Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tervisliku eluviisiga alustamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Tervisliku eluviisiga alustamine
Maailmas elab sadu tuhaneid, isegi miljoneid inimesi, kelle elustiil ei ole väga mitmekülge. Erinevad kultuuride erinevused ja kasvatustehnikad on inimese elustiili kujunemise juures äärmiselt olulise tähtsusega. Liikumise vajadus ja mõjud on individuaalsed. Lapseeas ja noorena vajame liikumist lihaste, luude ja liikumisoskuste arendamiseks ja säilitamiseks Vanemas eas oleme aga õnnelikud, et otsustasime olla terved ja et liigume endiselt kui noored. On aga inimesi, kelle jaoks ei ole tervislik eluviis uus nähtus, nad tegelevad spordiga teadlikult iga päev ning tunnevad sellest rõõmu, sest selline eluviis on nende jaoks loomulik samamoodi, nagu seda on ka hingamine ja söömine, joomine. Kuid on ka grupp inimesi, kelle jaoks on spordiga alustamine või tegelemine väga võõras, suisa tundmatu, siis sellisel juhul pigem loobutakse. On tõestatud, et füüsiliselt passiivsete inimestega võrreldes on neil, kes regulaarselt liiguvad, väiksem risk haigestuda erinevatesse haigustesse , mis on ka üsna arusaadav. Järgnevates lõikudes jõuamegi tervisliku eluviisiga alustamise retseptini.
Paljud meist on kindlalt veendunud, et tervislikkus tähendab kõigest heast loobumist ning ranget dieeti, kuid see on vale. Tervislikkus tähendab tõepoolest seda, et kui soovitakse täisväärtuslikku elu tervise kvaliteedi mõttes, siis jah, on oluline pidada kinni erinevatest reeglitest, mis aitavad rajal püsida ja mitte libastuda . Ise arvan, et ka kõige tervislikuma eluviisiga inimene võib endale aeg-ajalt lubada seda, mida ta igapäevaselt ei tee, nagu näiteks rämpstoidu söömine teatud aja möödudes. On ilmselge, et inimene peab saama endale lubada seda, mida ta tegelikult armastab , kuid see tähendab seda, et väiksemas ja mõistlikumas koguses kui muidu. Inimene harjub kõigega, aga selleks peab olema hea tahtejõud ja loomulikult motivatsioon ja tulemus kuhu tahetakse välja jõuda. Suusataja unistab loomulikult olümpiast ja teeb selle nimel ka palju tööd, samaväärse eesmärgi peab mõtlema enda jaoks valmis ka inimene kes soovib enda elus midagi muuta, kuid seda peab ta tahtma teha enda, mitte kellegi teise jaoks. On oluline endale meenutada, miks on otsustatud oma elu muuta ja miks ei tundu vana enam nii õige, kui see varem oli. Treeningutega alustamisel peab endale tegema selgeks selle, et kui soovitakse paremat füüsist, et siis ei saavutata seda üle öö, vaid pika aja ja ränga töö tulemusel. Liiga kiire kaalulangetamine ei ole üldisele tervisele hea, kuigi ka kiire kaalu langetamine on täiesti võimalik õigete vahenditega, iseasi on see, et kas soovitakse olla uhke enda saavutatud tulemuste üle, või soovitakse erinevate vahendite kasutamist salenemise nimel lühikesel perioodil, kuna näljutamine ja muu säärane ei kuulu kindlasti mitte tervisliku eluviisi nimekirja. Õige toitumine ei ole ainsaks tervise tagatiseks. Tähtis on ka mitmekülgne elulaad , ja piisav kehaline koormus, olulist osa mängib suitsetamise ja alkoholi mõju kehale ja vaimule . Tähtsal kohal on ka pärilikud tegurid ja keskkonna saastumine , iseenda geenidele vastu ei saa - mida ei ole, seda ei ole, küll aga saab inimene teha kõik selleks, et olla endaga maksimaalselt rahul, ja mis saaks olla veel parem kui see, et tehakse iseenda jaoks midagi tähtsat- antakse endale tervis. Pärilikkust ei saa muuta, keskkonna saastumisele saab üksikisik avaldada piiratud mõju. Igaüks saab aga ise valida, kuidas toituda, treenida, kui palju seda teha ja kas teha. Pereema kätes on tihti kogu perekonna toitumisharjumuste kujundamine. Tervislik eluviis peab olema nauditav, see ei tähenda loobumist kõigest sellest, mida muidu nauditakse, nüüd saab seda teha ka koos meeldiva enesetundega. Tervislikkus ei võrdu porgandi näksimisega ja tundide pikkuste treeningutega kallites spordisaalides, kui inimene on loov ja tahtejõuline, siis saab muuta ka treenimise nauditavaks, eriti siis, kui hakkavad ilmnema esimesed tulemused. Alguses on raske, eriti inimesel kes ei ole alati arvanud, et liikumises on oma võlud, kuid kõik tuleb pika peale ja alustama peakski kõige pisematest asjadest nagu autoga sõitmise asemel kõndima või sõitma jalgrattaga . Liiga suured muutused päeva pealt ei ole kokkuvõttes head, vaid hoopis see, mille pärast pöördutakse tagasi oma vana elustiili juurde, ning uuesti alustamiseks ei leita enam õigeid mooduseid. Kõige lihtsam on leida endale mõttekaaslaid kellega koos tegutsemine viib poole kiiremini eesmärgini, kui üksi nokitsemine. Uued muutused elus ei ole iial lihtsad olnud, seepärast ongi tähtis leida mõttekaaslane kellega sellest kõigest rääkida, kuna ta mõistab ja saab aru millest parasjagu mõeldakse. On tähtis suhelda sarnaste elukommetega inimestega, et saada raskel ajal ka vajalikku toetust, on tähtis, et kui juba on alustatud, et siis ei lõpetata, vaid teha endale selgeks, et ka raskustest tuleb üle saada ning hiljem nendele tagasi mõeldes on kõige suuremaks preemiaks see, et raskusega alla ei antud. Ka väikestel muutustel inimese elus võivad olla märkimisväärsed tagajärjed, tuleks hinnata juba seda, et on julgetud astuda samm parema tuleviku poole. Paljud inimesed kes alustavad oma treeningutega, ei jõua tihti eesmärgini. Enamasti puudub inimestel ülevaade trennimaailmast, ei ole sellest väga midagi kuulnud , ning seega pelgavad erinevaid jõusaale ning rühmatreeninguid. Ise arvan, et tähtsaim selle kõige juures on jääda iseendaks ja leida endas julgus otsida abi nendelt, kes juba teavad mida teha ja kuidas teha. Kindlasti tuleks pöörduda informatsiooni saamiseks oma ala spetsialistide poole, ning tänapäeval on selline teave täiesti tasuta, on erinevaid treeningprogramme mis tutvustavad inimesele kuidas mida kasutada, ja mis millele mõjub. Kindlasti tuntakse end üsna võhikuna kui minnakse esimest korda jõusaali, ja seal midagi teha ei osata, usun, et oleme sellist valehäbi kõik tundnud erinevates situatsioonides , kuid see on täiesti normaalne, inimene kes ei ole kunagi autot juhtinud, ei saagi kohe teada kuidas see käib, samamoodi trenni ja toitumisega. Treeningutega alustades peakski alustama a-st ja o-st, et saavutada lõpuks see, mille pärast üldse alustati et selle juures ka püsida. On palju inimesi kellel ei oleks iial raha, et osta pääse kallisse treeningsaali, ning peab hakkama saama koduste vahenditega. Tänapäeval on tohutult palju erinevaid võimalusi treenimiseks ka vabas õhus, piiratud on see kindlasti talvisel ajal, kuid kui leid õige riietus ning treeningu piirkond, siis on ka see täiesti võimalik. Vabas õhus treenimine on ka meeldivaks vahelduseks spordisaalidele, ka kõige kogenum treenija vajab aeg-ajalt vaheldust, et tunda taas mõnu sellest mida ta tegelikult armastab. Kindlasti on kaalujälgija esimeseks parimaks sõbraks kaal, kuid see ei ole asi mida mina soovitaksin, kaal ei näita väikesi kaalu kõikumisi, võid treenida väga palju ilma tulemusteta, kuigi enesetunne on hea ja aina paremaks läheb, siis võib võtta treeningu isu ka see, et kaal ei muutu. Siinkohal julgen targalt soovitada hoopis mõõdulinti, millega peaks treeninguid alustades mõõtma üle tähtsamad keha piirkonnad nagu puus , reied, käsivarred jne. Välised muutused tulevad väga kiirelt kui järgida pidevat kava, ja kui teatud aegade järgi uuesti mõõtmisi korrata . Igasugune liikumine muudab inimese tervise pikemas perspektiivis paremaks. Kuid ületreenimine hoopis kurnab inimese keha ja vaimu ning lõpuks ei ole treenimisest piisavalt kasu kuna energiat ei ole, mis on kasu pikast treeningpäevast, kui järgmisel päeval ei ole energiat et teha kõige lihtsamaid asju. Individuaalne areng on selle kõige juures kõige tähtsam. Heaks soovituseks oskan anda ka n-ö „vintskema selli“ kõrval treenimise, inimene kes on meist alati sammu võrra ees pool, on väga heaks eeskujuks ja eestvedajaks. Näiteks kui satud jõusaalis kõrvuti jooksma inimesega, kes o füüsiliselt väga heas vormis ja on parasjagu alustanud võidujooksmist jooksulindi endaga, siis peaksid sina pidama mõttelist vistlust hoopis temaga. Parimaks kaalulangetajaks ja üldise füüsilise parandamiseks pean ise parimaks ujumist, kus on töös inimese kõikvõimalikud lihased, ujudes saab mõnusa enesetunde ja hea füüsise samal ajal. Ülekaalulise inimese jaoks on basseinis või meres kiire kõndimine isegi väga heaks abivahendiks, kuna mõnes mõttes on vees kergem liikuda kui muidu, teisalt aga raske kuna vesi on takistus. Suure koormusega liikumisviisid nagu jooksmine , võib aga inimese keha hoopis koormata juhul kui ei ole spordiga kaua tegeletud. Sellisel juhul koormatakse raskelt südant, vereringet ja tugi-ja liikumiselundkoda, eriti vee siis, kui tegu on ülekaalulise inimesega, ei ole tähtis kas rohkemal või vähemal määral. Seepärast soovitaksingi sellisele inimesele hoopis kiirkõndi. Alguses võib tunduda, et kiirkõnd ei aita midagi, kuid kõik sõltub läbitavast distantsist ja ajast. Rasvapõletus algab aga alates tunnist ajast järjepidevast treeningust. Peale- ja enne seda peaks aga tegema korraliku venituse ja soojenduse, ka enne kõndi, kuna ülekaalulisele inimesele on ka kõnd piisavalt raske treening , et hiljem lihased valutaksid, ja et vältida liigse piimhappe tekkimist lihastes, siis on vahel venitus ja soojemad kui lõpuks treening ise. Seda võib võrrelda enne sukeldumist õhu kogumisega kopsudesse, et mitte lämbuda, sama tähtsaks pean ma ka soojendust ja venitust enne ja peale igasuguse astmega treeningut, eriti inimesele, kes ei ole kaua sordiga tegelenud . Tähtsaim treeningutega alustamisel on aga see, et liikumine oleks meelepärane ja pakuks naudingut ning taotleda läbimõeldult ja hoolikalt füüsilise aktiivsuse toomist igapäevaellu. Nii liikumise kui koormuse suurendamise ja mitmekülgsuse lisamisel peaks olema mõõdukas ja ettevaatlik ning sobima inimese individuaalse füüsilise tervisega , vaid nii saab olla kindel, et treenitakse õigesti.
Tervisliku eluviisiga alustamine #1 Tervisliku eluviisiga alustamine #2 Tervisliku eluviisiga alustamine #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor killukene Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Treening ja toitumine
8
doc

Treening ja toitumine

poolest. Samuti tuleb organismi varustada piisava hulga vedelikuga ning kiudainetega, et seedimine korras püsiks. Alkoholi tarbimine peaks olema väga harv või täiesti välistatud. Treeningutel käimine peab olema regulaarne ning pigem tuleks treenida mitu korda nädalas ja vähem tunde, kui vaid üks kord nädalas ja palju tunde. Kõige parem on selline efekt kui inimesel tekib treeningu ja toitumise suhtes õige harjumus kogu eluks ning ei toimu kõikumisi ebatervisliku ja tervisliku elulaadi vahel. KASUTATUD KIRJANDUS: Aeroobika õpik. / K. Liivak-Riisalo, I. Neissaar, T.-M. Ott, S. Siller, M. Roosalu. II, täiendatud trükk. Rein Jalak, Vahur Ööpik ,,Sportlase toitumine" Tallinn 2005 Selma Teesalu ,,Toitumine, kehakaal, tervis" Tartu 2000

Kehaline kasvatus ja sport
Nimetu
10
odt

Nimetu

rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained - teravili, kartul,

Kehaline kasvatus
Tervisesportlase treening
10
odt

Tervisesportlase treening

rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained - teravili, kartul,

Kehaline kasvatus
Tervisesportlase treening
19
odt

Tervisesportlase treening

kindlasti vähese rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained -

Tervisesport
Vastupidavus - lühireferaat
2
docx

Vastupidavus - lühireferaat

Vastupidavus Mis on vastupidavus? Vastupidavus on keha võime säilitada pikema füüsilise koormuse korral vajalik töö intensiivsus. See tuleb kasuks igasuguse trenni tegemise juures. Eriti tähtis on see spordis, kus pidev koormus kestab üle minuti. Näiteks pikamaa jooksus, ujumises, suusatamises, rattasõidus jne. Millega vastupidavust arendada? Vastupidavuse treenimiseks on erinevaid võimalusi. Vaikselt treeningutega alustates ja aegamisi koormust suurendades, on võimalik seda tõsta piisavalt. Samas tuleb tähelepanna, et kõik keha osad saaksid üheaegselt sarnast koormust. Vastasel juhul näiteks vaid rattaga sõites on jalad ülivastupidavad, aga joostes ülejäänud keha annab varakult alla. Tuleb ka nentida, et mõni keskendubki vaid teatud keha osadele. Vastupidavuse tõstmise eesmärgiks on inimese füüsilist võimekust kasvatada. Treeningud jaotatakse neljaks: tervise-, põhivastupidavus-, aeroobne-, anaer

Kehaline kasvatus
Tervislik toitumine
10
docx

Tervislik toitumine

... 4 3.2.1Suhkrud.................................................................................................... 5 3.2.2Kiudained................................................................................................. 5 3.3Rasvad, rasvhapped....................................................................................... 5 4Autori kogemused................................................................................................ 6 4.1.1Treeningute alustamine............................................................................7 4.1.2Toitumine.................................................................................................. 7 4.1.3Hetkeseis.................................................................................................. 7 5Kokkuvõte............................................................................................................. 9 6KASUTATUD KIRJANDUS......................................

Inimese toitumisõpetus
Kehaline aktiivsus
10
doc

Kehaline aktiivsus

Kiili Gümnaasium KEHALINE AKTIIVSUS Referaat Laura Kelly Lumi 10. klass Juhendaja: Tiiu Tamm Kiili 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kehalise võimekuse parandamine........................................................................................... 4 Jõutreening............................................................................................................................. 6 Venitustreening....................................................................................................................... 7 Tasakaalutreening................................................................................................................... 7 Ülekaalulisus..................

Kehaline kasvatus
Liikumise tähtsus tervisele
13
doc

Liikumise tähtsus tervisele

Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased ­ aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõttu on aktiivne kehal

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun