Tootmis- ja teeninduskorralduse ajalugu ning tulevikutrendid (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool
Tootmis- ja teeninduskorralduse ajalugu ning tulevikutrendid
Referaat
Tallinn 2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.AJALUGU 4
1.1.Tootmise ajalugu 4
2.TOOTMIS- JA TEENINDUSKORRALDUSE TULEVIKUTRENDID 6
1.2.Tootmise arengu põhisuunad 6
1.3.Tuleviku tootmine 7
KASUTATUD ALLIKAD 9
KOKKUVÕTE 10

SISSEJUHATUS

Inimesed toodavad ja kasutavad iga päev materiaalseid väärtusi. Kaubatootjad töötavad suureneva konkurentsi tingimustes kiiresti muutuvatel turgudel. Tarbijad nõuavad üha rohkem kvaliteetseid tooteid, mis võtaksid arvesse nende erinõudeid ning oleksid spetsiaalsete omadustega. Rahvusvaheline konkurents karmistub ja sunnib ettevõtteid vähendama tootmiskulusid ja suurendama tööviljakust. Nii luuakse ettevõttes toote kvaliteedi tagamiseks ja rahaliste piirangutega arvestamiseks funktsioone, mis toetavad ressursside hankimist, tootmist ja toodete müümist. Üks võtmefunktsioon on enamasti tootmine ning sinna mõistesse kuulub ka teenuse osutamine.
Tootmiskorraldust vaadeldakse protsessina, mis ülesandeks on piiritletud süsteemis ressursside muundamine ja ühendamine kontrollitud viisil ning väärtuste lisamine vastavalt juhtkonna tegevusliinile. Tootmiskorraldus hõlmab ka tootmiseks vajalike füüsiliste ressursside juhtimist. Oluline on tootmisvõimsuse kasutamine vastavalt turu võimalustele ja kulupiirangutele.
Uued tehnoloogiad ja teaduse saavutused annavad hulgaliselt võimalusi äritegevuse elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks ning võimaldavad tootmistegevuses minimeerida mõttetute jääkide teket. Tulevikus on tööstuse alustaladeks nutikas tootmine ja digiteerimine , mille mõju on väga suur - tänu automatiseerimisele väheneb palgakulu ning suurenevad efektiivsus, kiirus ja paindlikkus .
Käesolev referaat annabgi ülevaate tootmis- ja teeninduskorralduse ajaloost ning tulevikutrendidest.

AJALUGU

Tootmise ajalugu

Tootmine on sihipärane tegevus inimeste vajaduste rahuldamiseks, mille käigus luuakse tootmisvahendite abil ainelist vara. Inimühiskonna ajaloo kestel on tootmise iseloom oluliselt muutunud. Tootmise tehnoloogilises arengus saab eristada pikemaid kindlate tunnustega etappe: käsitöö, manufaktuur, konveiertootmine , vooluliinid ning paindtootmine.
Tootmise arengu alguseks võib nimetada aega, millal inimene leiutas esimese tööriista. Ühiskondliku arengu ja tootmise esimeseks ja pikimaks arenguetapiks loetakse agraarühiskonna ajajärku, mis algas umbes 10000 aastat tagasi ja millal inimesed hakkasid tegelema paikse karjakasvatuse ja põllumajandusega. Agraarühiskonda iseloomustab põllumajanduslik tootmine ja käsitöö. Tootmine oli hajutatud ning hinnatud olid mitmekülgsete võimetega käsitöömeistrid, kes valmistasid unikaalseid esemeid. 18. Sajandi keskpaigas muutus ühiskondade käitumine ja mõtlemislaad, mille tulemuseks oli tööstusrevolutsioon. Tekkis industriaalühiskond, mille põhilisteks tunnusteks olid tootmise spetsialiseerumine , kontsentreerumine, maksimeerimine, tsentraliseerimine, standardiseerimine ja sünkroniseerimine. Eelmainitud tunnused eeldasid suurtööstuse väljaarendamist ja inimeste plahvatuslikku siirdumist suurematesse keskustesse (linnadesse).
Töö kohtade ja töövõ tete spetsialiseerumise tulemusel kujunes välja konveiertootmine, kus iga inimene tegi töötamisel vaid mõnda üksikut lihtoperatsiooni. Töö hakkas toimuma sünkroonselt konveieri rütmiga. Järgmise sammuna toimus toodangu ja töövahendite standardiseerimine. Paralleelselt tööstusrevolutsiooniga toimunud energeetilisele revolutsioonile toimus masinate kiire areng. Masinate leiutamise ja ulatusliku mehhaniseerimise tulemusel hakkasid masinad inimest konveieri juurest välja vahetama. Masinate järjest laiema kasutuselevõtuga loodi eeldused automaatsete vooluliinide rakendamiseks. Kõik see soodustas tööstuse järjest suurenevat kontsentreerumist ja massilist tarbimist.
Tänapäeval kiire teadus- ja tehnikaarengu tulemusena on industriaalühiskond asendumas infoühiskonnaga. Infoühiskonnas mängivad tähtsat rolli infoedastus ja -töötlus ning nende toimingute kiirus. Infoühiskond tähistab uut arenguetappi, mille tõi kaasa elektroonika ja arvutustehnika, sh. programmjuhtimise kasutuselevõtt. Selle tulemusel toimus tootmise iseloomu oluline muutumine. Arvutitega juhitavad robotid, arvjuhtimisega tööpingid on uue põlvkonna masinad . Tänu programmjuhtimisele on need masinad paindlikumad ja universaalsemad. Seega tõi programmjuhtimise kasutuselevõtt kaasa tähtsa muudatuse tootmises, s. o. jäiga automatiseeritud tootmise asendumise paindtootmisega. Tänu inimese loomulikule vajadusele mitmekesisuse ja vahelduse järele on paremini läbi löönud ettevõtted ja inimesed, kes on paindlikumad ja suudavad muutuvate oludega kiiremini kohaneda. Paindtootmise valdava kasutuselevõtuga toimub üleminek masstootmiselt sarja - ja väikesarjatootmisele, mis iseenesest, senikaua kui on vajadus masstootmise järele, ei tähenda automaatliinide kadumist.

TOOTMIS- JA TEENINDUSKORRALDUSE TULEVIKUTRENDID

Tootmise arengu põhisuunad

Uued tehnoloogiad ja teaduse saavutused annavad hulgaliselt võimalusi äritegevuse elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks ning võimaldavad tootmistegevuses minimeerida mõttetute jääkide teket. Kuna uued teholoogiad on kallid, siis tuleb neid juurutamise järel intensiivselt kasutada. Samas eeldavad uued tehnoloogiad seda juhitvatelt inimestelt initsiatiivi, kõrgtasemel haridust ja täiendavat väljaõpet. Inimesed peavad uuega kohanema järjest kiiremini. Kohanemise kiirendamiseks peavad eri teadusharud oma süsteemide modelleerimise meetodeid üldistama, üksteisele lähendama ning võimalusel ühildama.
Konstrueerimise ja turunduse tsükkel- idee, innovatsioon, imitatsioon- on pidevalt lühenenud. Uus toode peab turu vallutama kiiresti, enne kui võistleja selle kopeerib. Kui 1940. aastatel oli toote elutsükli pikkus 30-40 aastat, siis praegusel ajal kestab see harva kauem kui 30-40 nädalat.
Tootmise arengu põhisuunad avalduvad näiteks: tööstus tervikuna kohandub uue tehnoloogiaga väga kiiresti; arvutil toote konstrueerimine ja selle pilkupüüdev disain lühendab veeli aega väärtusliku idee tekkimise ja selle teostamise vahel; arvatakse, et tänane tehnoloogiavaldkonna teadmiste kogum on umbes 1% sellest, mis on inimkonna kasutuses 2050 . aastal; tööstuses seisab ees uuel tehnoloogial ja tehnikal põhinev tihe konkurents ; toote kavandamisel kasvab toote kõigi elutsükli etappide läbimängimise osatähtsus, seejuures arvestatakse, et toote-teenuse tarbimise lõppemisel kasvavad oluliselt tema jääkmaterjalide ning jääknähtude likvideerimise kulud. Ettevõttel võib tekkida kohustus vanad, kasutatud tooted tagasi osta.

Tuleviku tootmine

Tulevikus on tööstuse alustaladeks nutikas tootmine ja digiteerimine, mille mõju on väga suur - tänu automatiseerimisele väheneb palgakulu ning suurenevad efektiivsus, kiirus ja paindlikkus. Digiteerimine tõstab efektiivsust, nii et ressursse saab paremini kasutada ja tegevusi tõhustada. Kasvab tootmise kiirus, mistõttu saab lühendada tootearenduse innovatsioonitsüklit, valmistada keerulisemaid tooteid ning suurendada tööstuses kasutatavat andmemahtu. See kõik toob kaasa paindlikuma tootmise ehk nn individualiseeritud masstoodangu ja kõrge tootlikkuse.
Tööstussektori edasiste tegevuste aluseks on automaatika . Ent efektiivsuse tõstmiseks ei piisa, kui energiaküsimusi või tootmise automatiseerimist arendatakse omaette üksusena. Uudsete lahenduste kasutuselevõttu peab vaatama laiemalt, tegu on võrgustumisega, mida toetavad kaasaegsed tehnoloogilised lahendused nagu andurid, skännerid , asjade internet jms.
Tulevikus rajaneb tootmine nutikal tootmisel ja autonoomsetel tootmisüksustel. Sama on peale Euroopa ellu rakendatud ka mujal, näiteks USAs ja Hiinas. Euroopas on tööstuse automatiseerimise vallas uudseid tehnoloogiaid ja kontseptsioone koondava mõiste tööstus 4.0 kasutuselevõtja Saksamaa. Tööstus 4.0 ehk tööstusrevolutsiooni neljas laine põhineb eelkõige tehnoloogiatel, nagu küberfüüsilised süsteemid ja asjade internet, ning näeb ette olulisi muudatusi kogu tööstusliku väärtusahela juhtimises.
Tuleviku tootmine põhineb küberfüüsilistel süsteemidel . Need on autonoomsed tootmisüksused, mis suhtlevad omavahel eri tehnoloogiate abil, millega toodangut kohandatakse paindlikult muutuvate tingimuste kohaselt kogu tootmisahelat optimeerides. Masinatele pole tootmiseks ette antud üks toode, vaid " retsept " on tootepõhine ja see on toote küljes, tänu millele saab masin panna näiteks mõne liinilt tuleva toote kõrvale, kui on teada, et tagantpoolt tuleb sarnaste omadustega tooteid veel, mistõttu on efektiivsem neid hiljem üheskoos teha. Iga mooduli jaoks on olemas oma virtuaalne mudel, mis peaks viima selleni , et lüheneb toote turule toomise aeg ja saab toota nn individualiseeritud masstooteid.
Tööstus 4.0 platvorm põhineb kolmel eeldusel. Toodangu mitmetahuline võrgustik tähendab paindlikku väärtusahelat, milles kogu informatsioon on saadaval reaalajas ka eri ettevõtete vahel. Vajalik on virtuaalse ja tegeliku maailma ühinemine ehk toote projekteerimine ja tootmise planeerimine koonduvad tervikuks, mis lühendab toote turuletuleku aega. Kolmas alus on küberfüüsilised süsteemid ehk modulaarsed, autonoomsed tootmismoodulid, millest on olemas pidevalt arenev virtuaalne kuvand .
Visioon katab kogu tööstusliku väärtusahela, nii et sellest on kasu kõigis sektorites: munitsipaalsektoris, ehituses, tööstuses ja mujal. Innovatiivsed lahendused baseeruvad digiteerimisel ja smart data'l. Digiteerimine on tehnoloogia ja andmetöötluskompetents, ärianalüütika , andmetel põhinevad teenused, tarkvara ja IT lahendused.
Kui vaadata Saksamaad, kus tööstuse areng on valitsuse tasemel agendasse kirjutatud ja vastavad programmid nii koolides kui ka kõrgkoolides, oleks see oluline saada agendasse ka Eesti valitsuse tasemel, kuna konkurenstivõimeline tööstus on väga oluline. Üks töökoht tööstuses loob üks-kaks uut töökohta muudel aladel. Tööstuse konkurentsivõime tõstmine põhineb aga üha enam andmetöötlusel ja nutikusel.
Tööstus 4.0 tähendab uusi ja suuremaid nõudmisi ka personalile. Tootmise modelleerimine nõuab küberfüüsilistest probleemidest aru saamist, süsteemid on keerulisemad, ka hooldus ja remont nõuab inimestelt rohkem oskusi ja eri toodete tundmist. Masinad oskavad näiteks ette ennustada hooldustarvidust, mida peab oskama virtuaalsel teel jälgida.
Mis puudutab tööstuse automatiseerimist, mis on tegelikult vaid üks väike osa tööstus 4.0-st, siis sellega on mindud nii kaugele kui võimalik. Seitsme-kaheksa aasta jooksul tehtud investeeringutega on nii paljud masinad pandud inimeste asemel tööd tegema, kui see on otstarbekas. Kuna masinad on keerukad ja kapriissed, pole päris kõige tegemiseks mõtet neid kasutada. Sama tootmismahu juures vähendati töötajate arvu kaks korda.

KASUTATUD ALLIKAD

Tõnu Lehtla, Argo Rosin. “Automaatika”, Tallinn 2001
Nigel Slack , Alistar Brandon -Jones, Robert Johnston. “Operations management”, Pearson 2013
Hillar -Endal Kabral. “Tootmine ja operatsioonijuhtmine”, Tallinn 2007
Elmo Pettai. “Tootmise automatiseerimine”, Tallinn 2005
Hillar-Endel Kabral. “Tootmiskorraldus”, Tallinn 2003
J. Nevan Wright. “The management of service operations”, New York Cassell, 1999

KOKKUVÕTE

Eesti suundumus kõrgtehnoloogilistele ja teadusmahukale ning suurt lisandväärtust andvale tootmisele eeldab ka vastavat ettevalmistust. Selle üheks osaks on tootmis- ja teeninduskorraldus. Need on tänapäeval tihedalt seotud ning ka teeninduses rakendatakse sageli tootmislikke printsiipe ja teeninduse väljundit nimetatakse tooteks.
Tootmisettevõtted teevad järjest tihedamat koostööd lõppklientidega. See sunnib nõudeid täpsusatama ja mõtlema, kuida kvaliteetsemalt, tõhusamalt ning kiiremini vastata turu turu ootustele ja neid isegi ennetada. Tootja peab teadma, kuidas kliente järjest kuluefektiivsemalt teenindada.
Tuleviku tootmine põhineb küberfüüsilistel süsteemidel. Need on autonoomsed tootmisüksused, mis suhtlevad omavahel eri tehnoloogiate abil, millega toodangut kohandatakse paindlikult muutuvate tingimuste kohaselt kogu tootmisahelat optimeerides.