Kreeka ajalugu (6)

Ajaloo kordamisk�simused 1.Iseloomusta Kreeka geograafilisi olusid, too n�iteid nende m�just Kreeka tsivilisatsioonile. v: Kreeka on v�ga m� gine piirkond ning ta on palju saari ja poolsaari. Kuna neil olid raskesti l�bitavad m�eahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks s�ltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine �hendustee oli meri, mille kaudu oldi � henduses naabermaadega . 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too v�lja iga perioodi iseloomulikud jooned, t�htsamad s�ndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta -M�keene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille t�htsaim keskus oli Knossos . Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus t�htsaim keskus oli M�keene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allak �ik. b) Tume ajaj�rk (1100-800 eKr) - Kreeka allak�ik, r�nnati V�ike- Aasia l��nerannikule, n� rgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkasid kujunema linnad, �lemkiht, iga nelja aasta tagant ol� mpiam � ngud , kolonisatsioon , linnriiklik korraldus (nt Sparta , Ateena ) d) Klassikaline periood (500-338 eKr) - Kreeka-P�rsia s�jad, Kreeka hiilgeaeg (Ateenas demokraatlik riigikorraldus), Sparta �lemv�im, tihti s�jad. e) Hellenismi periood (338-30 eKr) - Aleksander Suur, Makedoonia kuningas, vallutas P�rsia, Ees-Aasia, Egiptuse ja Iraani . Egiptuse pealinn Aleksandria, p�rast tema surma lagunes Aleksandri suurriik , kujunesid mitu hellenistliku kuningriiki. 3.V�rdle Ateena ja Sparta riigikorraldust. Esita kolm sarnasust ja kolm Ateena ning Sparta riigikorralduse erip�ra. v: Sarnasused: M�lemas polises olid orjad , suudeti s� ilitada �le� ldine kord, k�ik kodanikud olid maksudest vabad. Erinevused: Sparta - riiki valitsesid kaks kuningat, kes said riigiv�imu p�rimise teel. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid , kelle v�imu all olid �lej��nud elanikkond. Spartiaatitel tekkisid suured varanduslikud erinevused. Ateena - puudus valitseja, otsused tehti l�bi rahvakoosolekute. Kodanikkonna moodustasid k�ik meeskodanikest p�lisasukad. Aristokraatitel puudusid riigi valitsemisel ees� igused . 4.Iseloomusta Kreeka �hiskonna struktuuri. v: �hiskonna �lemkihi moodustasid aristrokaadid ehk suursugust p� ritolu suurmaaomanikud, kelle seast p�rinesid ka riigimehed ja vaimuinimesed. Enamikud kreeklased olid aga talupojad, kes teenisid endale elatist peamiselt p�lluharimisega, kui ka k�sit�� ja kaubandusega ning talupojad olid vabad. Kreekas oli levinud ka orjandus ning orjat��d kasutati peamiselt kodustes - ja ka p�llutegevustes. Orjad olid omaniku omandid ning neid v�idi kohelda kui varandina. Kreeka �hiskond oli patriarhaalne s.t meestekeskne. Naistel polnud kodaniku� igust ning nad olid t�ielikult oma mehe v�imu all. 5.Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimeta kaks kohustust. v: Polise kodanikul oli �igus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati k�ik t�htsamad k�simused ning kodanik moodustas ka linnriigi s�jav�e, kuigi ta pidi vastavalt oma varalisele seisusele relvastuse ise hankima. 6.Millised elanikkonna grupid j�id polistes v�ljapoole kodanikustaatust? Loetlege kolm elanikkonna gruppi ja p�hjendage nende ilmaj�tmist kodaniku� igustest . v: Perioigid - Lakoonia maakonna elanikud, olid isiklikult vabad, kuid pidid siiski andameid maksma. Heloodid - Messeenia alistatud elanikud, kes muudeti orjadeks, arvuliselt Spartas k�ige suurem elanike grupp. Metoigid - v��rmaalased, pidid makse maksma ja s�jav�es teenima . 7.Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ja hariduse erip�rad. Too kummastki valdkonnast m�lema riigi kohta n�ide. v: Sparta - � ldiselt pidid naised Kreekas perega tegelema, aga Sparta oli koht, kus t�drukud v�isid tegeleda, nagu samuti poisid, kehaliste treeningutega. Poisse hariti ja �petati riigi poolt, aga kuna t�drukud polnud kodanikud, oli nende harimine ja kasvatamine peresisene asi. Ateena - Ateenas oli palju t�htsamal kohal haridus , poisid alustasid oma haridusteed 7-aastastena. 18-20 vanuses olid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said s�jalise ettevalmistuse. P�rast teenistust said nad t�is�iguslikeks kodanikeks. 8.Selgita m� isted ja too n�ide Vana-Kreeka ajaloost: demokraatia, aristokraatia, t�rannia. v: Demokraatia - lihtsalt �eldes rahva v�im. N�iteks kujunes Ateenast demokraatlik riik viiendal sajandil, kui riigi eesotsas seisis Perikles . Toimusid rahvakoosolekud ja k�ik kodanikud olid seaduste ees v� rdsed . Aristrokraatia - lihtsalt �eldes parimate v�im. Selle all m�isteti k�rgklassi inimesi. Aristrokraatide seast p�rinesid valdava enamuse riigimeestest kui ka vaimuinimestest. T�rannia - ainuvalitseja v�im, kui inimene on haaranud v�imu riigis tihtipeale l�bi v�givalla. Kui riigis olid pingelised olukorrad ja Kreekat vaadates poliste vahel olid arusaamatused ja vastuolud, juhtus tihti, et m�ni inimene v�ttis korra oma k�tte, kuigi see t�i kaasa s�japidamiste tihenemise. 9.V�rdle Antiik-Kreeka demokraatiat t�nap�eva demokraatliku riigikorraldusega. Nimeta kaks sarnasust ja kaks erinevust. v: Erinevused: Antiik-Kreekas oli k�ll demokraatia, kuid siiski oli orjade arv v�ga suur. Samuti ei valinud rahvas endale esindaja riiki juhtima , vaid nad tegid seda suuremal m��ral ise. Sarnasused: K�ik kodanikud on seaduste ees v�rdsed ja neil on �igus esitada oma arvamus iga teema kohta. 10.Keda tead Trooja s�ja kangelastest ? Nimeta kaks. Millega nad silma paistsid? v: Agamemnon - Sparta kuningas, kes l�ks esimesena troojat vallutama. Achilleus - kreeklaste sangar, kes tappis troojalaste eestv�itleja. 11.Nimeta Kreeka t�htsamad jumalad ning nende tunnused. v: a) Zeus - peajumal, piksejumal b) Hera - abielujumalanna, Zeusi naine c) Poseidon - merejumal d) Hades - allmaailmajumal, surnute valitseja e) Demeter - vilja, mulla ja viljakuse jumalanna f) Ares - s�jajumal g) Athena - s�jajumalanna, tarkusejumalanna h) Apollon - luule ja muusikajumal i) Artemis - jahijumalanna, metsloomade kaitsja j) Aphrodite - ilu, armastuse ja seksuaalsuse jumalanna. k) Hermes - jumalate k�skjalg l) Hephaistos - tulejumal, jumalate sepp m) Dionysos - veinijumal 12.Mille poolest erines filosoofiline maailmaseletus m�toloogilisest? Too v�lja kaks kummalegi iseloomulikku joont. v: M�toloogilises maailmaseletuses on kogu maailmas toimuv jumalate poolt korraldatud ning maailm sai muutuda vaid nende tujude j�rgi, mingeid kindlaid seadusi muutuste jaoks ei olnud. Filosoofilises maailmaseletuses p��ti jumalad tahaplaanile j�tta ning m�istusega seletada looduse ja �hiskondlike n�htusi. 13.Millised teadused kujunesid Vana-Kreekas? Nimeta teadus, selle rajaja/esindaja ja too n�ide teaduse saavutustest. v: Matemaatika - esindajaks Pythagoras, hakati s�nastama teoreeme ja prooviti t�estada nende kehtivust. Meditsiin - esindaja Hippokrates , haiguste p� hjused ei olnud jumalikud, vaid looduslikud, inimese tervis s�ltus neljast ihumahlast ( veri , lima, must sapp ja valge sapp) ja nende tasakaalust. Ajalookirjutised - esindajaks Herodotos , hakati kirja panema ajaloos�ndmusi ja teiste maade kombeid. T�nap�eva ajaloolastele hindamatu allikmaterjal . 14.Millised muutused leidsid aset hellenismiajastu �hiskonnas v�rreldes Kreeka polistega? v: Linnriigid ei olnud enam s�ltumatud, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Eesotsas seisid monarhid , kes valiti �ukondlaste seast. Kombed kreekap�rased, kuid v�eti eeskuju Idamaadest. S�jav�gi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgas�duritest. 15.Millised muutused toimusid hellenismiajal kultuurielus : a) filosoofias, b) teaduses , c) kirjanduses, d) teatris. v: Filosoofia - filosoofid hakkasid rohkem arutlema inimese kui �ksikisiku kohta ja proovisid leida viisi, kuidas saavutada �nn ja hingerahu. Samuti � tles n�iteks Epikuros, et jumalaid pole vaja karta. Teaduses - valdkondade tekkimine, s�nastati geomeetria p�hialused, usuti kindlalt, et Maa on kerakujuline, joonestati mitmeid Maakaarte. Kirjanduses - t�htsaim zanr luule, ainet otsiti tihtipeale m�toloogiast. Teatris - eelistati kom��diaid, argieluteemasid. 16.Kes nad olid ja millega said tuntuks ? Tooge ka �ks n�ide tegevusest. a) Sokrates , b) Homeros , c) Platon , d) Herodotos, e) Aristoteles . v: Sokrates - Ateena filosoof , kes oli vastu sofistide �petustele. Ei kirjutanud �htegi teost. Arvas , et sofistid petavad oma �pilasi, sest nad �petavad voorust, kuigi ise ei tea mis on voorus tegelikkuses. M�isteti surma. Homeros - pime laulik , keda arvatakse olevat ' Iliase ' ja 'Od�sseia' autor. Platon - Sokratese � pilane , asutas Akadeemia, kirjutas dialooge, kus kaks inimest (v�i rohkem) vaidlesid arvukate k�simuste �le. Ontoloogia ehk olemis� petus . P��dis lahti seletada inimeksistensi. Herodotos - ajaloolane , kelle teose 'Historia' j�rgi tuli nimetusse m�iste ajalugu. Ajaloo isa. P��dis ajaloost �petliku s�numi esile tuua. Aristoteles - Platoni �pilane, asutas oma kooli Lykeioni (millest tuleb s�na l�tseum). Ei v�tnud omaks k�ik Platoni ideed. Tuleb leida keskteed asjade vahel. 17.Mille poolest oli Aleksander Suure valitsusaeg eriline? Tooge kaks n�idet. v: Kreeka keel muutus paljudes riikides k�ige levinumaks k�nekeeleks ning kreeka kultuur hakkas vallutatud piirkondade kultuure k� rvale t�rjuma.