Valgustatud absolutosm (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

VALGUSTUS JA ABSOLUTISM

lähtekohaks oli kujutlus monaadidest- looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks riigivõim. Eesmärgiks küllus ja maailma rahvaste harmoonia. Christian von Wolff- ratsionalist, esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded. Valgustatud absolutism. Kodanlike ettevõtlikkus. Töö vajalikkus. Johann Gottfried von Herder- filosoof, kirjanik, rahvaluuleteadlane, kes pooldas progressi ideed, ühiskonna kõrgeim seisund humaansus. Patriotism. Prantsuse valgustajad: Voltaire- deistlik arusaam jumalast ( jumal lõi maailma, kuid protsessid maailmas tulenevad loodusseadustest), ideaalne riigikord- valgustatud absolutism, filosoofide ja kuninga liit; kiriku kultuse vastu

Ajalugu

5

doc

Riik ja valitseja

1701. aastal krooniti Friedrich III ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandenburgi kuurvürstiriik muutus Preisi kuningriigiks. 1700. aastal asutati filosoof G. W. Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sain Friedrich Wilhelm I, tuntud kui ka Sõdurkuningas. Ta püüdis luua tohutu suurt sõjaväge. Armee jaotati üle maa paiknevateks garnisonideks. 1717. aastal kehtestas ta üldise koolikohustuse. Valgustatud valitsejaks oli Friedrich II, tuntud ka kui Vana Fritz. Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse. Talurahvapoliitikas pidas oluliseks muuta teotöö mahtu ja takistada talumaade mõisastamist. Rajati palju uusi külasid ja talusid. Kirjalik kohtuprotsess asendati suulise menetlusega. Jätkus ka koolihariduse areng, sellega seoses töötati välja "Maakoolide reglement", ehitati palju uusi koolimaju, kui õpetajatest oli puudus.

Ajalugu

6

docx

Absolutism ja valgustus

1801- said iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid protestante. Valgustus: Eeldus: teaduse areng, mis tõstis esile inimmõistuse. Prnt. Filosoof Descartes(mõtlen, järelikult olen olemas). Põhijooned: inimõistus, ratsionalistlik maailamkäsitus, looduse eeskuju inimühiskonnale, omane oli ka humanism. Voltaire- võitles katoliku kirikuga. Loodusõiguse teooria. Ühiskkonna aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu- Satiiriline suhtumine Prantsusmaa abs. korda. Ta analüüsis despootiat, monarhiat ja vabariiki. Kesksel kohal võimude lahususe teooria. Liberalismi isa. Konstitutsioon. Rousseau- riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel. Ideaalne riigivorm ­ vabariik. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele

Ajalugu

22

docx

Uusaeg

René Descartes ,,Arutlus meetodist" ­ astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" ­ oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia.

Ajalugu

70

docx

Nimetu

Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. ­ Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid

Kategoriseerimata

19

rtf

Keskaeg-uusaeg

Kuningavõim on absoluutne ehk piiramatu. Feodaalide seisuselt on ära võetud võim, nad on seotud kuningavõimuga nii, et nad kuuluvad kuninga õukonda ja nende puhtus sõltub valitseja armust. Aadliku põhieesmärk on kuningale tähelepanu äratamine. Barokk on õukonnastiil, riietus ja lossid väljendasid valitseja hiilgust ja vägevust. Domineerib endiselt agraarühiskond ja põlluharimine. 18.saj sai alguse valgustusfilosoofia. See hõlmas kõike, isegi valitsejad muutuvad valgustatuks. Valgustatud absolutism. Valitsejad tundsid riigi ja rahva eest kohusetunnet, kohustus oli riigi ja rahva hea käekäik, majanduslik edenemine. Rõhutati usuvabadust, paljud valitsejad andisid oma rahvale usuvabaduse. Filosoofid rõhutasid, et absoluutne võim on kuritegelik ja nõuti võimude lahusust. Seadusandlik ja täidesaatev võim pidi olema erineva inimese käes. Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja

Ajalugu

7

doc

Absolutism ja valgustus ajastu

sakslastest aukandja ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta, millega aadlikud vabastati sõjaväeteenistusest rahuajal. * Tema valiutsemisaeg jäi lühikeseks : 1762.a viis ta abikaasa Katariina kaardiväepolkusid käsutavate armukeste abil läbi riigipöörde. Keiser tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II KATARIINA II - *tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kuulus Romanovite suuvõsasse ainult abielu kaudu. *Ta sai tuntuks kui valgustatud monarh. * ta pidas kirjavahetust Voltaure'i ja Denis Diderot'ga, kes külastas teda ka Venemaal. *Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). *Leiutati ka leidklaste varjupaik ja ämmaemandate kool. *K võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. *1766-Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajat, aga ka 536 valitud saadikut(kelle hulgas puudusid pärisorised talupojad)

Ajalugu

19

pdf

Uusaeg

VALGUSTUSAJASTU Valgustusajastu algab Hispaania pärilussõja ja Põhjasõja lõppemisega. Valgustuajastu on filosoofia suur sajand. Valgustuse suurim mõjutaja on loodusteaduste kiire areng 17. saj-l. Aegamisi religioon devalveerub. Oluliseks valgustuse mõjutajaks on Inglismaa riigikord. Valgustusfilosoofia levis eelkõige Prantsumaal ("Entsüklopeedia"). Siiski toimuvad valgustuse reformid väljaspool Prantsusmaad. Valgustatud absolutism võidutseb saksa kultuuriruumis. Valgustuse oluliseks tõukeks on USA iseseisvussõda. Valgustuse tippaeg langeb 1730 ­ 1770. Iseloomulikud jooned: ratsionaalne hoiak ning kriitiline meel, progressi usk, taunitakse pärisorjust ning räägitakse hariduse vajalikkusest. Valgustajatel oli naiivsevõitu maailmavaade. Kui ühiskond on parem, on ka inimesed paremad. Prantsusmaa ühiskonnakord jäi valgustusele jalgu, seega kritiseeriti riiklike institutsioone

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)