50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
synne
Õppematerjali autor
tänapäeva Prantsusmaale. Samal ajal jäi püsima Ida-Rooma keisririik ehk Bütsants. Germaanlaste riikidest kõige vägevamaks kujuneb Frangi kuningriik. V sajandil ühendab hõimupealik Chlodovech teised frangi hõimud ja tekib Frangi riik. Chlodevech oli tark ja võttis ristiusu vastu otse paavstilt, mistõttu sai ta endale sõja korral tugeva liitlase. Rooma impeeriumi lagunemise ja germaani riikide tekkega kaasnes kultuuri üldine langus. Linnade arv ja tähtsus vähenesid ja paljud inimesid kolisid maale. Mõni linn jäi täiesti tühjaks ja unarusse jäeti ka vanad templid, veejuhtmed ja saunad. Ristiusu kirik varasel keskajal Juba vanaaja lõpul oli enamik Rooma keisririigi elanikke võtnud vastu ristiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Rooma riigis oli kirikul suur tähtsus. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas korraldama kooliharidust ja mõistis ka kohut
sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Rooma ehk Bütsants ja tuntuse kaotanud Lääne Rooma, mille varemetele tekib Frangi riik. Kristluse jagunemine Rooma katolikuks kirikuks ja õigeusu kiriuks. Periood lõppeb Frangi riigi lagunemisega, mis on 9. 10. sajand. · 11. 14. saj ja seda nimetatakse kõrgkeskajaks võimsaim riik on Püha Rooma keiserriik, toimusid ka Ristisõjad. Linnade ja selle kultuuri tekkimine, tugevate keskvõimuga riikide tekkimine Prantsusmaal ja Inglismaal. Kombed muutusid peenemaks Euroopas. 100 aastane sõda, mis toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel võitluses võimu vahel, kuna mõlema riigi valitsejad olid sugulased. Keskaja suur katku epideemia, mida nimetati ka mustaks surmaks ja see levis kõikjale üle Euroopa. · 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis
Indial oli tol ajal tihe läbisaamine muu maailmaga, näiteks käis India ookeanil tihe merekaubandus. Eriti tähtsaks sai India läänerannikul paiknev kaubalinn Calicut. Sealt veeti India kaupu Araabia maadesse, kus need edasi toimetati. Eurooplaste silmis olid India kaupadest eriti hinnatud vürtsid. Tunti ka käsitöötooteid, eriti kuld- ja hõbenõusid ning töödeldud kalliskive. Eurooplased tundsid Indiat kui muinasjutulise rikkuste maad. Pilet 15. 1) Keskaegsete linnade tekkimine ( 14 ) Suure rahvaste rändamise tagajärjel enamus vanaaja linnasid hävis või hääbus keskaegsete linnade tekkimine jääb 10. 11. sajandi vahele. Linnade tekke eeldused Üheks olulisemaks eelduseks olid muudatused põlluharimises Ratastega hõlmader. Teine väga oluline muudatus oli kolmeväljasüsteem ( suvivili; kes; talivili ) Kliima soojenemine .- selle tagajärjel olid põllud saagirikkamad ja toit mitmekesisem. See tõi kaasa Euroopa rahvaarvu kiire suurendamise.
Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Poseidon Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid Hades Zeusi vend, allilma ja surma valitseja Demeter Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares Julm sõjajumal Hephaistos Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve
Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Poseidon Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid Hades Zeusi vend, allilma ja surma valitseja Demeter Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares Julm sõjajumal Hephaistos Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea.
Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Poseidon – Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid Hades – Zeusi vend, allilma ja surma valitseja Demeter – Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares – Julm sõjajumal Hephaistos – Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon – Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis – Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) – Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes – Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea.
15. sajandist. Mõisamajandus kujunes peamiseks maamajanduse vormiks. Maaelanikele tähendas see sunnismaisuse ja pärisorjuse teket. Talupojad elasid harilikult koos külas, põllud, karjamaad ja heinamaad olid väljaspool küla. Mõisate silmapaistvam osa oli mõisnikupere uhke elamu, samuti kõrvalhooned. Kuid mõisas elas ka mitmeid mõisaametnikke, teenreid (toapoiss,aednik jt), nii et ka mõis oli võrdlemisi suur asula. XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandini linnade arv oluliselt ei suurenenud, kuid olemasolevad linnad kasvasid jõudsasti, eelkõige maalt tulnud inimeste arvelt. Sel ajal moodustas linnarahvastik 5-6 % kogurahvastikust e. linlasi oli 20 000 inimese ringis. XVI sajandil said linnaõigused Kuressaare ja Valga. Arvukalt tekkis linnuste või kirikute juurde väiksemaid aleveid, mis meenutasid linnu, kuid millel puudusid spetsiifilised linnaõigused. Üheks põhjuseks,
mõjutada inimeste elu ka pärast enda surma, nad suudavad kosta Raske on öelda, mida see rahvas siis kristlastena siiski uskus. inimese eest Jumala ees. Pühakutel olid erinevad „erialad“, Teame, mis on „teoloogide kristlus“, kuid milline oli „rahvalik kullasseppade kaitsjad jne. kristlus“? Teoloogid olid nn „tippteadlased“, kuid nad moodustasid vaid väikese osa ühiskonnast. Rahvalik kristlus on olnud üsna Reliikvia – pühakuga seotud ese, tema kehaosa, mille lähedus annab teistsugune teoloogide kristlusest. Teoloogide mõju rahvale saab võimaluse osa saada selle pühaku mõjust. tugevamaks 14. – 15
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid