei ole inimestel midagi öelda selle kohta, kuidas riik toimib või kuidas nad oma elu juhivad.
Valitsuse stabiilsus
Võrreldes demokraatiat ja diktatuur, demokraatia võidab selle poole pealt millise vabaduse see inimestele annab. Kuna diktatuurses riigis ei ole mingit alternatiivi valitsusele ja inimestel täielik valimisõiguse puudumine, probleemid nagu uuesti valimine või valitsusevastased ei tule ülesse.
Inimeste õigused
Kui tegemist on diktatuuri ja demokraatia võrdlemisega, mis puudutab inimeste võimu, ei ole kahtlust, et demokraatia pakub kodanikele palju vabadust, võrdsust ja võimalusi. Demokraatias , kui inimesed on õnnetud, saavad nad oma hääli kuuldavaks teha mitmesuguste platvormide kaudu, nagu meedia. Kuid sellist asja ei saa kunagi valitsuse diktatuuri vormis sallida, kus inimestelt oodatakse lihtsalt järgnema ja mitte kunagi küsida.
Efektiivsus
Ühe diktatuuri eelis on see, et seda usutakse olevat palju efektiivsem kui demokraatia. Juhtusi kuritegevusest ja korruptsioonist on palju haruldasemad kuna reeglid ja regulatsioonid on rangemad. Otsused tehakse kiiremini kuna vastused võetakse vastu ühe inimese või väikese grupi poolt, mis on sõjaolukorras ka kasulik.