50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
roosinomm
Õppematerjali autor
KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5
küsimustega või vähemalt on viimane aeg selle kohta midagi uurida. Küsitluses osalesid ainult tüdrukud seepärast, et uurida nende seisukohti iseendast lähtuvalt, näiteks rasestumise puhul Uurimistöö eesmärkideks oli esiteks kirjeldada rasedust eelkõige sellistest külgedest, mis võiksid koolis käivat neidu kuidagi mõjutada, teiseks uurida, kui paljud Paide Ühisgümnaaisiumi tüdrukutest elavad aktiivset suguelu, kui palju teavad nad rasestumisvastastest vahenditest ning kuidas nad suhtuvad rasestumisse keskkooliealisena. Samuti, kolmandana, oli eesmärgiks uurida, kuidas on toime tuldud olukorras, mil laps on otsustatud sünnitada, käies ise keskkoolis ja kuidas hakkama on saadud kahe noore ema näite põhjal. Küistluslehtedest saadud tulemusi on analüüsitud ja võrreldud. Uurimuslikud meetodid olid ainult küsitluslehed, sest neist saadud andmetest piisas andmete võrdluseks, noortele emadele koostatud küsitluslehed olid intervjuu vormis.
4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ). Emotsonaalne tervis: võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada; tihedalt seotud inimese närvi-ja hormonaalsüsteemiga ja nende väljaarenemisega kaasneb lastel ja teismelistel noortel sageli erinevaid kontrollimatuid emotsioonidepurskeid. Väga suured emotsioonid (viha, kurbus, rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist.
jalgrattast mõtled sa sellele, kas ta oli hädas sellega sõitma õppimisel, kas ta valas mõned pisarad ja miks ta naeratab arglikult sellel fotol, mis kujutab esimest koolipäeva? Kas ta on ärevuses, et kohtub õpetajaga? Sellel pildil hoiab ta sind beebina. Mida ta tundis, kui sai sinu emaks? Kuidas sellest väikesest jalgrattaga tüdrukust on saanud naine, kellel on imik süles? Kuidas sinu isik tuli tänasesse päeva? Milliseks isiksuseks sa muutud homme? Ülesvõtted jutustavad meile loo elu kui protsessi sisemistest ja välistest muutustest. Kuigi koduvideod ja fotod aitavad meil heita pilku meile endile ei haara nad ometi muutuste protsessi sel määral, et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast pikki vaatlusi.
Eesti keele seletavas sõnaraamatus on elamuse sisu avamiseks toodud välja näidete hulgas ka ,,Ebameeldiv, masendav, rõhuv elamus." (Eesti keele...). Turistile elamust müües tuleks eristada meeldivat ebameeldivast ja selgitada välja, kas näiteks ,,rõhuv elamus" võib olla ihaldusväärne või kas elamusi otsides keskendutakse ainuüksi positiivsetele aistingutele. Jaapanis korraldati uuring eesmärgiga selgitada välja, milline roll on närvimehhanismidel selles, kuidas tarbija tajub visuaalselt kujundatud tooteid, millele 10 on lisatud täiendavaid aistinguid. Uurimise alla võeti visuaalselt disainitud tooted, kuhu lisati seos maitsemeelega (vt lisa 1). Magnetresonantstomograafia tulemused näitasid, et need aju piirkonnad, mis olid kaasatud stiimuli tajumisse maitsemeele kaudu, olid kaasatud ka aistingu puhul, mis saadi disaintootest läbi nägemismeele. (Sung jt. 2011:
Kolme aasta vanuselyt ei saa veel ilmselt rääkida sotsialiseerimise olulistest mõjudest indiviidide omaduste, sh agressiivsusele. Agressiivsuse kontrollimise ja sotsiaalselt aktseptreeritud esinemise vormid omandatakse alles hiljem. Täisealisena on destruktiivselt agressiivsed need indiviidid, kelle agressiivsuse tase oli juba sünnipäraselt kõrged ning kellel puudusid võimalused edukaks sotsialiseerumiseks. Kuritegevuse uuringute kõige suurem väljakutse seisnebki tulevikus selles, kuidas kriminaalse käitumise seletemisel õnnestub kõige paremini intergreerida sotsiaalsed, psühholoogilised ja bioloogilised andmed. (Saar, 2007, lk 60-62) 2.1.2 Kriminaali füüsis, kehaehitus Kuritegeliku käitumise pärilikkuse probleemiga on otseselt või kaudselt tegelenud kõik uurijad, kes püüdnud kindlaks teha kuritegijate füüsilisi erisusi võrrelduna üldpopulatsiooniga. Inimese kehaehitus omandatakse ju eelkõige geneetilisel teel oma
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
1 Sissejuhatus Meie igapäevane tegevus põhineb suures osas varjatud eeldustel, mille iseloomu või isegi olemasolu tavaolukorras ei teadvustata. Mingi alaga, praegusel juhul mitmekeelse oskussuhtlusega sügavamalt tegeldes aga tasuks enne järelduste juurde asumist tähtsamad eeldused korraks üle vaadata. Kuidas näiteks seletada verbaalse suhtluse toimimist? Miks on nii, et kui siinset teksti loete, siis saate vähemalt umbkaudu aru, mida tahtsime sellega öelda? Lihtsaim lahendus, mida ka varmalt kasutatakse, on postuleerida keel. Olla seisukohal, et tekstil või selle osadel on omadus midagi tähendada, ja et kirjutades valin keelendeid nende tähenduste järgi. Kui kõneleja ja kuulaja oskavad sama keelt, kõneleja valib õiged keelen-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid