Nimetu

Q: Mida kujutab endas elu ?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Milles seisneb treenitus ?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel ?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Kuidas osalevad ainevahetuses ensüümid ja vitamiinid ?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Kuidas muutub võistluse käigus lihaste glükogeeni kasutamine ?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Kuidas varustatakse rakke energiaga?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi ?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist ?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Kuidas realiseerub pärilik info sportlikus töövõimes?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

suss, siss

Nimetu (0)

Eesti Maaülikool - Psühholoogia - Kohtupsühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida kujutab endas elu ?
Milles seisneb treenitus ?
Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel ?
Kuidas osalevad ainevahetuses ensüümid ja vitamiinid ?
Kuidas muutub võistluse käigus lihaste glükogeeni kasutamine ?
Kuidas varustatakse rakke energiaga?
Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ?
Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi ?
Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist ?
Kuidas realiseerub pärilik info sportlikus töövõimes?
Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi ?
Kuidas mõjutavad anaboolsed steroidid geeniekspressiooni ?
Miks peab rasvkoe vähendamiseks tegema aeroobset tööd ?
Mida kujutab endast anaeroobne lävi?
Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi?
Kuidas mõjutavad koensüümid ainevahetust?
Kuidas mõjutavad anaboolsed steroidid geeniekspressiooni?
Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast?
Miks peaks rasvkoe vähendamiseks tegema aeroobset tööd?
Miks on kasulik suurendada maksimaalset O2 tarbimist?
Mida kujutab endas vaba energia muutus?
Kuidas kasutaksid lämmastikubilanssi treeningu juhtimisel?
Milliseid makromolekule saab kasutada anaeroobselt?
Mida kujutab endas elu?
Milles seisneb treenitus seletatuna läbi biokeemilise vaatenurga?
Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel?
Kuidas osalevad ainevahetuses ensüümid ja vitamiinid?
Kuidas muutub võistluse käigus lihaste glükogeeni kasutamine?
Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi?
Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist?
Kuidas realiseerub pärilik info sportlikus töövõimes ?
Millise elus- ja eluta loodust eristava tunnuste kaudu realiseerub treeningprotsessi?
Kuidas võis tekkida elu meie planeedil?
Mis vahet on soojus- ja kasulikul energial?
Mida tähendavad hüpo- iso- ja hüpertoonia spordijoogi pudelil?
Mida mõõdetakse pH abil?
Milles seisneb selle teadmise kasulikkus?
Mis on puhversüsteem?
Mis on glükogeen ja kuidas on see seotud sportliku töövõimega?
Millised on süsivesikute peamised ülesanded organismis?
Mis on laktoosi intolerantsus?
Millist konkreetset rolli omavad lipiidid inimese ainevahetuses?
Milliseid lipiide kehas mõjutab sport kõige rohkem?

Mida kujutab endas elu ?
Paljundatakse, taastoodetakse seda sama liiki. Liik toodab variatsiooniga indiviide ja alati rohkem kui vaja on ja kõik ei suuda selles keskkonnas hakkama saada. Liigiulatuses taastootmine, liigi sees variatiivsus .

Milles seisneb treenitus ?
Treenitus on kohanemine uute tingimustega. Valgusünteesi käigus on parandatud lihasrakkude suutlikkust.
Treenimise tulemusel lükkame normipiire edasi, lihased peavad mitu korda taastuma enne kui harjuvad uue treeninguga ära. Kohanemine normi piirides, sport lükkab normi piire edasi.

Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel ?
- energiaallikaks
- rakumembraani ehituslik osa
- on vajalikud osade vitamiinide imendumiseks ja transpordiks

Mida kujutab endast puhversüsteem ja kuidas on see seotud sportliku pingutusega?
Puhversüsteem on homeostaasi vahend tagamaks organismis pH optimaalse taseme, et saaksid toimida vajalikud protsessid. Puhversüsteemid tagavad H+ ja OH- nihete kompenseerimise.
Sportliku pingutuse puhul on oluline roll bikarbonaatsel puhversüsteemil, mis seob endaga anaeroobse glükolüüsi käigus tekkinud piimhappe ning viib selle verest ära.
puhversüsteem aitab säilitada happelisust normi piires
sportlikul pingutusel veri hakkab happelisemaks muutuma ja puhversüsteem üritab seda tasakaalustada

Iseloomusta ( kehalist ) protsessi mille tulemusel vaba energia muutus on positiivne? (Positiivne ehk energiat tuli juurde)
Vaba energia muutus on positiivne, kui energiat tuleb juurde. Vaba energiat tuleb juurde lagundamisprotsesside käigus. Näiteks glükolüüsi lagundamisel kasutatakse energiat glükoosi molekuli lagundamiseks, kuid protsesside käigus tekkiva energia hulk on ikkagi suurem, ehk positiivne. Glükolüüs on seotud kehalise protsessiga, sest annab energiat kehalise tegevuse sooritamiseks.

Kuidas osalevad ainevahetuses ensüümid ja vitamiinid ?
Ensüümid kiirendavad ja reguleerivad meie ainevahetust hoides organismi funktsioone vajalikul tasemel. Ensüümid kui biokatalüsaatorid määravad inimorganismis biomolekulide muundumisprotsesside kiiruse ja suuna, see tähendab nende tegevus on organismi talitluse aluseks. Ainevahetuses osalevad ensüümid toidu lõhustamisel. Enmsüümid ei saa töötada ilma vitamiinide juuresolekuta.
Vitamiinid stimuleerivad ainevahetust ning suurendavad töövõimet ja vastupidavust

Kuidas oleks võimalik hinnata valkude ainevahetuse staatust pärast treeningut ?
Valkude omastamist ja hulka kehas on võimalik määrata lämmastikubilansiga, sest lämmastikud moodustavad valkudest suure osa. Lämmastikubilanss võib olla positiivne (väljub rohkem lämmastiku/valku kui tarbitakse, keha „laguneb“), tasakaalus (sisse ja välja tulnud lämmastiku/valgu tase on võrdne, keha püsib muutumatuna) või negatiivne (kehasse jääb rohkem lämmastikku/valku kui väljutatakse, keha areneb). Lämmastikubilansi vaatamiseks mõõdetakse uuria taset.
Peale trenni hakkab kehas toimuma valgusüntees. Kui siis on uuria määr madal ning lämmastikubilans negatiivne, toimuvad kehas valgu hulga taastumise ja ülesehitamise protsessid. Kui uuria määr on kõrge, toimuvad alles lagundamisprotsessid.

Kirjelda valgusünteesi pärast rasket treeningut ?
Raske treening on kahjustanud lihasrakke ja neid hävitanud. On tekkinud stressreaktsioon, mille eesmärgiks on kohanduda ja taastuda , et järgmine kord suudetaks koormusele paremini vastu pidada.
Valgusünteesil võetakse info rakutuuma DNA’st ning viiakse see tsütoplasmas asuvasse ribosoomi lahtimõtestamiseks ja uue valgu loomiseks. Taoline uute ja vastupidavamate valkude loomine suurendab samm-sammult lihase suutlikkust põhjustades treeningefekti.
Peale rasket treeningut võib valgusünteesiprotsess aega võtta 48-72 tundi, mille perioodil ei ole soovitatv uut rasket lihaskoormust rakendada.

Kuidas muutub võistluse käigus lihaste glükogeeni kasutamine ?
Mida suuremaks läheb tempo seda rohkem hakatakse kasutama lihaste glükogeeni, alguses on rohkem rasvade pealt. Rasvade kasutamine nõuab suurt hapniku juurdepääsu, mida intensiivse töö korral on raske saada, sellepärast kasutatakse glükogeeni, et energiat toota.

Kuidas varustatakse rakke energiaga?
Rakud saavad oma energia ATP molekulidest. ATP tootmiseks on erinevaid võimalusi
1) ATP toodetakse kreatiinfosfaadi teel, mis ei nõua protsessi toimumiseks midagi ega tekita kahjulikke laguprodukte, kuid millest piisab 10 sekundiks.
2) Anaeroobne glükolüüs, mille käigus saadud energiast piisab kuni minutiks. Kasutab suurel hulgal süsivesikuid ning tekitab piimhapet.
3) Oksüdatiivsed protsessid, mille käigus toodetakse energiat süsivesikutest ja rasvadest hapniku abil.

Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ?
Aju saab energiat ainult süsivesikutest, aga lihased saavad kasutada ka rasvu ja valke.

Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi ?
Anaeroobne lävi tekib kui piimhappe tase veres kasvab hüppeliselt. Nähtust nimetatakse anaeroobseks läveks, sest alates sellest piirist ei ole organismile kasulik energiat anaeroobselt toota. Piimhappe hulk veres on jõudnud piirini, kus see on organismile kahjulik ning pole vabu süsivesikuid, mida anaeroobses protsessis ära kasutada.

Mille poolest erineb süsivesikute kasutamine energiatootmises rasvade omast ?
Rasvade energiatihedus on suurem ning ühe grammi kohta saab rohkem energiat kui süsivesikutelt. ( Rasvad 1g=9kcal, süsivesikuid 1g=4kcal)
Rasvas talletatud energia võtan 2x vähem ruumi. Rasvu leidub kehas rohkem kui süsivesikuid. Rasvadest saab ühe sissehingatud O2 kohta vähem energiat kätte, s.t rasvade kasutamine on aeglane ja üle 50%Vo2max, eelistatakse üha enam süsivesikuid.
Süsivesikutest on võimalik energiat toota ka anaeroobselt, rasvadest ainult aeroobselt.

Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist ?
Siis suureneb ka aeroobne töövõime ning sellega paraneb üldine töövõime ja vastupidavus. Kui suudetakse suurendada O2 tarbimist, suudetakse kauem teha tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel.

Kuidas realiseerub pärilik info sportlikus töövõimes?
Geenid määravad millal, mida ja kui palju valku sünteesitakse.

Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi ? (pmst sama, mis 7 küs)
Valgu taseme ja omastamise leidmiseks.
Lämmastikubilanss – siseneva ja väljuva N vahekord
– Arvutatakse: Väljuv N – Sissevõetud N
Saab olla positiivne (väljub rohkem, keha „laguneb“), tasakaalus (sisse ja välja võrdselt, keha püsib muutumatuna) või negatiivne (kehasse jääb rohkem kui väljutatakse, keha areneb)
– Võimaldab hinnata kataboolset ja anaboolset staatust
Näiteks elukaare kontekstis (noor – täiskasvanu – vana)
Treeningu (operatsiooni etc) kontekstis (Testosterooni / Kortisooli suhte asemel)
Hinnates lämmastikubilanssi saame teada kas keha taastunud. Vaadatakse uuria määra, et kui palju (pos), siis keha alles laguneb, kui vähe (neg), siis keha ehitab ehk on taastunud ning kui uuriamäär normaalne, siis keha on muutumatu.

Kuidas mõjutavad anaboolsed steroidid geeniekspressiooni ?
Anaboolsed steroidid neeru säsi sisemises koores – testosteroon. Geeni ekspressioon on
geeni avaldumine ehk valgu süntees, valgu sünteesi kiirendatakse anaboolsete steroididega.
Parandavad valgu sünteesi.

Kirjelda millised energeetikaga seotud tegurid põhjustavad väsimust eraldi ekstensiivse ja intensiivse füüsilise töö puhul?
Ekstensiivne puhul saabub hetk kui ei suudeta tarbida piisavalt hapniku energia tootmiseks.
Intensiivse puhul saabub anaeroobne lävi, kus süsivesikute varu saab otsa ja tekib piimhape .

Kirjelda süsivesikute kasutamist alates toidust kuni CO2 ja H2Oni läbi kahe energiatootmisprotsessi?
- esmalt tuleb toit seedida s.t. muuta kättesaadavaks rakkudele
- seeditud toiduosakesed transporditakse verega rakkudesse
- raku tsütoplasmas toimub glükoosi lagundamine, mille käigus tekib 2püruvaati, 2ATP’d ja 2NADH molekuli
- pürovaadi ja NADH molekulid liiguvad raku mitokondrisse, kus püruvaadi molekulid oksüdeeruvad ja tekib 2 atsetüül-CoA molekuli
- atsetüül-CoA molekulid läbivad tsitraaditsükli, mille käigus tekivad CO2 molekulid, H2O molekulid, NADH ja FADH molekulid ning ATP.

Miks peab rasvkoe vähendamiseks tegema aeroobset tööd ?
Kuna aeroobne töö kasutab energia saamiseks rasvu. Hapniku kaasabil kasutatakse rasvu energia tootmiseks.

Mida kujutab endast anaeroobne lävi? Milles seisneb selle praktiline väärtus? (pmst sama mis 12 küs)
Piimhappe hüppelise kasvu hetke nimetatakse anaeroobseks läveks. Kui tekib piimahape, siis tekib valu, mis käseb töö tegemise lõpetada, kuna muidu ei jätku ajule ja kesknärvisüsteemile piisavalt süsivesikuid enam.
Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi? – Lämmastikubilanss on sisse- ja väljaviidava lämmastiku hulga diferents , see annab informatsiooni energiaga varustatuse vastavusest vajadustele. Mõõdetakse uuriaga. Lämmastikubilansiga võime hinnata kataboolset ja anaboolset staatust – kui uuria määr on suur (positiivne), siis keha laguneb ( kataboolne ), kui väike (negatiivne), siis keha ehitab ( anaboolne ), kui normaalne, siis on keha muutumatu.
Kuidas mõjutavad koensüümid ainevahetust? –Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (mittevalguline osa), mis koos ensüümide valguosaga osalevad ensüümi katalüüsis moodustades toimivaid ensüüme. Ensüümid ja koensüümid on kofaktorid, mis on vajalikud vitamiinide imendumiseks.
Kuidas mõjutavad anaboolsed steroidid geeniekspressiooni? –
Geeniekspressioon – geeni avaldumine ehk valgu süntees. Anaboolsete steroididega ja kiirendatakse valgu sünteesi.
Kirjelda millised energeetikaga seotud tegurid põhjustavad väsimust eraldi ekstensiivse ja intensiivse füüsilise töö puhul? –
Ekstensiivse töö puhul saabub hetk, kus ei suudeta tarbida piisavalt hapnikku energia tootmiseks. (aeroobne lävi)
Intensiivse töö puhul saabub anaeroobne lävi, kus süsivesikute varu saab otsa ja tekib piimhape.
Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast? –
Aju saab energiat ainult süsivesikutest, lihased aga saavad kasutada ka rasvu ja valke.
Kirjelda süsivesikute kasutamist alates toidust kuni CO2 ja H2Oni läbi kahe energiatootmisprotsessi. – ???
-Esmalt tuleb toit seedida, st muuta kättesaadvaks rakkudele
-Seeditud toiduosakesed transporditakse verega rakkudesse
-raku tsütoplasmas toimub glükoosi lagundamine
-lagundamisel tekkinud molekulid liiguvad raku mitokondrisse, kus need oksüdeeruvad
-molekulid läbivad tsitraaditsükli, mille kigus tekivad CO2 ja H2O molekulid.
Miks peaks rasvkoe vähendamiseks tegema aeroobset tööd? –
Aeroobne töö toimub hapniku kaasabil ning seetõttu kasutatakse ka energiatootmiseks rasvu.
Miks on kasulik suurendada maksimaalset O2 tarbimist? –
Tänu sellele suureneb ka aeroobne töövõime ning paraneb vastupidavus. Kui suudetakse suurendada O2 tarbimisvõimet, suudetakse teha kauem tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel.
Mida kujutab endast anaeroobne lävi? Milles seisneb selle praktiline väärtus?
Anaeroobne lävi tekib piimhappe hüppelise kasvu tulemusel. Kui tekib piimhape, siis tekib valu, mis käseb töö tegemise lõpetada kuna muidu ei jätku ajule ja kesknärvisüsteemile piisavalt süsivesikuid.
Selgita kuidas on eluslooduse tunnustest energia kasutamine seotud Termodünaamiku 2 seadusega? –
Eluslooduse tunnused – rakuline ehitus ; aine-ja energiavahetus ; paljunemisvõime ; pärilikkus ; reageerimine ärritustele ; arenemine ; stabiilne sisekeskkond
Elusorganism muundab keskkonnast hangitud energiat ja aineid endale vajalikku vormi.
Elusorganism võitleb entroopiaga- st on teistmoodi korrastatud kui keskkond ja peab „korda hoidma“ keskkonna muutuvatest tingimustest.
Kasutame Päikese energiat läbi fotosünteesi loodud keemiliste ühendite valminud toidust korrapärasuse loomiseks ehk elutöö tegemiseks.
Kasutades vähemalt ühte eluslooduse tunnust koos valgusünteesiga, selgita treenituse kujunemise protsessi –
Treenitus on kohanemine uute tingimustega. Valgusünteesi käigus parandatakse lihasrakkude suutlikkust. Treeningu käigus peavad lihased taastuma ning kohanema uute treeningutega.
Iseloomusta makromolekulide ehitust ja funktsiooni –
Makromolekulid on väga suure molekulmassiga molekulid. Neil on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule, pakuvad kaitset.
Mida kujutab endas vaba energia muutus? –
Üldine reegel on, et kõik süsteemid püüdlevad minimaalse energia poole. Seetõttu toimuvad ka reaktsioonid konstantsel temperatuuril ja rõhul sinna suunas, kus on võiksem energia. See energiamuutus, mis tänu reaktsioonile toimub, on reaktsiooni gibbsi energia.
Kui reaktsiooni gibbsi energia on negatiivne, toimub reaktsioon saaduste suunas, kui positiivne, siis lähteainete suunas, ning kui 0, siis reaktsioon on jõudnud tasakaaluolekusse ning reageerimine lõpeb.
Kuidas kasutaksid lämmastikubilanssi treeningu juhtimisel? –
Hinnates lämmastikubilanssi saame teada kas keha on taastunud või mitte. Vaadatakse uuria määra – kui on suur (positiivne), siis keha alles laguneb, kui väike (negatiivne) siis keha ehitab ehk on taastunud ning kui uuria määr on normaalne, siis keha on muutumatu.
Milliseid makromolekule saab kasutada anaeroobselt? –
Süsivesikuid
Millise ainevahetusliku protsessi jaoks on kasulik suurendada O2 tarbimist? –
Kui suudetakse suurendada O2 tarbimist, suudetakse kauem teha tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel.
Kuidas on omavahel seotud pärilikkus ja vitamiinid? –Ensüümide tegevus on organismi talitluse aluseks ning nende omadus sõltub pärilikkusest. Ensüümid aga ei saa töötada ilma vitamiinide juuresolekuta.
Kirjelda olulisemaid lihaskontraktsioonis osalevaid biokeemilisi etappe – ???
-Kapillaarvõrgustiku areng (toitainete tarbimine, laguproduktide eemaldamine)
-Kapillaarvõrgustiku täitmine „sisuga“ (südame töö annab verevoolule energiat, suured veresooned kannavad selle energia võimalikult väikeste kadudega edasi)
-seedesüsteem ja ainevahetus tarnivad toitaineid
-puhverssteem neutraliseerib piimhapet
-gaasivahetus tarnib hapnikku ja eemaldab süsihappegaasi.
Mida kujutab endas elu?
Ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus. Elu on autonoomne, ühe liigi taastootmine.
Milles seisneb treenitus seletatuna läbi biokeemilise vaatenurga? –
Treenitus on kohanemine uute tingimustega. Valgusünteesi käigus on parandatud lihasrakkude suutlikkust. Treenimise tulemusel lükkame normipiire edasi, lihased peavad mitu korda taastuma enne kui harjuvad uue treeninguga. Kohanimine normi piirides, sport lükkab normi piire edasi.
Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel? –
Need on asendamatud rasvhapped , ehk keha neid ise ei tooda ning need on organismile üliolulised ja tagavad rakumembraanide tervise.
Mida kujutab endast puhversüsteem ja kuidas see on seotud sportliku pingutusega? –
Puhversüsteem on homeostaasi vahend tagamaks organismis pH optimaalse taseme, et saaksid toimida vajalikud protsessid.
Sportliku pingutuse puhul on oluline roll bikarbonaatsel puhversüsteemil, mis seob endaga anaeroobse glükolüüsi käigus tekkinud piimhappe ning viig selle verest ära.
Sportlikul pingutusel hakkab veri happelisemaks muutuma ja puhversüsteem üritab seda tasakaalustada.
Iseloomusta kehalist protsessi mille tulemusel vaba energia muutus on positiivne –
Vaba energia muutus on positiivne, kui energiat tuleb juurde. Vaba energiat tuleb juurde lagundamisprotsesside käigus. Näiteks glükolüüsi lagundamisel kasutatakse energiat glükoosi molekuli lagundamiseks, kuid protsesside käigus tekkiva energia hulk on ikkagi suurem ehk positiivne. Glükolüs on seotud kehalise protsessiga, sest annab energiat kehalise tegevuse sooritamiseks.
Kuidas osalevad ainevahetuses ensüümid ja vitamiinid? –
Ensüümid kiirendavad ja reguleerivad meie ainevahetust hoides organismi funktsioone vajalikul tasemel. Ainevahetuses osalevad ensüümid toidu lõhustamisel. Ensüümid aga ei saa töötada ilma vitamiinide juuresolekuta. Vitamiinid stimuleerivad ainevahetust ning suurendavad töövõimet ja vastupidavust.
Kuidas oleks võimalik hinnata valkude ainevahetuse staatust pärast treeningut? –Valkude omastamist ja hulka kehas on võimalik määrata lämmastikubilansiga, sest lämmastikud moodustavad valkudest suure osa. Peale trenni hakkab kehas toimuma valgusüntees- kui siis on uuria määr madal
ning lämmastikubilanss negatiivne, toimuvad kehas valgu hulga taastumise ja ülesehitamise protsessid. Kui uuria määr on kõrge (positiivne), toimuvad alles lagundamisprotsessid.
Kirjelda valgusünteesi pärast rasket treeningut –
Raske treening on kahjustanud lihasrakke ja neid hävitanud. On tekkinud stressreaktsioon, mille eesmärgiks on kohanduda ja taastuda, et järgmine kord suudetaks koormusele paremini vastu pidada. Töö tulemusest tekkinud kahjustused võtavad geenidelt repressorid, mis võimaldavad valgusünteesi. Valgusüntees toimub lokaalselt.
Valgusünteesil võetakse info rakutuuma DNA-st ning viiakse see tsütoplasmas asuvasse ribosoomi uue valgu loomiseks. Taoline uute ja vastupidavamate valkude loomine suurendab samm-sammult lihase suutlikkust põhjustades treeningefekti.
Peale rasket treeningut võib valgusünteesiprotsess aega võtta 48-72h, mille perioodil ei ole soovitatav uut rasket lihaskoormust rakendada.
Kuidas muutub võistluse käigus lihaste glükogeeni kasutamine? –
Mida suuremaks läheb tempo, seda rohkem hakatakse kasutama lihaste glükogeeni, alguses on rohkem rasvade pealt. Rasvade kasutamine nõuab suurt hapniku juurdepääsu, mida intensiivse töö korral on raske saada, seepärast kasutatakse glükogeeni, et energiat toota.
Kuidas varustatakse rakke energiaga? –
Rakud saavad oma energia ATP molekulidest. ATP tootmiseks on erinevaid võimalusi:
- ATP toodetakse kreatiinfosfaadi teel, mis ei nõua protsessi toimumiseks midagi ega tekita kahjulikke laguprodukte, kuid millest piisab 10 sekundiks.
- Anaeroobne glükolüüs, mille käigus saadud energiast piisab kuni minutiks. Kasutab suurel hulgal süsivesikuid ning tekitab piimhapet.
- Oksüdatiivsed protsessid, mille käigus toodetakse energiat süsivesikutest ja rasvadest hapniku abil.
Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast? –
Aju saab energiat ainult süsivesikutest, lihased aga saavad kasutada ka rasvu ja valke.
Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi? –
Anaeroobne lävi tekib kui piimhape tase veres kasvab hüppeliselt. Nähtust nimetatakse anaeroobseks läviks, sest alates sellest piirist pole organismile kasulik energiat anaeroobselt toota. Piimhappe hulk veres on jõudnud piirini, kus see on organismile kahjulik ning pole vabu süsivesikuid, mida anaeroobses protsessis ära kasutada.
Mille poolest erineb süsivesikute kasutamine energiatootmises rasvade omast? –
Süsivesikutest on võimalik energiat toota ka anaeroobselt, rasvadest aga ainult aeroobselt.
Rasvadest saab ühe sissehingatud O2 kohta vähem energiat kätte, st rasvade kasutamine on aeglane.
Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist? –Siis suureneb ka aeroobne töövõime ning sellega paraneb üldine töövõime ja vastupidavus. Kui suudetakse suurendada O2 tarbimist, suudetakse kauem teha tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel.
Kuidas realiseerub pärilik info sportlikus töövõimes ? –
Geenid määravad, kui palju valku sünteesitakse.

Kirjelda elus ja eluta looduse erinevuseid
ELUS : koosnevad rakkudest , paljunevad, on tundlikud ümbritseva suhtes, kasvavad ja arenevad, neis toimub ainevahetus. Eluta loodusel neid omadusi pole.

Paljunemine oma liigi ulatuses, variatiivsus peab olema suur; palju liike
Elus loodus on eluta loodusest tunduvalt keerukam
Elus loodus kasutab energiat oma struktuuride keerukuse säilitamiseks, eluta loodus kasutab energiat enda hajumiseks
Struktuuri ja funktsiooni vaheline seos, elusa looduse struktuuri muutus kajastub ka funktsioonis ja vastupidi
Elus loodus kohaneb aktiivselt, kohanemine normipiires. Norm on see, mis on enamus
elus loodus on eluta loodusest tunduvalt keerukam
eluta looduses korrapärasus kaob

Millise elus- ja eluta loodust eristava tunnuste kaudu realiseerub treeningprotsessi ?
Struktuuri ja funktsiooni vahelise seose kaudu, kohanemine (lühiajaline-kiire, pikaajaline- põhineb valgu sünteesil) treeningu puhul ei saa olla kohanemistsoonis, tarvis väljuda sellest, bioloogiline süsteem taastab üle, mitte nii nagu oli varem, sellel baseerubki treenitus.

Kuidas võis tekkida elu meie planeedil?
ELU- Iseennast taastootev keeruline süsteem, mis on võimeline darwinistlikuks evolutsiooniks.
Ühe teooria kohaselt on elu moodustunud eluta ainest ehk abiogeneesi teel ehk isetärkamise teel. Vesi oli tähtsal kohal.

Selgita lahti kuidas on omavahel seotud Päike, toit, CO2, H2O ja inimene
Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega ( footon – valguse elementaarosake ). Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat. Selle protsessi kõrvalsaadusena eraldub hapnik.
Päikeseenergiat vahendatakse taimedes oleva fotosünteesi käigus.

Mis vahet on soojus- ja kasulikul energial?
Soojusenergia kasutegur on väga madal, paneb osakesed liikuma suvalises suunas. Soojusenergia on kõige korrapäratum, korrapärasuse tegemiseks tuleb teha tööd. Soojusenergiast saab ainult 20% kasulikku tööd. Kõrgema väärtusega energiast on võimalik ammutada endale kõrgema kvaliteediga (30-60%) energiat,mis lõpuks muundub soojusenergiaks

Selgita lahti diffusiooni ja osmoosi olemus
OSMOOS - iseeneslikult toimuv füüsikaline protsess, s.t. süsteem ei vaja selleks energiat lisaks, nähtus, kus liigub lahusti, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon, lahustunud osakesed ei saa liikuda läbi membraani, lahusti saab, süsteem sisaldab vaba energiat.
Näiteks: vee liikumine soolestikust vereringesse ja sealt koevedelikku ning lõpuks rakku-teel on mitu lahustunud osakesi pidurdavat membraani
DIFUSIOON - aitab lahustunud osakesi juhtida sinna, kus neid osakesi pole, osakestel võimalus tööd teha, nähtus kus liiguvad lahustunud osakesed, aine või energia ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon on omane nii elutule kui elusloodusele ja temale tugineb kõikide gaasiliste ning vedelate ainete omavaheline segunemine. Difusiooni abil realiseerub side nii raku sise- ja väliskeskkonna vahel kui ka rakusisene ainete ümberpaiknemine.
Toimub kõikides agregaatolekutega keskkondades ( tahkistes, vedelikes , gaasides, plasmades)
Näiteks: toitainete imendumine seedetraktist vereringesse (veres toitaineid vähem)
Difusioon – ainete iseeneselik segunemine ehk ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Passiivse transpordi üks viise.

Mida tähendavad hüpo-, iso- ja hüpertoonia spordijoogi pudelil? Kirjelda kellele ja miks sa soovitaksid erinevaid jooke ?
Joogi tüübi määrab selle osmolaarsus . Mida madalam on joogi osmolaarsus, seda kiiremini ta imendub ja taastab vedeliku kao.
Osmolaarsus reguleerib lahusti (loe:vee) liikumist rakkudest piiritletud ruumis
Võrreldes vere osmolaarsusega: HÜPOTOONILINE on madalam, ISOTOONILINE on sama, HÜPERTOONILINE on kõrgem. Näitavad joogi imendumiskiirust.
Aktiivse kehalise koormusega kaasneb alati tugev higieritus, intensiivsel lihastööl võib organism tunnis kaotada kuni kaks liitrit vedelikku. Teadus-uuringutega on kindlaks tehtud, et kui inimene kaotab 2 protsenti oma kehakaalust higina, kaotab ta ühtlasi 20 protsenti oma kehalistest võimetest. Seega, soovitaksin mina aktiivse kehalise koormusega kokku puutuvale inimesele või ülekaalulistele kiiresti imenduvat spordijooki – HÜPOTOONILIST, sest Spordijooke, mille osmolaarsus on alla 300, nimetatakse hüpotoonilisteks – need imenduvad verre veelgi kiiremini.
Isotooniline on universaalne ( sisaldab vajalikke aineid, vett)
Kui tugev higistamine, siis lisaks veel mineraale.
Enamik müüdavaid spordijooke on isotoonilised, joogipulbrid aga hüpotoonilised. Nende erinevus on organismi imendumise kiirus.
HÜPERTOONILIST spordijooki ma ise ilmselt ei soovitaks, see imendub aeglaselt. Lisaks kutsub selline enamasti hüpertooniline lahus esile maos veel täiendava vedelikukoguse lisandumise vereringest.
(Spordijooki tuleb kindlasti kasutada üle 45min kestvate kehaliste koormuste puhul, et taastada organismi vedelikubilanss, energiavarud ja mineraalaainete sisaldus.)

Mida mõõdetakse pH abil? Milles seisneb selle teadmise kasulikkus?
Näitab lahuse happelisust. Enamus bioloogilisi protsesse on pH sõltuvad. (Keharakud ei saa korralikult fuktsioneerida, kui pH tase ei ole neutraalne või kergelt happeline. Kui kehas on taastatud negatiivselt laetud tasakaal, on inimene terve ja elujõuline. Kuna organism ei vaja sellisel juhul kaitseks rasvakihti, püsib ka kehakaal normaalsena. Haigused ei saa kasvada neutraalse või isegi kergelt aluselise PH-ga organismis, neil on elamiseks vaja just happelist keskkonda. PH mõjutab kõiki kehas toimuvaid protsesse.)

Selgita hüdrofiilia ja hüdrofoobia olemust
HÜDROFIILIA- vett ”armastavad” ained, organismi kudede omadus vett siduda, kinni pidada, selle eritumist takistada.
HÜDROFOOBIA- vees mitte lahustuvad ained nt. rasv

Mis on puhversüsteem?
Eesmärk säilitada keskkonna pH muutumatuna teatud koguse happe või aluse lisamisena. Puhversüsteemid on vesilahuses olevad molekulid ja nende kompleksid, mis püüavad kompenseerida H+ või OH- nihkeid. Tasakaalustavad puudujääke.

Mis on glükogeen ja kuidas on see seotud sportliku töövõimega?
GLÜKOGEEN- energiaallikas , mis asub lihastes, on varu, mida organism kasutab nälja ja tugeva töö korral. Lihaste glükogeen- füüsilisel pingutusel langeb kiiresti ja oluliselt. Kui langeb glükogeeni tase, langeb ka sportlik töövõime. Glükogeen on glükoosi lühiajalne reserv loomorganismis ja inimeses.
Varusahhariid

Millised on süsivesikute peamised ülesanded organismis?
Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad , lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine
Süsivesikute määr on oluline treeninguid silmas pidades, intensiivne treening suurendab süsivesikute vajadust, kuna tugevaks lihaskontraktsiooniks on tarvis süsivesikuid ja lihasesisese glükogeeni hulk
(süsivesikute varud) on piiratud.
*60-65% peab päevas olema süsivesikuid toidu

Mis on laktoosi intolerantsus?
Laktoositalumatus (piimasuhkur), ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus, mis põhjustab laktoosi puuduliku seedimise. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkru kaheks lihtsuhkruks (glükoosiks ja galaktoosiks), et see saaks imenduda peensoolest verre ning osaleda ainevahetuses. Kui laktaasi pole piisavalt, liigub laktoos peensoolest edasi jämesoolde, kus see lagundatakse mikroobide poolt, mille tagajärjel tekivadki inimesel gaasid ja muud soolevaevused.

Millist konkreetset rolli omavad lipiidid inimese ainevahetuses? Mis on sinu arvates eriti oluline spordi jaoks? Milliseid lipiide kehas mõjutab sport kõige rohkem? Põhjenda!
LIPIIDID ehk RASVAD. Hormoonid, mis reguleerivad keha ainevahetust, kuuluvad oma keemiliselt loomuselt lipiidide hulka. Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, kuid on vees praktiliselt lahustumatud. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite ümbruses.
Inimese keha massist moodustavad nad normaalse keha koostise korral 17-30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16%.
Kehaline aktiivsus tagab selle, et küllastunud rasvhappeid kasutatakse.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 10 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

siss suss Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Spordibiokeemia konspekt

ELU TUNNUSED: 1) Paljunemine ( elus paljuneb, eluta ei paljune) Liiki tuleb taastoota, variatiivsus peab olema – maailm muutub ja muutuvas keskkonnas variatiivsusega oleme kaitstud muutuste suhtes 2) Energia. Eluta loodusele energiat andes tema struktuur muutub hägusemaks, laguneb (struktuur kaob ära). Elus materjal kasutab energiat struktuuri paremaks tegemiseks, säilitamiseks, üles ehitamiseks. Kasutab energiat korrapärasuse hoidmiseks. 3) Elus looduses on struktuuri ja funktsiooni vahel seos. Struktuuri muutes funktsioon muutub ja vastupidi. Eluta looduses struktuuri muutes funktsioon säilib (pastaka näksimine, aga kirjutab edasi). Funktsiooni muutes struktuur muutub (hankli tõstmisel muskel suureneb). Struktuuri mitte kasutades kaob ära, ei kasuta funktsiooni, siis energiat ei kulutata. 4) Kohanemine. Eluta loodus ei kohane (porilomp sügisel, talvel jääs, suvel üldse pole). Elus loodus kohaneb (palav, siis võtame pluuse seljast) Treenimise tulemusel lükkame normipi

Spordisotsioloogia

pdf

Raku energeetika

Raku energeetika K. Port (2015) Energia? · Energia = võime teha tööd · Töö = millegi liigutamine (kg/m) · Mida rohkem ,,kasulikku" tööd energiaga saab teha seda kvaliteetsem on energia (TD) ,,Vaba" energia = töö mida süsteem suudab teha · Süsteemis leiduv energia miinus energia millega ei saa teha tööd · Soojusenergia paneb osakesed liikuma suvalises suunas raske "tööle panna" (saame ca 20% kasulikku tööd). Soojus on kõige madalama kvaliteediga · Valguse energia, keemiline energia, elektrienergia jne on kõrgema kvaliteediga nende abil saab rohkem tööd teha (30-60% kasu) · Kõik energia vormid muutuvad lõpuks soojuseks TD · Termodünaamika Esimene Seadus (TD I) ehk energia jäävuse seadus · TD II tööd tehes kaotab süsteem osa energiat soojusena (korrapäratuse, entroopia kasvuna), mistõttu ei saa protsessi ilma täiendava energiata

Bioloogia

docx

SEEDIMINE JA AINEVAHETUS

KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobe

Füsioloogia

docx

Aeroobne ja anaeroobne lihastöö

TALLINNA ÜLIKOOL Eesti keele ja kultuuri instituut Eesti filoloogia eriala Getter Must AEROOBNE JA ANAEROOBNE LIHASTÖÖ Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Treeningu põhialused............................................................................................ 4 1.1Energia tootmine ja vastupidavus..................................................................5 2Aeroobne lihastöö................................................................................................. 6 2.1Aeroobne treening.......................................................................................... 6 2.2Aeroobne energiatootmine............................

Sport

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

Kategoriseerimata

doc

Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus

Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga jooks, tugeva pingutusega on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi. Millised tegevused oleksid head aeroobseks treeninguks? Eelkõige sellised, mis haaraksid korraga võimalikult paljusid lihasgruppe ning oleksid dünaamilised. Nt. (ujumine, murdmaa suusatamine, kepikõnd, maanteeratas, ka sörkjooks). Aeroobse treeningu eelised: 1. Suurenenud hapnikutarbivus 2. Südamelöökide arvu vähenemine (kuna südamemaht on suurenenud, võib olla tipptegijatel rahuolekus isegi ainult 30-40 lööki minutis) 3. Lihaste verevarustuse paranemine ning hapniku efektiivsem kasutamine 4. Vererõhu vähenemine (kuna veresoonte seinad on elastsemad ja mahutavad seega ruumalaliselt rohkem verd) 5. Jääkainete (piimhappe) kiirem lagundamine 6. Keha rasvaprotsendi vähenemine 7. Süsive

Kehaline kasvatus

ppt

Spordifüsioloogia

Spordifüsioloogia Arnold Sanglepp Sport Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaaln

Sport/kehaline kasvatus

docx

Spordifüsioloogia konspekt

Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pannakse keha või keh

Sport

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk