Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas valmistuda sünnituseks (0)

1 Hindamata
Punktid
Kuidas valmistuda sünnituseks?
Sünnitus on ime ning selleks valmistumine algab juba eostumise hetkest ja kestab 9 pikka kuud. See aeg elus on murrangulise tähtsusega. Tuleb õppida harjuma muutustega kehas ja mõtetes, mis valmistavad ema ette lapse sünniks. Üsna loomulik on soov tuua laps ilmale parimates võimalikes tingimustes, sest see on ürgne instinkt. ( Perekool . Sünnitus.)
Paljudel inimestel puudub varasem kokkupuude raseduse ja väikelastega, kuid siiski oleks kasulik omandada natuke vajalikke teadmisi enne eesolevat sünnitust. Haiglate sünnitusosakondade või naistenõuandlate kaudu pakutakse tasuta sünnituseelseid kursusi. Nende kursuste heaks omaduseks on ka teiste beebiootel peredega kohtumine , sest kogemuste jagamine samas seisundis olevate inimestega on kasulik ja sealjuures ka meeldiv. Kursustel jagavad oma teadmisi lisaks teistele osalejatele ka veel ämmaemandad, kes seletavad lahti sünnitusel toimuva, ühtlasi näidatakse ka eneseabistamise võtteid ja õpetatakse vastsündinu eest hoolitsema. ( Lember , 2005)
Perekooli tundides õpitakse oma keha vormis hoidma, treenima ning raseduse ja sünnituse ajal õigesti kasutama. Tänu sellele ollakse võimelised vältima erinevaid raseduse ja sünnitusega kaasnevaid probleeme. (Lember, 2005) Samuti näidatakse osalejatele ette hingamisharjutusi ja ka erinevaid viise, kuidas ennast lõdvestada ning maha rahustada. Isad , kes käivad koos emadega sünnieelsetel kursustel, on tavaliselt agaramad jagama oma kaaslasega sünnituskogemust ning on rohkem valmis neid sellest läbi aitama . Samuti on võimalus suurem, et pärast lapse ilmale tulekut on nad rohkem huvitatud beebi kasvatamisest. (Edlin, 2009)
Erinevate uuringute kohaselt on kindlaks tehtud, et pidev moraalne tugi sünnituse jooksul vähendab selle protsessi pikkust, võimaldab emal omandada rohkem kontrolli olukorra üle, vähendab naise soovi valu vaigistavate ravimite vastu ning üleüldse aitab ennetada erinevaid komplikatsioone, mis võiks imikut sünni jooksul mõjutada. (Edlin, 2009)
Rasedusega kaasneb suur füüsiline koormus ja peamisteks vaevusteks sellel ajal ongi mitmesugused rasedusest tingitud hädad. Paljudel naistel ilmnevad seljavaevused ning samuti võib ka vereringe olla kohati häiritud. Paljusid hädasid saab leevendada või üldsegi vältida tehes sobivaid harjutusi ja jälgides pidevalt oma kehaasendit. Seega tulekski ennast raseduse käigus hoida heas füüsilises vormis, et vältida võimalikke hädasid ning, et sünnitus kulgeks libedamalt. (Lember, 2005)
Raseduse jooksul ei tohi oma keha erinevate treeningutega üle koormata. Treeningute pikkus ei tohiks ületada poolt tundi ning põhiliselt tuleks keskenduda kolmele peamistele lihaste grupile – selja-, kõhu- ja vaagnapõhjalihased. Treenides seljalihaseid on võimalik ennetada seljavalusid . Treenitud kõhulihased aitavad kaasa sünnitusele ja hoiavad ära kõhuseinte väljavenimist. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata ka rühti ja hingamist parandavatele harjutustele, sest nendega on võimalik ennetada jala- ning samuti ka seljavalusid. (Perekool. Beebiootel naiste liikumisaabits.)
Enne sünnitust oleks end hea kurssi viia ka erinevate sünnitamisasenditega. Need tulevad abiks kui valud muutuvad ühes asendis talumatuks. Siis aitab tihtipeale mõne teise asendi proovimine. Samuti peaks olema valmis veetma haiglas pikki tunde oodates oma vastsündinut, sest kõik sünnitused on erineva pikkusega ning võivad ka isegi tervelt 24 tundi kesta. (Lember, 2005) Viimase kuu jooksul enne sünnitust tuleks oma arstiga rääkida ka erinevatest sünnitamisviisidest ning kokku leppida millist soovitakse kogeda. Näiteks soovivad osad naised ilmtingimata sünnitada vette, teistel on aga kindel soov sünnitus läbi viia üldsegi kodus. Kindlasti tuleks ka üle arutada erinevad valuvaigistamismeetodid ning ära otsustada, milliseid neist soovitakse kasutada. (Edlin, 2005)
Haiglasse jõudes peaks naine olema valmis vastama erinevatele küsimustele. Näiteks millal tal tuhud algasid ning samuti kas looteveed on juba puhkenud ning seega tuleks ennast juba varakult valmistada kõikide üksikasjade meelde jätmiseks, et hiljem ei tekiks ootamatuid üllatusi. (Lember,2005)
Kui ollakse juba lõpusirgel ning sünnitus võib toimuda lähipäevil, oleks hea kokku pakkida asjad, mida sünnitushaiglas vaja läheb. Kindlasti peaks kaasa võtma hügieenitarbed ning isikliku vahetuspesu. Soovitatav on ka kaasa pakkida pluus, millega on mugav vastsündinut imetada ning veel ka vahetusjalanõud. Maha ei tohiks unustada oma passi ning raseda kaarti . Soovitav oleks ka ämmaemandalt üle küsida, mida veel võiks kaasa võtta, et kõik hädavajalik oleks kindlasti olemas. Lisaks enda asjadele, tuleks valmis panna ka kott esemetega, mida läheb vaja beebi haiglast koju viimisel . See kott peaks kindlasti sisaldama mähkmeid ja vastavalt ilmale ka sooje riideid , mis hoiaks ära lapse võimaliku külmetumise. (Lember, 2005)
Kasutatud kirjandus
1.Edlin, G., Golanty, E. 2009. Health and Wellness . Jones & Bartlett Learning
2.Lember, Ü., Uriko, K., Mets, H., Raukas, R., Varendi, H., Ulmann, K. 2005. Rasedus;
Sünnitus; Vastsündinu. SCA Hygiene Products OÜ, Tallinn
3.Perekool. Beebiootel naise liikumisaabits. http://www.perekool.ee/index.php?id=26699 [2011, detsember 12]
4.Perekool. Sünnitus. http://www.perekool.ee/index.php?id=1101 [2011, detsember 12]
Kuidas valmistuda sünnituseks #1 Kuidas valmistuda sünnituseks #2 Kuidas valmistuda sünnituseks #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roosinomm Õppematerjali autor
Essee

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Terve naine
67
doc

Terve naine

KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5

Inimese õpetus
Uurimistöö rasedusest
40
doc

Uurimistöö rasedusest

küsimustega või vähemalt on viimane aeg selle kohta midagi uurida. Küsitluses osalesid ainult tüdrukud seepärast, et uurida nende seisukohti iseendast lähtuvalt, näiteks rasestumise puhul Uurimistöö eesmärkideks oli esiteks kirjeldada rasedust eelkõige sellistest külgedest, mis võiksid koolis käivat neidu kuidagi mõjutada, teiseks uurida, kui paljud Paide Ühisgümnaaisiumi tüdrukutest elavad aktiivset suguelu, kui palju teavad nad rasestumisvastastest vahenditest ning kuidas nad suhtuvad rasestumisse keskkooliealisena. Samuti, kolmandana, oli eesmärgiks uurida, kuidas on toime tuldud olukorras, mil laps on otsustatud sünnitada, käies ise keskkoolis ja kuidas hakkama on saadud kahe noore ema näite põhjal. Küistluslehtedest saadud tulemusi on analüüsitud ja võrreldud. Uurimuslikud meetodid olid ainult küsitluslehed, sest neist saadud andmetest piisas andmete võrdluseks, noortele emadele koostatud küsitluslehed olid intervjuu vormis.

Uurimistöö
Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös
53
docx

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ). Emotsonaalne tervis: võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada; tihedalt seotud inimese närvi-ja hormonaalsüsteemiga ja nende väljaarenemisega kaasneb lastel ja teismelistel noortel sageli erinevaid kontrollimatuid emotsioonidepurskeid. Väga suured emotsioonid (viha, kurbus, rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist.

Meditsiin
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

jalgrattast mõtled sa sellele, kas ta oli hädas sellega sõitma õppimisel, kas ta valas mõned pisarad ja miks ta naeratab arglikult sellel fotol, mis   kujutab   esimest   koolipäeva?   Kas   ta   on   ärevuses,   et   kohtub õpetajaga? Sellel pildil hoiab ta sind beebina. Mida ta tundis, kui sai sinu emaks? Kuidas sellest väikesest jalgrattaga tüdrukust on saanud naine,   kellel   on   imik   süles?   Kuidas  sinu  isik   tuli   tänasesse   päeva? Milliseks isiksuseks sa muutud homme? Ülesvõtted   jutustavad   meile   loo   elu   kui  protsessi  sisemistest   ja välistest   muutustest.   Kuigi   koduvideod   ja   fotod   aitavad   meil   heita pilku meile endile ei haara nad ometi muutuste protsessi sel määral, et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast pikki vaatlusi.

Arengupsühholoogia
Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele
73
docx

Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

Eesti keele seletavas sõnaraamatus on elamuse sisu avamiseks toodud välja näidete hulgas ka ,,Ebameeldiv, masendav, rõhuv elamus." (Eesti keele...). Turistile elamust müües tuleks eristada meeldivat ebameeldivast ja selgitada välja, kas näiteks ,,rõhuv elamus" võib olla ihaldusväärne või kas elamusi otsides keskendutakse ainuüksi positiivsetele aistingutele. Jaapanis korraldati uuring eesmärgiga selgitada välja, milline roll on närvimehhanismidel selles, kuidas tarbija tajub visuaalselt kujundatud tooteid, millele 10 on lisatud täiendavaid aistinguid. Uurimise alla võeti visuaalselt disainitud tooted, kuhu lisati seos maitsemeelega (vt lisa 1). Magnetresonantstomograafia tulemused näitasid, et need aju piirkonnad, mis olid kaasatud stiimuli tajumisse maitsemeele kaudu, olid kaasatud ka aistingu puhul, mis saadi disaintootest läbi nägemismeele. (Sung jt. 2011:

Turism
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kolme aasta vanuselyt ei saa veel ilmselt rääkida sotsialiseerimise olulistest mõjudest indiviidide omaduste, sh agressiivsusele. Agressiivsuse kontrollimise ja sotsiaalselt aktseptreeritud esinemise vormid omandatakse alles hiljem. Täisealisena on destruktiivselt agressiivsed need indiviidid, kelle agressiivsuse tase oli juba sünnipäraselt kõrged ning kellel puudusid võimalused edukaks sotsialiseerumiseks. Kuritegevuse uuringute kõige suurem väljakutse seisnebki tulevikus selles, kuidas kriminaalse käitumise seletemisel õnnestub kõige paremini intergreerida sotsiaalsed, psühholoogilised ja bioloogilised andmed. (Saar, 2007, lk 60-62) 2.1.2 Kriminaali füüsis, kehaehitus Kuritegeliku käitumise pärilikkuse probleemiga on otseselt või kaudselt tegelenud kõik uurijad, kes püüdnud kindlaks teha kuritegijate füüsilisi erisusi võrrelduna üldpopulatsiooniga. Inimese kehaehitus omandatakse ju eelkõige geneetilisel teel oma

Käitumine ja etikett
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

1 Sissejuhatus Meie igapäevane tegevus põhineb suures osas varjatud eeldustel, mille iseloomu või isegi olemasolu tavaolukorras ei teadvustata. Mingi alaga, praegusel juhul mitmekeelse oskussuhtlusega sügavamalt tegeldes aga tasuks enne järelduste juurde asumist tähtsamad eeldused korraks üle vaadata. Kuidas näiteks seletada verbaalse suhtluse toimimist? Miks on nii, et kui siinset teksti loete, siis saate vähemalt umbkaudu aru, mida tahtsime sellega öelda? Lihtsaim lahendus, mida ka varmalt kasutatakse, on postuleerida keel. Olla seisukohal, et tekstil või selle osadel on omadus midagi tähendada, ja et kirjutades valin keelendeid nende tähenduste järgi. Kui kõneleja ja kuulaja oskavad sama keelt, kõneleja valib õiged keelen-

Inimeseõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun