50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
k2ngsepp
Õppematerjali autor
Pärnu Hansagümnaasium. Referaat Vastupidavus pikamaajooksus. Tiina Otti 11B Pärnu 2012 Vastupidavus ja areng pikamaajooksus. Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal,mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks,
Jakob Westholmi Gümnaasium Vastupidavus Katriin Saar Juhendaja: Elen Viikmann 2015 Vastupidavus spordis Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat
Tallinna Arte Gümnaasium Vastupidavustreening Uurimistöö Autorid: Mattias Raime ja MarkusEslon Juhendaja: Kristo Sepp Tallinn 2013 Sisukord: 1) Tiitelleht. Lk 1 2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3 3) Sisukord 4) Sissejuhatus. 5) Mis on vastupidavus? 6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia.
Michael Thurmondi ,,12-päevane keha vormimise ime". Töö põhiosa Treenima peaks alati mõistlikult ja mõistusega. Kui tunned end hästi, siis on tore pinguta veel veidi rohkem. Kui mitte, siis vähenda liigutuste intensiivsust. Esmane on arendada üldvastupidavust. Sport ja liikumine tugevdavad ka psüühikat ja mõistust. Anaeroobne tugev koormus võib ära kurnata. Esikohal on aeroobne töövõime. Hea aeroobne vastupidavus on eelduseks ka heale anaeroobsele töövõimele. Liikumine muutub vanuse lisandudes üha olulisemaks. Et Su töö oleks tulemuslik, tuleb treenida planeeritult ning järgida mängureegleid. Oluline on alati nii lühiaegne, keskmine kui pikaaegne treeningu planeerimine. Planeerimine pole igavuse sünonüüm, otse vastupidi see tagab treeningu mitmekülgsuse, koormuse aruka tõusu ja positiivsed tulemused. Organism püüab alati olla tasakaalus ning uue olukorraga
AnL näitab aeroobse töövõime kvaliteeti ja vere laktaadi tööaegse eemaldamise efektiivsust (Nurmekivi 2006). Sportlase treenintust näitab hästi see, kui suur %VO2max vastab anaeroobsele lävele. (Jürimäe, Mäestu 2011) AnL kiirusele vastab SLS 160-190 lööki minutis. AnL sõltub põhiliselt järgnevatest teguritest: VO2max, lihaskiu tüüp, lihasmass ja organismi laktaadi verest eemaldamise võime (Jürimäe, Mäestu 2011). 1.5. Vastupidavuse arendamine Üldiselt liigitatakse vastupidavus viieks (näiteid SLS graafikutest vt lisa 3): • Põhivastupidavus: aeroobne töö, näitab rasvade kasutamise efektiivsust. Iseloomustab aeroobse läve all tehtav kestvustreening, • Tempovastupidavus: maksimaalne intensiivsus ilma suure hulga laguproduktideta, sh laktaat. Iseloomustab anaeroobse läve all tehtud kestvustreening. 15
Oma massi kohta on lapse keha pindala ca 35% suurem. Lapsed eritavad vähem higi. 2) Milles seinseb südame treenitavus? Süda suureneb ja löögimaht kasvab. (Lapse süda töötab ebaefektiivselt, tehes vähema tulemuse nimel suhteliselt suuremaid pingutusi. See kõik kajastub ka vastupidavuse võimes. Ebaefektiivselt töötav süda jääb hätta hapnikurikka vere transportimisel töötavatesse lihastesse ning seetõttu on lapse vastupidavusvõime pärsitud.) 3) Miks ei arene laste vastupidavus sama palju kui täiskasvanutel? Südame suuruse muutused on tagasihoidlikud. Lastel on hea füüsiline vorm (kerge keha, keha liigutamiseks vaja vähe lihaseid). Ei talu vajalikke intensiivseid treeingkoormuseid. 4) Miks on lastel olulisem treenida liigutuste tehnikat kui jõudu? Jõutreeningu tulu on madala efektiivsusega kuni sugulise küpsemiseni. 5) Mis võib põhjustada tüdrukute spordist loobumist seoses puberteediga? Puberteedi ajal rasvakogus suureneb (24-28%)
Nt. jooks etteantud kiirusega, kükkimine etteantud rütmis jne. Nende testide suutlikuse piiriks pole mitte võimetus üldse harjutust jätkata, vaid võimetus jätkata harjutust etteantud tempos ja rütmis. Kui arvestada keha edasiviimise vorme (jooks, kõnd, ujumine, sõudmine, suusatamine jne) siis tuleb eristada vähemalt 3 vastupidavuse liiki: 1) sprindivastupidavus võime säilitada max. liikumiskiirust, 2) kiiruslik vastupidavus submax kiirusega sooritatud harjutused, 3) üldine vastupidavus tuleb esile pikkadel distantsidel. Sõltuvalt spordialast on vaja veel jõuvastupidavust, hüppevõime vastupidavust, tehnika vastupidavust. Kõik komponendid kokku annavad igal alal erialase vastupidavuse, mida saab testida erialaste harjutustega. 15. Sportlase antropomeetriliste näitajate määramine Antropomeetria on antropoloogia haru, mis tegeleb inimese keha mõõtmistega
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid