17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism
(toodeti rohkem vilja, kuid see maksis rohkem), tsunftide kaotamine. Valitsusaja Kahe peaga Merkantilism, Naiste sajand, Absolutismi lõpp, iseloomulikud monarhia, võidukad absolutismi Suur Prantsuse jooned absolutismi sõjad, juhtiv kriis, priiskav Revolutsioon, tugevnemine, riik eluviis, "Pärast kuninga võimu sõjalise diplomaatia mind tulgu või hukutamine- kuninga
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e
Rahva poolehoidu see aga ei võitnud kuna seal olid valdavalt rikkurid. Tekkis rahulolematus ja mässud. Napoleon Bonaparte surus mässu maha. Kuna ta suurustusjanu oli suur kogus ta kokku väed ning survestas Seadusandlikku Korpust direktooriumit laiali saatma. Täidesaatev võim läks Napoleonile. Algas konsuladi ajastu. 10. Revolutsioonisõjad · 1. Prantsusmaa-vastane koalitsioon: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland. Prantsusmaal võeti vastu üldine sõjaväekohustus, et armeed kasvatada. Prantsusmaa tegi edukaid vallutussõdasid ning koalitsioon lagunes. Hispaania, Austia ja Preisimaa sõlmisid rahu. · 2. Prantsusmaa-vastane koalitsioon: Inglismaa, Venemaa, Austria, Türgi. · Vanad arusaamad kukutati. Rahvas hakkas tunnetama oma valitsevat võimu. 11. Napoleoni sõjad · Reini liit kohustus osaleda vallutussõdades ja vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. · Napoleoni-vastaste koalitsioon. Kolme keisri lahing Austerlitz
2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914) Nõukogude(Eesti) ajalooteaduses uusaeg jagati kaheks: - Kapitalistlik ajastu:
Teised Euroopa riigid suudavad luua liite Pr vastu. Euroopa õukonna vallutab Prantsusmaa kultuur ja mood. Prantuse keelest saab lingua franca. 17. saj-l on Venemaa roll teisejärguline. 17. saj I veerandil pol ebastabiilsus (kodusõjad). Venemaa kosub 17. saj II poole ja taotleb suuremat rolli, siiski ei suudeta end kehtestada. Peale Vestfaali rahu aetakse tasakaalupoliitikat Euroopas, millele oponeerib Prantsusmaa. Tasakaalupoliitika kuldajastuks kujuneb siiski 18. sajand, mille eestseisjaks on Inglismaa, kes ei soovi enda huvisid maailmameredel kahjustada. Varauusaja lõpetavad Hispaania pärilussõda (1701 1714) ja Põhjasõda (1700 1721). Pärilussõda saab alguse tänu Prantsusmaa ambitsioonidele Hispaania suhtes. Louis XIV vaenlasteks saavad Holland, Austria ja Inglismaa. Pärilussõda on globaalne. Prantsusmaa liitlaseks saavad Hispaania ja Baierimaa. Sõja võidavad siiski liitlased, eelkõige Inglismaa.
· Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. · Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. · Manufaktuuride rajamine, palgatöölised. · Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes.
võrdsust. Preisimaa valitsejate reformid ja riigi kujunemine Friedrich Wilhelm (1713-1740): lõi tohutu sõjaväe; hakati nõudma sõjaväelist haridust lisaks aadliseisusele; pidas tähtsaks aktiivset kaubandusbilanssi (bilanss - tulude ja kulude tasakaal) ning tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas importkangaste kasutamise; asutati relvamanufaktuure; kehtestati üldine koolikohustus (kuid oluliseks peeti vaid lugemisoskust, sügavamaid teadmisi mitte; ka kooliõpetajatest oli puudus, kuid ette ei võetud midagi). Friedrich II (1740-1786): suhtus parlamenti eitavalt, kuid tahtis läbi viia reforme; pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu (kuid ainult riigimõisates, sest kuningas ei soovinud minna vastuollu aadlikega); mõnes regioonis takistati
Kõik kommentaarid