Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldine ajalugu 17. - 18. sajand (0)

1 Hindamata
Punktid
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand
Absolutism Prantsusmaal
Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim
Põhjused, miks tekkis:
→ kristlust asendas rahvsriigi idee
→ riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki
→ rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine
→ pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud
Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin .
Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu
Tunnused:
riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja
→ valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees
pürgimine ühtsuse poole
→ üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele
alaliste armeede loomine (sõjaväekohustus)
ametnikkonna kujunemine ( armee kasv ; kindlustustööd ; valitsemissüsteemide tõhustamine ; maksud ; mõistusepärasuse väärtustamine
→ mõistusepärasuse väärtustamine, poliitilise ja kultuurilise invidualismi vastasus.
Levik:
→ Prantsusmaa
→ Venemaa
Hispaania
Portugal
→ Taani
→ Rootsi
→ Saksa- Rooma keisririigi vürstiriigid ja Itaalia väikeriigid
Absolutismi alguseks loetakse, kui kuningas Louis XII asemel valitseb kardinal Richelieu, olles esimene Prantsusmaa minister.
Järgmine valitseja on Louis XIV, kelle eest valitseb kardinal Mazarin
→ nantes'i edikti tühistamine 1685 . aastal
Versailles lossi rajamine
Suurbritannia 17.sajandil
James I ( 1603 -1625)
monarh on valitseja jumala armust, kogu võim peab tema kätte kuuluma .
→ kuningal puudub alaline sõjavägi
püssirohuvandenõu
→ usulised vastuolud
Charles I
→ 1640. aastal lühike parlament (kestab 3 nädalat)
→ 1640. aastal pikk parlament
Kodusõja põhjused:
→ kuninga soov saada rohkem võimu
→ usulised vastuolud (katoliiklased ja puritaanid )
  • Kuninga pooldajad nimetati pikajuukselisteks
  • parlamendi pooldajad nimetati ümarpeadeks.
  • Charles I vangistatakse ja hukatakse 1649 . aastal
  • Sõja tulemuseks sai Inglismaa vabaks
  • 19. mail 1640.aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks.

Oliver Cormwell
→ parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, mis püsis vaid armee toel. (pmst sõjaväeline diktatuur)
→ rahva seas ebapopulaarne
→ ise nimetas end lordprotektoriks
→ 1658. aastal sureb
restauratsioonkuningavõimu taastamine
Charles II
→ 1660. aastal kutsus parlament
→ tekkisid 2 poliitilist rühmitust: toorid ja viigid . (hiljem kujuneisd nendest erakonnad )
parlamentaarse monarhia kehtestaine
breda deklaratsioonusuvabadus ja maaomandis toimunud muutused säilitati
Kuulus revolutsioon
→ Võimule tulnud James II ärritab inglasi katoliku usku astumisega.
→ parlament kutsus trooile James II tütre Mary . Mary abiellus Oranje Williamiga (William II)
→ võimule saab William II
→ “Õiguste bill ” - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad. (On jäänud Inglismaa põhiseaduslikuks alusdokumendiks.)
→ võetakse vastu usuteaduse akt ja trooni pärimise kord.
→ 1707. aastal Šoti ja Inglise ühendriigid ühendati ja sai Ühendatud kuningriik
Valgustusfilosoofia ning valgusfilosoofid
-Ajajärk Euroopa ajaloos, kus usutakse mõistusesse ja traditsiooni ning hüljatakse autoriteedid.
1680.aastad – 1780. aastad

→ kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast
→ toetas absolutismi
→ monarhi kätte seadusandlik,täitesaatev ja kohtuvõim
  • John Lock

→ parlamentaarne monarhia
→ esimene inimõiguste käsitlus
→ kirikurolli eemaldamine
  • Charles-Louis de Secondat Montesque

→ demokraatia
→ 3 võimu, mis stabiliseeriksid üksteist
→ võimude lahususe põhimõte

→ valgustatud monarhia
→ “Meie õnnetus maailmas on inimesed jagatud kahte klassi: rikkad käskijad ja vaesed teenijad.”

→ ideaalseks riigivalitsemis vormiks pidas rahvakoosolekuid.
→ demokraatia/rahvavõim
→ muidu ideaalset riigivalitsemis vormi ei olnud

üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetatuna.
→ absoluutne monarhia

→ püsivad ja muutumatud seadused + ajastust ja ühiskonnast sõltuvad seadused
→ absoluutne monarhia
→ piiramatu võimuga valgustatud valitseja
Valgustatud absolutismi valitsejad

Preisimaa
→ Austria pärilussõda ja seitsmeaastane sõda
→ uute külade rajamine, kartulikasvatus
koolihariduse edendamine

→ Austria
sõjaväereform
→ rahvakoolid, kutsekoolid
→ finantsreform
→ uus kriminaalkoodeks
  • Joseph II

→ usuvabadus
→ pärisorjuse kaotamine
→ kirikuvõimu piiramine
→ riigi tsentraliseerimine
Venemaa 16. - 19. sajand
  • Ivan III

1478 . aastal vallutab Navgordi
1480 . aastal vastasseis Volga jõel
→ nimetab end kogu Venemaa valitsejaks
  • Ivan IV julm

→ pärast esimese abikaasa surma (1560. aastal) algas meeltesegaduse ja terrori aeg
→ eesmärgiks purustada bgaaride vastupanu
→ Novgordi hävitamine
  • Segaduste ajajärk (1584 – 1619)
  • 17. sajand

→ taastati absolutistlik kord
Bojaaride
→ Prikaasid
→ Djakid
→ 1649 pärisorjus
→ 1656 kirikulõhe
  • Peeter I

läänelik ja absolutistlik
→ 1703 Peterburi rajamine (1712 pealinn)
→ võtab keisri tiitli
senat ja kolleegiumid
→ aadli teenistusastmetabel
→ sõjaväe reform
→ pearahamaks
  • Katariina II

haldusreform
→ kohtu – ja politseiasutused
→ hariduse edendamine
→ oli valgustatud valitseja
→ rajab Paldiski ja Võru linna
→ Poola vallutamine
Rahvusvahelised suhted:

osapooled: Rootsi ← Taani, Poola, Venemaa
põhjus: soovivad Rootsi alasid saada, tema mõjuvõimu nõrgestada
tulemus: Venemaa võitis, saab Baltikumi ja Ingerimaa
  • Hispaania pärilussõda

Osapooled: Prantsusmaa, Hispaania ← Inglismaa, Holland , Saksa riigid, Portugal
põhjus: oht, et Prantsusmaa ja Hispaania kroon ühendatakse
tulemus: Hispaania troonile saab Bourbonid . Inglismaa ja Austria saavad maad juurde.
  • Austria pärilussõda

osapooled: Austria ← Preisimaa
põhjus: Preisimaa ei taha keisriks naist
tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Austria Hasburgidele jääb troon.
  • Seitsmeaastane sõda

osapooled: Preisimaa ← Austria, Venemaa, Rootsi
Inglismaa ← Prantsusmaa
põhjus: Austria soov Sileesiat tagasi saada. Inglismaa ja Prantsusmaa sõdivad kolooniaülevõimu pärast.
Tulemus: Preisimaa säilitab piirid. Inglismaa saab mitmed kolooniad endale.
Muutused ühiskonnas:
  • sõjandus

alaline sõjavägi
→ ohvitseri koolide rajamine
→ jalavägi; ratsavägi on tugi; kahurid on piiramiseks
joontaktika
→ linnade ümber rajati bastionid (nurgelised muldvallid)
→ magamisaidad – suuredtoiduga aidad

→ kartulikasvatus leevendas näljahäda
→ rahvaarv kasvas kiiresti → kõrge laste suremus
→ suurim linn oli London
  • perekond

→ abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust
→ rohkem mehi hakkas töötama väljaspool kodu → naised kodus jäid meestest veelgi suuremasse majanduslikku sõltuvusse

→ keskajast pärit korraldus jäi püsima
→ kodanluse esile kerkimine
  • majandus

→ manufaktuurid
→ oluline oli tõkestada raha väljavoolu riigist
  • kommunikatsioon

→ postiteenistus ja ajakirjad → maailmapilt suureneb
→ informatsiooni edastamine ja tarbimine suureneb
Põhja-Ameerika iseseisvussõda
  • 4.juuli 1776. aasta

  • Briti väeosad
  • Põhja-Ameerika konstinentaalarmee sõjalaevastik + prantslastest ja hispaanlastest liitlased
    Pariisi rahuleping 1783. aastal
    → Lõplik rahuleping
    → Suurbritannia tunnistab Ameerika 13 ühendriigi iseseisvust, annab maad juurde
    Prantsuse revolutsioon
    algus: 14. juuli 1789. aastal
    • põhjused

    → vilets majanduslik olukord (rahvast rõhusid suured maksud, kuna suured laenud, luksuslik eluviis)
    → suured laenud
    valgustus filosoofide ideed (võrdsus, loomulikud õigused)
    → Ameerika revolutsiooni mõjud
    → ebaõnnestunud rahanduspoliitika ( Necker ja tema laenud)
    → Monarhide luksuslik elu (suured peod, palju mõtetut raha raiskamist.)
    → III seisuse ebaõiglane olukord (neil on raha, kuid puuduvad õigused)
  • Generaalstaadid
    → ei suutnud otsustada
    → III seisus lahkub
  • rahvuskogu → asutav kogu
    → aadlike eesõiguste kaotamine
    → kirikumaade võõrandamine
    → inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon
  • seadusandlik kogu
    → kuninga võimu kukutamine
    → parempoolsed pooldasid kuningavõimu
    vasakpoolsed pooldasid revolutsiooni jätku
  • rahvuskonvent
    → vabariigi väljakuulutamine
    → kuninga hukkamõistmine
    Revolutsiooniaegne eluolu
    • kaotati pöörudmisvormid “härra”, “proua” ja “preili”
    • tavarahvast kutsuti kodanikeks
    • moodi tulilihtrahva riietus
    • kirikuroll vähenes
    • kalendrireform
    • raamatukogud ja arhiivid ja muuseumid
    • ajateenistus
    • früügia müts (revolutsiooni sümbol)
  • Vasakule Paremale
    Üldine ajalugu 17-- 18-sajand #1 Üldine ajalugu 17-- 18-sajand #2 Üldine ajalugu 17-- 18-sajand #3 Üldine ajalugu 17-- 18-sajand #4 Üldine ajalugu 17-- 18-sajand #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ilvest Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    17-ja 18-sajand
    2
    pdf

    17. ja 18. sajand

    17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism

    Ajalugu
    VALGUSTUS JA ABSOLUTISM
    4
    doc

    VALGUSTUS JA ABSOLUTISM

    (toodeti rohkem vilja, kuid see maksis rohkem), tsunftide kaotamine. Valitsusaja Kahe peaga Merkantilism, Naiste sajand, Absolutismi lõpp, iseloomulikud monarhia, võidukad absolutismi Suur Prantsuse jooned absolutismi sõjad, juhtiv kriis, priiskav Revolutsioon, tugevnemine, riik eluviis, "Pärast kuninga võimu sõjalise diplomaatia mind tulgu või hukutamine- kuninga

    Ajalugu
    Inimene-ühiskond-kultuur II osa
    9
    doc

    Inimene, ühiskond, kultuur II osa

    Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) ­ Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e

    Ajalugu
    Ajaloo arvestus
    9
    docx

    Ajaloo arvestus

    Rahva poolehoidu see aga ei võitnud kuna seal olid valdavalt rikkurid. Tekkis rahulolematus ja mässud. Napoleon Bonaparte surus mässu maha. Kuna ta suurustusjanu oli suur kogus ta kokku väed ning survestas Seadusandlikku Korpust direktooriumit laiali saatma. Täidesaatev võim läks Napoleonile. Algas konsuladi ajastu. 10. Revolutsioonisõjad · 1. Prantsusmaa-vastane koalitsioon: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland. Prantsusmaal võeti vastu üldine sõjaväekohustus, et armeed kasvatada. Prantsusmaa tegi edukaid vallutussõdasid ning koalitsioon lagunes. Hispaania, Austia ja Preisimaa sõlmisid rahu. · 2. Prantsusmaa-vastane koalitsioon: Inglismaa, Venemaa, Austria, Türgi. · Vanad arusaamad kukutati. Rahvas hakkas tunnetama oma valitsevat võimu. 11. Napoleoni sõjad · Reini liit ­ kohustus osaleda vallutussõdades ja vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. · Napoleoni-vastaste koalitsioon. Kolme keisri lahing Austerlitz

    Ajalugu
    Nimetu
    70
    docx

    Nimetu

    2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. ­ Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914) Nõukogude(Eesti) ajalooteaduses uusaeg jagati kaheks: - Kapitalistlik ajastu:

    Kategoriseerimata
    Uusaeg
    19
    pdf

    Uusaeg

    Teised Euroopa riigid suudavad luua liite Pr vastu. Euroopa õukonna vallutab Prantsusmaa kultuur ja mood. Prantuse keelest saab lingua franca. 17. saj-l on Venemaa roll teisejärguline. 17. saj I veerandil pol ebastabiilsus (kodusõjad). Venemaa kosub 17. saj II poole ja taotleb suuremat rolli, siiski ei suudeta end kehtestada. Peale Vestfaali rahu aetakse tasakaalupoliitikat Euroopas, millele oponeerib Prantsusmaa. Tasakaalupoliitika kuldajastuks kujuneb siiski 18. sajand, mille eestseisjaks on Inglismaa, kes ei soovi enda huvisid maailmameredel kahjustada. Varauusaja lõpetavad Hispaania pärilussõda (1701 ­ 1714) ja Põhjasõda (1700 ­ 1721). Pärilussõda saab alguse tänu Prantsusmaa ambitsioonidele Hispaania suhtes. Louis XIV vaenlasteks saavad Holland, Austria ja Inglismaa. Pärilussõda on globaalne. Prantsusmaa liitlaseks saavad Hispaania ja Baierimaa. Sõja võidavad siiski liitlased, eelkõige Inglismaa.

    Ajalugu
    Uusaeg
    21
    doc

    Uusaeg

    · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. · Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. · Manufaktuuride rajamine, palgatöölised. · Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes.

    Ajalugu
    Absolutism ja valgustus
    6
    docx

    Absolutism ja valgustus

    võrdsust. Preisimaa valitsejate reformid ja riigi kujunemine Friedrich Wilhelm (1713-1740): lõi tohutu sõjaväe; hakati nõudma sõjaväelist haridust lisaks aadliseisusele; pidas tähtsaks aktiivset kaubandusbilanssi (bilanss - tulude ja kulude tasakaal) ning tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas importkangaste kasutamise; asutati relvamanufaktuure; kehtestati üldine koolikohustus (kuid oluliseks peeti vaid lugemisoskust, sügavamaid teadmisi mitte; ka kooliõpetajatest oli puudus, kuid ette ei võetud midagi). Friedrich II (1740-1786): suhtus parlamenti eitavalt, kuid tahtis läbi viia reforme; pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu (kuid ainult riigimõisates, sest kuningas ei soovinud minna vastuollu aadlikega); mõnes regioonis takistati

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun