Anaeroobne tsoon- organismi töötsoon, kus energiat toodetakse ilma hapnikuta. Energiat saadakse põhiliselt süsivesikutest. Selles tsoonis hingeldad juba tugevamalt. 16. MITU KCAL ANNAB 1G SÜSIVESINIKKE, VALKE, RASVU? 1g süsivesikuid = 4,0 kcal 1g valke = 4,0 kcal 1g rasvu = 9,0 kcal 17. KUIDAS ARVUTADA OPTIMAALSET SÜDAMELÖÖGISAGEDUST? 220 vanus (mehed) 226 vanus (naised) 200 vanus (sportlased) 18. SOOVITUSLIK MAX KAALUKAOTUS NÄDALAS? 0,5 1kg 19. MIDA PEAB TEADMA ENNE TREENINGUTEGA ALUSTAMIST? Vii end enne treenima asumist spordialaga pisut kurssi ja kontrolli oma tervist. Et hoiduda tarbetust energiakulust ja vigastustest. Ülekaalulised ettevaatust. Alustage jooksmist kiirkõnniga. Riietu ilmale vastavalt. Eelsoojendus! Vali sõltuvalt liikumisharrastuse tüübist jalatsid. 30 min enne treeningut joo spordijooki u. 300-500ml 20. TOITUMINE ENNE TREENINGUT? Suurem toidukord u 3-4h enne füüsilist koormust/liikumistreeningut
...........................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused................................................................................................ 7 3. Vigastuste ennetamine.........................................................................................................
Inimene harjub kõigega, aga selleks peab olema hea tahtejõud ja loomulikult motivatsioon ja tulemus kuhu tahetakse välja jõuda. Suusataja unistab loomulikult olümpiast ja teeb selle nimel ka palju tööd, samaväärse eesmärgi peab mõtlema enda jaoks valmis ka inimene kes soovib enda elus midagi muuta, kuid seda peab ta tahtma teha enda, mitte kellegi teise jaoks. On oluline endale meenutada, miks on otsustatud oma elu muuta ja miks ei tundu vana enam nii õige, kui see varem oli. Treeningutega alustamisel peab endale tegema selgeks selle, et kui soovitakse paremat füüsist, et siis ei saavutata seda üle öö, vaid pika aja ja ränga töö tulemusel. Liiga kiire kaalulangetamine ei ole üldisele tervisele hea, kuigi ka kiire kaalu langetamine on täiesti võimalik õigete vahenditega, iseasi on see, et kas soovitakse olla uhke enda saavutatud tulemuste üle, või soovitakse erinevate vahendite kasutamist
Valimiks võtsin 30 õpilast, kellest pooled on poisid ja pooled tüdrukud. Mitte sportlastes lugesin neid, kes peale kehalise kasvatuse tundidega tegelevad spordiga vähem kui 4 tundi nädalas. Enne küsitluse läbi viimist eeldasin, et enamus NRG õpilastest tegelevad vähemalt 6 tundi nädals spordiga ja hoiduvad eemale alkoholist ja tubakatoodetest. Küsimused: 1. Sugu 2. Vanus 3. Kas jälgite oma toitumist? 4. Mitu tundi nädalas tegelete kehaliste treeningutega? 5. Mitu korda 3 kuu jooksul keskmiselt tarbite alkoholi? 6. Kui tarbite, siis mitu alkoholiühikut ühe tarbimiskorra kohta? 7. Kas te suitsetate? 8. Kui jah, siis mitu sigaretti päevas? 9. Mitu tundi nädalas keskmiselt teete füüsilist tööd? 10. Kuidas hindate oma tervisliku seisundit? 11. Milline on teie kehakaal? Hüpoteesid: · Enamusel vastanutest on kehakaal normis · Suitsetajaid on vastanutest alla poole
Hiljuti oli suur skandaal kui saadi teada, et Soome naissuusataja Kaisa Varis jäi teist korda selle aine kasutamisega vahele. Mõtlen tihiti milleks ta seda kasutas, et saavutada parem koht või masendus,et pidevalt on viimane ja nüüd tahaks olla esimeste hulgas. Kõige paremini teavad sellele vastust muidugi asjaosalised ise. Minu elus on sport praegusel hetkel teisel kohal kohal kuna koolis on väga palju sahkerdamist, sesoses saabuvate eksamitega. Alustasin ma treeningutega juba lasteaias kui hakkasin käima aeroobikas. Sellele hetkel oli see mu lemmik kuni ära tüdinesin. Pikka aega ei tegelenud ma millegagi kuid siiski leidsin endale selle õige korvpalli. Ma lihtsalt armastan seda. Palli mängimine on siiamani mu üks lemmik tegevusi. Päris tihti olen käinud ka võistlustel. Tavaliselt on mul sellel perioodil väga suur pabin sees, just nagu enne eksameid või suurt kontrolltööd, et järsku läheb midagi halvast. Aga jah, alati tuleb loota parimale
Mis teeb inimesi tugevaks? Inimene võib olla tugev füüsiliselt ja vaimselt. Füüsiline jõud peitub tervises ning lihastes. Soovides olla füüsiliselt tugev pole vaja teha muud, kui alustada treeningutega ning mõnel juhul alustada ka tervisliku toitumist. Üldjuhul kui inimene vähekenegi igapäevaselt ennast liigutab siis on ta lihased piisavalt tugevad, et kanda ära oma keha ilma valudeta - olla füüsiliselt tugev. Ilma füüsilise tugevuseta on raske olla vaimselt tugev. Kogu aeg lähtudes füüsilistest probleemidest ning takistustest ei saa inimene otsustada kõike nii nagu ta seda võib-olla tahaks või sooviks. Minu
või kuidas seda õieti tegema peab. USA noorsportlaste statistika alusel tunneb 45% 13-14 aastasest pesapalluritest hooaja jooksul valu küünarliiges. Paljud vanemad panevad oma lapse raskesse erialalisse treeningusse liiga varalt, tihti juba 9-10 aastaselt ning ootavad neilt sealjuures kohe liiga palju. Arstid aga leiavad, et kõige õigem oleks kuni umbes 15- aastaseks saamiseni tegeleda võimalikult mitme alaga ja mitmekülgsete treeningutega ning alles siis valida kõige meelepärasem. Muidugi on treenimine tippu jõudmiseks väga oluline, kuid ka sellega peab oskama piiri pidada. Ületreenimise tagajärjel võib vajalikuks tulla hoopis spordist loobumine ning missugune noor sportlane sooviks midagi sellist. Liisbeth Sütt 10a
kõndimine), ka kaubanduskeskustes eskalaatorite vähendamine suurendaks trepist käimist ja samas ka kehalist aktiivsust. Kehaliseks tegevuseks sobivad ka kõik igapäevased tegevused nagu näiteks remondi-, metsa-, aia- ja koristustööd. Kehalise võimekuse parandamine Treeningud kehalise võimekuse parandamiseks on jagatud nelja gruppi: · Südametreening · Jõutreening · Venitustreening · tasakaalutreening Kõik need on samaväärselt tähtsad. Treeningutega tuleks alustada aeglaselt, tehes kõigepealt kergema koormuse ja intensiivsusega harjutusi ning kehalise võimekuse kasvades neid suurendada. Terviseprobleemide korral peaks kindlasti enne treeningutega alustamist konsulteerima arstiga. Tähtis on leida spordiala mis meeldib, siis ei pea võtma seda kui kohustust vaid kui lõbusat ajaviidet. 4 Südametreening ehk vastupidavustreening
Nii on kolm eelpool loetletud eluviisi nüanssi on omavahel tihedalt seotud. Valisin antud teema ''Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilaste tervisekäitumine'' enda loovtööks, kuna huvitun ise väga nii arvutist kui ka spordist. Ma veedan enamus oma päevadest arvuti taga istudes. Mulle tundub, et minust rohkem arvuti taga võimalik olla ei ole. Alles hiljuti hakkasin tegelema aktiivsemalt füüsilise tegevusega – sõudmise treeningutega ning olen tehtud otsusega igati rahul. Töös soovin välja uurida, et kas ma veedan võrreldes koolikaaslastega vähem või rohkem aega arvutis. Seega valisin teema uudishimust. Töö eesmärkideks on: Välja selgitada, kui palju kasutavad TKG õpilased nutiseadmeid. Uurida TKG õpilaste kehalist aktiivsust väljaspool kooli. Teada saada, kas meie kooli õpilaste ööuni on piisav.
arvu kordusi. Pikk paus seeriate vahel aitab lihastel kasvada. Iga harjutus tuleb sooritada teatud arv kordi , mis on jagatud seeriateks. Enamik jõutreeningu programme põhineb sellel süsteemil, kuigi on ka palju erinevaid variatsioone. Võiksid kasutada tervet rida erinevaid tehnikaid. Üks põhjus miks inimesed treenimisel surnud punkti jõuavad, on asjaolu, et nende keha ja vaim kohanevad konkreetse reziimiga, aga erinevat liiki treeningutega katsetamine aitab püsida värske ja motiveerituna. Selle asemel, et kõike uut ühekorraga proovida, lisa oma treeningkavva uusi elemente järk-järgult ning alusta alati aegamööda, et anda kehale aega uue treeninguga kohanemiseks. Enamikul jõutreeningu kavade puhul räägitakse neljast põhilisest näitajast. Need on sagedus, intensiivsus, aeg ja liik. Sagedus tähendab seda, kui sageli sa kavatsed treenima hakata. Intensiivsus-kui tõsiselt kavatsed lihaseid treenima hakata
spordialadega. ● Kui on kiirust, jõudu, osavust, vaimset tugevust ja töötahet, ollakse võimeline osalema igal spordialal. ● Üksikalad õpetavad püsivust, pühendumust ja tõstavad lapse enesehinnangut. Kuigi spordiala harrastatakse üksi, siis on palju võimalusi sotsialiseerumiseks ja teistega võistlemiseks, mis annab samad eelised kui võistkonna sport. Enne treenimist vajalik tegevus ● Tervisekontroll - enne, kui alustad treeningutega, peaksid olema kindel, et sinu tervislik seisund on treenimiseks turvaline. Pere- või spordiarst aitab kindlaks teha, kas sinu füüsiline seisund on valitud spordialaks sobiv. Liiga tihti vigastatakse end treeningutel, kuna nende füüsiline seisund ei olnud vastavaks koormuseks valmis või neil oli mõni muu terviseprobleem, millest varem ei teatud. Meetod ● Treenida tuleb aastaringi. Umbes 3-4 korda nädalas, sest
vaateid ning arendada ennast. Noortekogu võib lugeda poliitilise karjääri alguseks, kust võib liikuda edasi kohalikesse omavalitsustesse, linnavalitsustesse ja ka riigikogusse. Soovi korral leiab igaüks endale ka sobiva huvialaringi. Kultuuri- ja vabaajakeskused pakuvad võimalusi tegeleda laulmise, erinevate tantsustiilide, näitlemise ja käsitööga. Toimuvad ka kõrgel tasemel sporditreeningud. Heaks näiteks Raplas on Rapla korvpalliklubi, mis pakub võimalust alustada treeningutega juba lasteaiaeas ja jõuda välja selleni, et ühel päeval võid mängida korvpalli Eesti meistriliigas. Lisaks kogunevad sarnaste huvidega aktiivsed noored kokku ja hakkavad ise, ilma juhendaja abita tegutsema. Noorus on lühike aeg meie elus ja seetõttu ongi vaja tegeleda sellega, mida hing ihkab, et kunagi aastate pärast oma noorusele tagasi vaadades, saaksime oma saavutuste üle uhkust tunda ja ei peaks kahetsema seda, mis jäi tegemata.
Vastupidavus Mis on vastupidavus? Vastupidavus on keha võime säilitada pikema füüsilise koormuse korral vajalik töö intensiivsus. See tuleb kasuks igasuguse trenni tegemise juures. Eriti tähtis on see spordis, kus pidev koormus kestab üle minuti. Näiteks pikamaa jooksus, ujumises, suusatamises, rattasõidus jne. Millega vastupidavust arendada? Vastupidavuse treenimiseks on erinevaid võimalusi. Vaikselt treeningutega alustates ja aegamisi koormust suurendades, on võimalik seda tõsta piisavalt. Samas tuleb tähelepanna, et kõik keha osad saaksid üheaegselt sarnast koormust. Vastasel juhul näiteks vaid rattaga sõites on jalad ülivastupidavad, aga joostes ülejäänud keha annab varakult alla. Tuleb ka nentida, et mõni keskendubki vaid teatud keha osadele. Vastupidavuse tõstmise eesmärgiks on inimese füüsilist võimekust kasvatada.
üheseid söömiseid teha. Tugeva distsipliini ja sõjalised oskused suudeti saavutada karmi kasvatusega. Mina loeks seda negatiivseks pooleks, kuna tänu sellele jäi ära lastel lapsepõlv ja paljudele ei antudki võimalust elada. Perekonnad ei saanud viibida koos ja vanemad kasvatada oma lapsi. Kui laps sündis otsustati kas laps on tugev või nõrk. Nõrgad lapsed heideti kuristikku ja tugevad anti vanematele tagasi. 7.aastaselt pidid poisid alustama sõjaliste treeningutega. Need sisasaldasid palju katsumusi ja vägivalda. 20-ne aastaselt said nad sõjameesteks. 30-ne aastaselt olid nad täieõiguslikud kodanikud. Nad said pärast seda soetada endale maatükki jms ning pidid hakkama peret looma, sest abielutus oli spartas häbiväärne. Veel tooks ma negatiivseks pooleks orjade rohkust ( 2/3 rahvast ) ja spartiaatide suhtumist neisse. Spartalased ise kehalisi töid ei teinud kuna pidasid seda alandavaks. Kõik maaharimised jms
kehalist aktiivsust, mis on lai mõiste ja väljakutse kõigile. Alkoholi tarbimine tuleb lõpetada, kui soov on keha tugevamaks saamisele kaasa aidata. Ka see on tervislikkus. Autori valitud teema on talle väga tähtis, sest ta soovib rohkem teada saada ning vastata enda küsimustele, kuidas toetada oma treeninguid tervislikku toitumisega. Trenni tegemine ei ole tema jaoks probleem, pigem vajab ta teadmisi toitumise kohta. 2017 aasta septembri kuus, kui autor alustas intensiivsete treeningutega ei olnud tal aimu, kuidas ta peaks toituma õigesti. Autor on uurinud erinevaid artikleid, videoid, mis aitavad teda iga päeva elus seoses toitumisega ning mida saab ta kasutada referaadis. 3 TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine tähendab tasakaalustust ehk ei söö rohkem ega vähem kui organism vajab. Et teada kuidas õigesti toituda, peab teadma, mida üks või teine toitaine kehale annab ja kas on pigem kasulik või kahjulik. 3.1 Valgud
MIS ON? Anoreksia sümptomid ilmnevad inimesel, kes ei suuda dieedi ja treeningutega oma kehakaalu kontrollida. SÜMPTOMID: 1) Psühholoogilised häired. Tihti on need haigust algatavaks teguriks. Tegelikult väga alakaaluline inimene kujutab ennast paksuna. Anoreksiahaiged on väga leidlikud toidu peitjad ja hävitajad, kuna nad ei taha seda süüa. Patsiendid arvavad, et nad ei suuda ümbritsevat maailma kontrollida ning pidev hirm kontolli kaotuse üle sunnib neid väga tugevalt korntollima oma sisemaailma. See viib neid vaikselt sotsiaalelust eraldumiseni. (Rolla, 1998)
harjutuste kava ning töötas välja mitmesuguseid treeningmasinaid. Oma õpetuse edasi andmiseks rajas Pilates New Yorki stuudio, kus tema käe all õppis mitmeid Pilatese meetodi hilisemaid edasiarendajad. Algselt õpetati Pilatese meetodit vaid vähestes spetsiaalsetes stuudiotes, ent õige pea levis see tervisekeskustesse, jõusaalidesse ja füsioteraapiakeskustesse üle terve maailma. Tänapäeval kombineeritakse pilatese meetodit sageli ka teiste treeningutega, ent hinnatuim on siiski traditsiooniline, Joseph H. Pilatese enda poolt välja töötatud meetod. Viimastel aastatel on pilatese termin muutunud laialt ning vabalt kasutatavaks, mistõttu võib igaüks, ka ilma vastava ettevalmistuseta, nimetada end pilatese instruktoriks. Sellest tulenevalt levib ka vastukäiv informatsioon selle kohta, mis pilates on, kuidas seda praktiseeritakse ning milliseid sertifikaate peaks professionaalne treener omama. Füüsiliste
Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8. koht 30km vabatehnika sõidus. 2007. hooaeg jäi pooleli ning samal aastal 7. juulil abiellus Kristina Smigun Kristjan-Thor Vähiga. 17. juunil 2008 sündis neil tütar Victoria Kris. Lõppsõna: See aasta teatas Kristina Smigun-Vähi rõõmusõnumi- ta naaseb tagasi tippsporti, ta on alustanud raskete treeningutega, et valmistuda järgmiseks olümpiaks, loodame, et Kristina suudab raskustest üle saada ning hoiame talle pöialt! Kristina teel oma teise olümpiakulla poole. 4 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi http://www.google.ee/images otsingumootor http://www.delfi.ee/news/sport/suusasport/article.php?id=22554949 5
· Liikurrada ehk tredmill (kõndimine/jooksmine - liikumine) · Stepptest (astumistestid astutakse mingi teatud/kindla kõrgusele kindlas tempos) Koormustestide kasutamise eesmärgid: · Üldise kehalise töövõime määramiseks · Spetsiaalse fitnesskomponendi (mingi kehalise võime - kiirus, jõud, vastupidavus, aeroobne koormustaluvus) määramiseks · Lähtevõimete määramine enne treeningprogrammi käivitumist (tav alati enne uue sportlase/võistkonna treeningutega alustamist, tuleks teha lähtevõimete test) · Treeningu efektiivsuse hindamiseks (kordustestid annavad infot edasi-, tagasi- või seismisliikuvusest treenitu arenemisest) Koormustestide tüübid: · Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni (tav kõige enam kasutatavam tüüp) · Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni (koormuste vahel väikesed puhkepausid, mil võetakse ka vereproove)
· 3x60m, 3x40m · Madallähe pakkudelt · Jõuharjutused · Venitusharjutused Laupäev · Soojendus · Kiirendused 10x60m, · Jõuharjutused · Venitusharjutused Pühapäev puhkepäev Sel perioodil on igal nädalal ühel või kahel päeval võistlused. Võistluseelsel päeval kerge soojendus, venitus, 3x30m lendlähteid. Võistlusjärgne päev on vaba. II - VÕISTLUSPERIOOD Põhivõistlusetapp Kestus 8 nädalat. Juuni august 1.ja 2.nädal ühtivad eelmise perioodi treeningutega. II - VÕISTLUSPERIOOD 3.nädal Esmaspäev · Sõit Hispaaniasse võistluspaika Teisipäev · Kerge soojendus · Venitusharjutused · Kolm madallähet pakkudelt · Lõigud 4x30m · Venitusharjutused Kolmapäev · 100m eeljooksud Neljapäev · 200m eeljooksud · 100m finaal Reede · 400m eeljooksud Laupäev · 200m finaal Pühapäev · 400m finaal III - ÜLEMINEKUPERIOOD Üleminekuetapp Kestus 4-5 nädalat. September 1.-3.nädal Esmaspäev
mitmesugused rasedusest tingitud hädad. Paljudel naistel ilmnevad seljavaevused ning samuti võib ka vereringe olla kohati häiritud. Paljusid hädasid saab leevendada või üldsegi vältida tehes sobivaid harjutusi ja jälgides pidevalt oma kehaasendit. Seega tulekski ennast raseduse käigus hoida heas füüsilises vormis, et vältida võimalikke hädasid ning, et sünnitus kulgeks libedamalt. (Lember, 2005) Raseduse jooksul ei tohi oma keha erinevate treeningutega üle koormata. Treeningute pikkus ei tohiks ületada poolt tundi ning põhiliselt tuleks keskenduda kolmele peamistele lihaste grupile selja-, kõhu- ja vaagnapõhjalihased. Treenides seljalihaseid on võimalik ennetada seljavalusid. Treenitud kõhulihased aitavad kaasa sünnitusele ja hoiavad ära kõhuseinte väljavenimist. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata ka rühti ja hingamist parandavatele harjutustele, sest nendega on võimalik ennetada jala- ning samuti ka seljavalusid. (Perekool
Isiklik rekord on 2:08.53, mille ta jooksis 7. aprillil 2002 Pariisis. See on ühtlasi Eesti tipptulemus. Treeningprogrammid Treeningprogramm peab olema välja töötatud vastavalt sportlase individuaalsetele vajadustele ning võimekusele. Arvesse tuleb võtta mitmeid tegureid: sugu, vanus, tugevused, nõrkused, eesmärgid, spordivahendid jne. Kuna kõigil sportlastel on erinevad vajadused, siis ainult üks programm kõigile sportlastele ei sobi. Algajad ei tohiks treeningutega ka üle pingutada. Tuleb alustada väiksema koormusega. Aeroobse võimekuse arendamiseks, et suuta kunagi joosta 1520 km või miks mitte ka terve maratoni järjest, tuleb treenida õiges südamelöögisageduse vahemikus ehk aeroobses treeningutsoonis, mis on 6070% maksimaalsest südamelöögisagedusest (olenevalt inimesest 120150 l/min). Treeninguharjumuse tekitamine võtab aega üks-kaks kuud. Korrapäraselt harjutades
tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Mis on vatsupidavus? Vastupidavus on keha võime säilitada pikema füüsilise koormuse korral vajalik töö intensiivsus. See tuleb kasuks igasuguse trenni tegemise juures. Eriti tähtis on see spordis, kus pidev koormus kestab üle minuti. Näiteks pikamaa jooksus, ujumises, suusatamises, rattasõidus jne. Vastupidavuse treenimiseks on erinevaid võimalusi. Vaikselt treeningutega alustates ja aegamisi koormust suurendades, on võimalik seda tõsta piisavalt Samas tuleb tähelepanna, et kõik keha osad saaksid üheaegselt sarnast koormust. Vastasel juhul näiteks vaid rattaga sõites on jalad ülivastupidavad, aga joostes ülejäänud keha annab varakult alla. Mõni inimene keskendubki vaid teatud keha osadele .Vastupidavuse tõstmise eesmärgiks on inimese füüsilist võimekust kasvatada.
Nii kesk- ja pikamaajooksjatel kui ka sprinteritel on mitmeid erinevaid lihaste treenimise meetodeid. Väga levinud on ringtreening, kus sooritatakse ringsüsteemis 10-12 harjutust. Üksiku harjutuse sooritamise pikkust mõõdetakse kas ajaga või korduste arvuga. Tavaliselt sooritatakse treeningu jooksul 2-4 ringi. Iga ringi lõppedes sooritatakse lõdvestus- ja venitusharjutusi. Treeningute planeerimisel tuleb silmas pidada, et jalalihaste treeningud vahelduksid kerelihaste treeningutega nädalases treeningutsüklis. Levinud on ka mäkkejooksud. Need saab jagada pikkadeks mäkkejooksudeks, kus joostakse pikem distants, kuid mäe tõusunurk on väiksem, lühikesteks, kus joostakse lühem distants, kuid mäe tõusunurk muutub suuremaks ning keskmised mäkkejooksud, mis jäävad pikkade ja lühikeste vahele. Mäkkejooks arendab eelkõige lihase jõuvastupidavust, kuna tõuge nõuab rohkem jõudu kui joostes tasasel maal, see paneb tööle ka oksüdatiivsed-
Võistluseelsel päeval kerge soojendus, venitus, 3x30m lendlähteid. Võistlusjärgne päev on vaba. Kolmandal päeval pärast võistlusi - Soojendus - 2x30m pakkudest kurvis 7 - 220m 150m 180m, vahepeal 2-3 min puhkust - Venitusharjutused Põhivõistlusetapp Kestus 8 nädalat. Juuni august 1.ja 2.nädal ühtivad eelmise perioodi treeningutega. 3.nädal Esmaspäev - Sõit Hispaaniasse võistluspaika Teisipäev - Kerge soojendus - Venitusharjutused - Kolm madallähet pakkudelt - Lõigud 4x30m - Venitusharjutused Kolmapäev - 100m eeljooksud Neljapäev - 200m eeljooksud - 100m finaal Reede - 400m eeljooksud Laupäev - 200m finaal Pühapäev - 400m finaal 4.nädal Esmaspäev puhkepäev Teisipäev - Soojendus - Venitusharjutused Kolmapäev - Soojendus
Sebastieni jaoks olid need fantastilised kolm päeva, mis veeti jäätunud järvel kihutades. Just endise ralliässa käest õppis ta vasaku jalaga pidurdamist. 1974.aasta 26.veebruaril sündinud Sebastien Loeb on pärit Oberhoffenist, mis asub vaid kümmekond kilomeetri kaugusel Saksamaa piirist. Rallispordiga alustas ta päris hilja, alles 21 aastaselt. Kuid spordiga üldse oli ta seotud juba noorelt. Ta isa oli sportvõimlemise treener ja just tema alustas Sebastien selle ala treeningutega. Loebi koolitee katkes 17.aastaselt , sest huvi kiiruste vastu oli hulka suurem kui hariduse omandamise soovist. Esimesed võistlused olid tal tsiklitel, seejärel kohalikud võidusõidud esimesel autol, milleks oli Renault 5.aastal 1995 osales ta esimest korda noorte rallisõitjate võistluse üleriigilises finaalis. 1998. aastal sai temast Citroeni sõitja. Timo Mäkinen
siiski andameid maksma. Heloodid - Messeenia alistatud elanikud, kes muudeti orjadeks, arvuliselt Spartas kige suurem elanike grupp. Metoigid - vrmaalased, pidid makse maksma ja sjaves teenima. 7.Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ja hariduse eriprad. Too kummastki valdkonnast mlema riigi kohta nide. v: Sparta - ldiselt pidid naised Kreekas perega tegelema, aga Sparta oli koht, kus tdrukud visid tegeleda, nagu samuti poisid, kehaliste treeningutega. Poisse hariti ja petati riigi poolt, aga kuna tdrukud polnud kodanikud, oli nende harimine ja kasvatamine peresisene asi. Ateena - Ateenas oli palju thtsamal kohal haridus, poisid alustasid oma haridusteed 7-aastastena. 18-20 vanuses olid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said sjalise ettevalmistuse. Prast teenistust said nad tisiguslikeks kodanikeks. 8.Selgita misted ja too nide Vana-Kreeka ajaloost: demokraatia, aristokraatia, trannia.
Jooksmine Pärnu Ülejõe Gümnaasium Kristi Heinsalu 12c klass 2010/2011 õ.a Sisukord Jooksmine...........lk 3, 4 Jooksustiilid.......llk 5,6,7 Väga oluline on õige jooksutehnika..lk 8 Treeningutega tuleb alustada ettevaatlikult..................lk 9 Kuldreeglid algajale........lk 10 Valida tuleb õige jooksuriietus...lk 11 Kokkuvõte ............................lk 12 Jooksmine Jooks on liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita. See on kontrastiks käimine, kus üks jalg on alati kontaktis maapinnaga. Jooksmine positiivsed toimed organismile: · Jooksmine on lihtne. · Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal.
Optimaalseim oleks tervisesportlasel treenida 3 korda nädalas ja hea enesetunde korral isegi rohkem. Treeningud võiksid algselt olla kestuselt vaid 20-30 minutit pikad. Suurim viga tehakse ka enamjaolt sellega, et tahetakse kohe ja kiiresti saavutada supervormi, mis tegelikult on aga võimatu. Kiire kaalulangus ja pikad treeningud toovad endaga kaasa hilisema stressi, treenimise vähenemise ja seevastu hoopis kaalu tõusu ja ülesöömise. Kasulik oleks alustada lühikeste treeningutega ja pidevalt vaikselt koormust tõsta. Nii on kõige optimaalsem viis enda tervislikku seisundit parandada ja liikuda vaikselt kuid kindlalt paremate eesmärkide suunas ilma organismi kurnamata. Seejuures ei juhtu ka seda, et inimene ühel hetkel tunneks end niivõrd väsinuna, et tahaks aktiivsele eluviisile lõppu teha, vaid pigem pidevalt täiendab ennast, et jõuda suuremate eesmärkideni. VALED ARUSAAMAD ÕIGEST TOITUMISEST
Mõista hukka vägivalla kasutam Käitu väärikalt LAPSED JA ORGANISEERITUD SPORDITEGEVUS 1. Too välja noorsportlaste probleemid. Vigastuste oht Ületreenimine või läbipõlemine on liigse treenimise, stress, kehva ajastuse või mittetäieliku taastumise tulemus Liigne valu ei tohiks treeningutega kaasneda Tüdrukutel võib surve avalduda ebarealistlikes eesmärkides oma kehakaalu suhtes (söömishäired) Sobimatu surve vanemate, eakaaslaste, tervishoiutöötajate, treenerite, meedia ning agentide poolt 2. Nimeta noorte õigusi spordiga tegelemisel (5). õigus osaleda spordis õigus mängida kui laps, mitte kui täiskasvanu õigus osaleda ohutus ja tervislikus keskkonnas õigus olla koheldud väärikalt
hakkavad neid jooke tarbima. Eriti ohtlik on tarbimine maitse pärast, s.t. tarbimine teadmatusest. Järelikult on väga oluline, et energiajookide teemat käsitletaks terviseõpetuse, bioloogia või mõne muu aine kontekstis ja seda juba varases keskastmes. Teise tarbimise põhjusena võib tuua tänapäeva laste suurt koormust. Sellele viitab asjaolu, et 41% vastanutest tegeleb lisaks õppetööle, vähemalt viis korda nädalas reagulaarsete treeningutega ja 36% kaks kuni kolm korda nädalas treeningutega (Joonis 3). See on väga tervitav, et noortel on huvi spordi vastu, aga tihti pingutatakse liialt. Tekib ülekoormus ja asjadega valmis jõudmiseks tarvitatakse lisaenergia saamiseks energiajooke, mis aga tegelikkuses avavad vaid juurdepääsu organismi energiavarudele, mitte ei anna lisaenergiat (http://www.kirss.net). Õnneks tarbib enamus vastanutest (79%) energiajooke siiski vaid üks kord nädalas ja harvem. Populaarseimad energiajoogid olid Starter ja Red Bull (70%). Vastanute seasolid
Torinos tuli Kristina Smigun- Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8. koht 30km vabatehnika sõidus. 2007. hooaeg jäi pooleli ning samal aastal 7. juulil abiellus Kristina Smigun Kristjan-Thor Vähiga. 5.Isklik elu : mehele minek ja lapsed vs karjäär Kristina isiklik elu piirdus vaid põhimõtteliselt suusatamise ja treeningutega. Kuid tema ellu ilmus mees nimega Kristjan -Thor Vähi , kellega ta abiellus maagilisel kuupäeval 07.07.07 . Natuke aega hiljem sündis nende perre ka Viktoria Kris . Peale seda otsustas Kristina ,et aitab suusatamisest , kuna tal on pere ja tütar , kes vajab hoolt ja emaarmastust. Nii oligi ja Kristina tegi lõpparve suusatamisega . Nii see aga ei jäänud . Midagi hakkas hinges kripeldama ning Kristina teadis ,et tahab viimast korda
kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Olümpias oli vaskkettale kirjutatud olümpialeping, mis algas sõnadega: ,,Olümpia on püha koht ja seda kes söondab tulla siia, relv käes, häbimärgistatakse kui jumalasalgajat." Mängudest võis osa võtta iga vaba kreeka mees, kes austas jumalaid ja polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenime kodukohas. Sellele järgnes veel 30- päevane eritreening Elises. Treeningutega seotud kulutusi suutsid kanda vaid rikkad orjapidajad, hiljem ka elukutselised atleedid, keda toetas kohalik linnriik. Kehakultuuri edendamiseks ja paremate treenimisvõimaluste loomiseks ehitati paljudesse Kreeka linnadesse palestraid (maadluskoole) ja gümnaasiume (võimlemiskoole). Neis harjutati kindlate eeskirjade järgi. Harmooniliselt arenenud ja ühtlaselt päevitunud keha hinnati kõrgelt, sest olümpiamängudel tuli atleetidel võistelda alasti.
tegevus. (Haljand, Tamp, 2007: 21) 11 Kokkuvõte Referaati kirjutades sain palju rohkem teada ujumise kohta. Poleks arvanudki, et see on nii lai mõiste ning iga ujumistehnika kohta on nii palju detaile ja teaduslikkust. Seda referaati kirjutades, hakkas mind ujumine huvitama veel rohkem kui varem kuna sain teada palju uut, mis tekitas põnevust. Ei piisa vaid ujumistreeningutest, et tippu jõuda, vaid tuleb ka vaeva näha muude treeningutega, mis arendavad lihasjõudu, näiteks jõusaal. Igal ujujal oleks vaja enda kõrvale treenerit kes juhendaks ja motiveeriks. Igale ujujale mõjuvad harjutused erinevalt, seepärast ongi igal sportlasel erinev treeningplaan, mis viiks nad tippu. 12 Kasutatud kirjandus 1. ALEZIN, 2009. Ujumise tehnika. 2. PLATONOV, 2000. Ujumine. 3. HALJAND, TAMP, 2007. Täiuslik ujumine. Tehnika ja taktika. 4. BULGAKOVA, 2001
ning raskeid terviserikkeid, mille väljaravimine võib võtta aastaid. Nõuanded algajale: · keha ettevalmistamiseks püüa alustada treeninguga paar korda nädalas · liigu vähemalt 20-30 minutit · sobiva koormuse tunned ära siis, kui higistad ja hingeldad, ent suudad vestelda oma kaaslasega · väikeseid tulemusi hakkad nägema juba pärast paari kuu tööd · kaalulangetamiseks soovitatakse tegeleda pikaajaliste treeningutega · treeningut alusta alati lihaste venitamise ning eelsoojendusega, vältimaks rebendite teket · pärast treeningut tuleb samuti lihaseid venitada · arengu saavutamiseks tuleks treeninguga tegeleda vähemalt 3-4 korda nädalas vähemalt 30- 40 minutit korraga Tervisesportlase toitumine Tervisliku toitumise põhialused on sarnased nii tervisespordiga alustajale, edasijõudnud tervisportlastele kui ülekaalulistele
ning raskeid terviserikkeid, mille väljaravimine võib võtta aastaid. Nõuanded algajale: · keha ettevalmistamiseks püüa alustada treeninguga paar korda nädalas · liigu vähemalt 20-30 minutit · sobiva koormuse tunned ära siis, kui higistad ja hingeldad, ent suudad vestelda oma kaaslasega · väikeseid tulemusi hakkad nägema juba pärast paari kuu tööd · kaalulangetamiseks soovitatakse tegeleda pikaajaliste treeningutega · treeningut alusta alati lihaste venitamise ning eelsoojendusega, vältimaks rebendite teket · pärast treeningut tuleb samuti lihaseid venitada · arengu saavutamiseks tuleks treeninguga tegeleda vähemalt 3-4 korda nädalas vähemalt 30- 40 minutit korraga Tervisesportlase toitumine Tervisliku toitumise põhialused on sarnased nii tervisespordiga alustajale, edasijõudnud tervisportlastele kui ülekaalulistele
enamasti omal algatusel. Mõtestatud treening-Eesmärgiks arendada spordialaspetsiifilisi teadmisi, oskusi ja võimeid. Varase spetsialiseerumise puhul on laste treeningutes mõtestatud mängu osakaal vähenenud, hakatakse tähelepanu juhtima spordialaspetsiifilistele teadmistele ja oskustele, sellest edasi tulebki mõtestatud treening, kus keskendutakse oma eriala oskuste arendamisele. Ekspertsusega seostub see sellesmõttes, et varakult mõtestatud treeningutega alustades jõutakse kõrgemale tasemele kiiremini, kui regulaarselt harjutada ning enda kallal kõvasti vaeva näha. Samas on sellel ka negatiivseid külgi ( suhtlus eakaaslastega halveneb, vaba aega vähe, kogu tähelepanu spordil. 19. Millised on ekspertsuse komponendid? Psühholoogilised oskused, Füsioloogilised tegurid, Sportlike liigutustegevuste tehnika, Tajulis-Tunnetuslikud tegurid, emotsionaalne regulatsioon, Sotsiaal-kultuurilised tegurid 20
kõrge motoorne ja vaimne potentsiaal (Feldmann, 2001). Füüsilised näitajad võib jaotada neljaks alarühmaks: · Kiiruslik vastupidavus (võime töötada kaua aega vehelduvate koormustega); · Võime töötada suure intensiivsusega; · Sprinterivõime (võime joosta intensiivselt lühikesi lõike); · Võime arendada käsipallis vajalikke jõunäitajaid. Paljud nendest näitajatest on geneetiliselt päritud, kuid mitmeid on võimalik treeningutega arendada. Igal käsipalluril on üks nendest parem kui teised. Võistkonna edu sõltub sellest kuidas oskab treener mängija kõige paremat füüsilist näitajat ära kasutada. Need füüsilised näitajad omakorda sõltuvad: aeroobsest töövõimest, anaeroobsest töövõimest ja lihaste jõuomadustest. Füüsiliste näitajate põhialuseks on kaks suurt tegurit: südame-veresoonkond ja skeletilihaste ehitus. Need sõltuvad käsipalluri vanusest, soost ja antropomeetrilistest
Samal ajal maadlesid Eesti mehed vigastustega. Aun tegi küll katset külalistele vastu hakata, kuid jalavigastuse tõttu pidi kolmanda ala järel katkestama ning võistlust tribüünidelt jälgima. Aunale pandud ootused oli kõrged ning rahvas pettus. Arvati koguni, et sport- lane simuleerib. Mõned päevad hiljem jõudsid arstid vea jälile ning operatsiooni teel eemaldati Reinu hüppeliigesest lahtine luukild. Varsti peale seda sai Aun end jälle kokku võtta ning alustada treeningutega. Ees seisis NSV Liidu rahvaste IV spartakiaad, mis oli Auna jaoks peaaegu et viimane võimalus enda rehabiliteerimiseks. Ka Auna treener Fred Kudu poleks suutnud rohkem taluda. Tema oli see, kes õpilase pärast närve kulutas ja nii mõnigi kord tema eest kostis, pannes iseenda reputatsiooni ohtu. 6 NSV Liidu rahvaste IV spartakiaad NSV Liidu rahvaste spartakiaadile läks Aun ilma suurema ettevalmistuseta, kuid samas seisus olid
·liigu vähemalt 20-30 minutit 5 Tervisesportlase treening ·sobiva koormuse tunned ära siis, kui higistad ja hingeldad, ent suudad vestelda oma kaaslasega ·väikeseid tulemusi hakkad nägema juba pärast paari kuu tööd ·kaalulangetamiseks soovitatakse tegeleda pikaajaliste treeningutega ·treeningut alusta alati lihaste venitamise ning eelsoojendusega, vältimaks rebendite teket ·pärast treeningut tuleb samuti lihaseid venitada ·arengu saavutamiseks tuleks treeninguga tegeleda vähemalt 3-4 korda nädalas vähemalt 30-40 minutit korraga Tervisesportlase toitumine Tervisliku toitumise põhialused on sarnased nii tervisespordiga alustajale, edasijõudnud tervisportlastele kui ülekaalulistele. Toit peab kindlasti olema mitmekesine ja tervislik, me
antiikaolümpiamängude pidamise keelas rajatud ehitis looduskaunis kohas enamasti jõgede 394.a m.a.j. Rooma keiser: ääres. Gümnaasiumid olid enamasti koos palestraga,mis Theodosius I moodustasid suure hoonete kompleksi. Sinna kuulusti: Theodosius II higistamisruumid-saunad; külmaveeruumid-dushid; Lucius Cornelius Sulla riietusruumid; masaaziruumid; teoreetiliste ainete ruumid;maadlusruumid. Gümnaasiumides käidi alasti,seal tegeleti enamike kehaliste treeningutega. 56.Arheoloogilisi väljakaevamisi Olümpias Gümnaasium oli avatud päikese tõusust päikese juhtis: loojanguni. Ernst Curtius 23. võistlemist tähistati Antiik-Kreekas Heinrich Schliemann sõnaga : Pierre de Cubertin v) agnostika õ) agonistika 57. Rooma keiser kes käskik aasta 426 m.a.j v) agnoosia lammutada kõik ehitised olümpias
peab ,,korda hoidma" keskkonna muutuvatest tingimustest. Kasutame Päikese energiat läbi fotosünteesi loodud keemiliste ühendite valminud toidust korrapärasuse loomiseks ehk elutöö tegemiseks. Kasutades vähemalt ühte eluslooduse tunnust koos valgusünteesiga, selgita treenituse kujunemise protsessi Treenitus on kohanemine uute tingimustega. Valgusünteesi käigus parandatakse lihasrakkude suutlikkust. Treeningu käigus peavad lihased taastuma ning kohanema uute treeningutega. Iseloomusta makromolekulide ehitust ja funktsiooni Makromolekulid on väga suure molekulmassiga molekulid. Neil on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule, pakuvad kaitset. Mida kujutab endas vaba energia muutus? Üldine reegel on, et kõik süsteemid püüdlevad minimaalse energia poole.
klassi õpilased. Selle põhjuseks võib pidada nende teadlikust venitusharjutuste vajalikkusest lihastele ja organismile üldse [Joonis 7]. Joonis 7. Venitusharjutuste tähtsus gümnaasiumi klasside neidude ja noormeeste seas Tabel klasside kaupa, kes ei pea venitusharjutusi tähtsaks. [Joonis 8] 19 Joonis 8. Venitusharjutuste mitte vajalikus klasside ja soo alusel klassi arvukuse alusel Üldjoontes peavad venitusharjutuste tegemist tähtsaks need, kes tegelevad aktiivselt treeningutega. Nad on ka teadlikumad vigastuste tekkele ja ennetavad lihaste venitustega. Vähem tähtsaks need, kes tegelevad jooksmisega harvem või mitte üldse. 2.4.Jooksjate põhivigastused Paide Ühisgümnaasiumis Küsitluse läbiviimisel 10. klassi õpilaste seas esines neidude seas kõige enam jalgade väljaväänamisi (8), rebestusi 3 õpilasel. Ülejäänutel (19) on esinenud väiksemaid vigastusi või üldse puuduvad vigastused. Noormeeste seas puudusid
varem efektiivselt arendada. Tähtsad on ka muidu geneetilised alused. Ka vastupidavusel on oma ettenähtud reeglid. Aeroobse vastupidavuse aluseks on aeroobse ja anaeroobse läve vastupidavus. Aeroobset vastupidavust on võimalik hakata treenima juba noores eas 11-12 aastaselt, see on aeg kus toimub sportlase võimete esimene suurem areng. Sellist vastupidavust on võimalik treenida 20 aastat ehk kuni 32. eluaastani. Peale seda enam vastupidavus eriti ei arene, kuid hoiab treeningutega samat taset. 5 Vastupidavuse arenduse metoodika Vastupidavustreeningu paremaks sooritamiseks peavad selged olema organismi funktsionaalsed ja morfoloogilised reservid, nende mahtu ja iseloomu, mobiliseerida ning energeetilise kindlustamise eripära. Kõik see on aluseks funktsionaalse ettevalmistuse struktuurile, milles treeneri seisukohalt on olulisemad: · Võimsus-määrab funktsionaalsete süsteemide tipu · Ökonoomsus- määrab koormuste funktsionaalse väärtuse
Õlaliigesed peaksid olema pingevabad, nii on hea säilitada õiget kätetehnikat. Käed peaksid liikuma otsesuunas ette ja taha ja olema küünarliigesest kõverdatud. Tähelepanu tuleb pöörata ka rindkerelihaste tugevdamisele, lihaste nõrkus võib põhjustada ebasoodsa puusaasendi, mis omakorda võib põhjustada hiljem seljavaevusi. Just algajad jooksevad sageli kramplikult ja liialt suurte sammudega, mis pole energeetiliselt ökonoomne. Treeningutega alustada ettevaatlikult Esmalt tuleks otsida välja sobiv maastik. Kindlasti on jooksmine pehmel pinnasel metsas soodsam kui jäigal asfaldil, algul tuleks kindlasti joosta tasasel maastikul. Kui siiski mägi ette jääb, siis vahepeal kõndida, muidu tõuseb pulsisagedus liiga kõrgele. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla joostes, vaid kõndides ja lühikeste sammudega kõndida, muidu tekib tugev ülekoormus põlveliigestele. Suvel rannas on soovitav joosta aga paljajalu.
Füüsiline aktiivsus võib olla positiivne ka patsientide psühholoogilisele seisundile. 9. Abista patsienti oma tegevuste planeerimisega ning anda otsest tagasisidet tulemuste ja parenduste kohta (Gulanick, Myers, 2014) . Hinnang: Patsient on leidnud tegevused, mis ei tekita temas nii suurt väsimust. Patsiendi hemoglobiini tase on normis ning tänu sellele on ka tema aktiivsuse tase ja vastupidavus tõusnud ning tal on võimalik olnud jätkata tavapäraste treeningutega. Tänu päevakavale ja endale oluliste tegevuste prioritiseerimisele kulutab ta ebaolulisele vähem energiat. Lisaks kasutab patsient pärast personaaltreeneri külastust oma energiat tasakaalustatult kui varem. Pulsi mõõtmiseks kasutab patsient pulsikella. 4.2. Diagnoos: Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadusest vähem Definitsioon: Toitainete tarvitamine, mis on ebapiisav anevahetuse vajaduste rahuldamiseks.
Intrakardiaalne reflektoorne regulatsioon muudab südametegevust vastavalt südame kambritesisese rõhu, mahu ja vere keemilise koostise muutumisele. (Ibid) 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks Korduvate kehaliste koormuste mõjul täiustuvad organismi adaptsioonimehhanismid: suureneb südame löögimaht (põhjuseks südamelihase hüpertroofia ning vatsakeste ja kambrite mahtude kasv), paraneb neuraalne (treeningutega areneb organismi võime suurendada sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust vastavalt kehalise koormuse suurusele) ja hormonaalne regulatsioon ning kasvab lihastöö ökonoomsus ehk väheneb energiakulu. Tulemusena kutsub sama intensiivsusega kehaline koormus sportlasel esile väiksema SLS tõusu, sest kehalise koormuse mõju organismi ärritajana on kohanemisprotsesside tulemusena väiksem (vt joonis 6). (Landõr 2009) 10 Joonis 6
• puhkeoleku pulsisagedus on suurenenud üle 10 löögi/min • koormuse järel on oluliselt suurenenud vere uurea ja kreatiinkinaasi tase • veres on suurenenud kortisooli ja katehoolamiinide tase. tekke põhjused: 1) treeningukoormuse liialt kiire suurendamine 2) treeningujärgne vähene puhkus 3) liialt kõrge intensiivsus vastupidavusaladel 4) liialt suur intervalltreeningu maht 5) pärast vigastust või haigust liialt kiire treeningutega alustamine 6) ebaõige treeninguskeem 7) liialt väike puhkepäevade arv. 29. Kehalise treeningu iseärasused erinevatel vanuseperioodidel 1) Eelkooliiga- Tuleks treenida motoorseid oskuseid, tasakaalu ja koordinatsiooni. 2) Prepuberteet (7-10a) – Areneb koordinatsioon ja sellega töö ökonoomsus. Lihased suhteliselt vähearenenud. Reaktsioonikiirus suureneb. Liigeste liikuvus suureneb. Põhiliikumisvilumuste täiustumine. Tuleks arendada vastupidavust ja painduvust. Tähtis
terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaarsete treeningutega alustamist, terviseuuringud 1-2 korda aastas. Spordiarst- tippsportlased. Terviseuuring vajalik, et diagnoosida eluohtlikke haigusi, organiseerida uuringuid ja ravi, et välja selgitada sportimist limiteerivaid haigusi, ennetada ületreeningut, kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine, üldise töövõime hindamine, nõustatakse treeningkoormuste ja toitumise alal. Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise uuringut, vereanalüüsi, arstlikku läbivaatust ja koormustest
vastupidavust, arenevad suurel määral ka inimese koordinatsioonilised võimed. (4) 11 2. TREENINGMETOODIKA Sügis 2015 treeningud algasid ettevalmistusperioodiga septembris. Ülesanne oli organismi järk-järguline ettevalmistamine intensiivsemateks ja mahulisemateks treeninguteks. September oli nii-öelda "sisseelamise" kuu, mil harjutada tuli neli korda nädalas, et keha harjuks treeningutega. Oli ka võistlemist kohalikel spordikooli võistlustel. Ettevalmistusperioodi eesmärk oli jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine, liikumisaparaadi (pöiad, põlved, kere) tugevdamine, lihasvastupidavuse arendamine, jooksutehnika täiustamine (jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel on olulised tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused). September oktoober: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine. Jooks: Krossijooks ühtlases tempos 1-3 km Fartlek (jooksumäng) kuni 1 km
annaabi.ee 
