Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Statistiline uurimistöö (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu tundi nädalas tegelete kehaliste treeningutega?
  • Mitu korda 3 kuu jooksul keskmiselt tarbite alkoholi?
  • Kui tarbite siis mitu alkoholiühikut ühe tarbimiskorra kohta?
  • Kui jah siis mitu sigaretti päevas?
  • Mitu tundi nädalas keskmiselt teete füüsilist tööd?
  • Kuidas hindate oma tervisliku seisundit?
  • Milline on teie kehakaal?
  • Keskmiselt tarbite alkoholi?
  • Mitu alkoholiühikut ühe tarbimiskorra kohta?
  • Keskmiselt teete füüsilist tööd?
Nõo Reaalgümnaasium
Statistiline uurimistöö
Nõo reaalgümnaasiumi õpilaste tervislikud harjumused.
Autor: Karl Kuus
Juhendajad: Sirje Sild
Kaja Kasak
2012

Sisukord


Mõisted 3
Sissejuhatus 4
Andmekirjeldus 5
Tunnuste tabel 6
Andmete analüüs 8
9
Töö uurimus 9
Kokkuvõte 13



Mõisted


Mediaan Me – arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju.
Mood Mo – tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus.
Minimaalne element Xmin - tunnuste väärtuste hulgas vähim.
Maksimaalne element Xmax - tunnuste väärtuste hulgas maksimaalne.
Variatsioonirida – järjestatud kasvavate või kahanevate väärtuste jada.
Variatsioonikordaja - on hajuvusmõõt, mis seisneb kogumi standardhälbe ja keskväärtuse suhtes.
Variatsioonirea ulatus u – maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe.
Sagedustabel – näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse.
Korrelatsioon – kasutatakse statistikas võrdlemisel. Näitab, kas uuritavate objektide puhul on tegemist mingite sarnaste ilmingutega või mitte.
Dispersioon σ – andmetele vastav hälvete keskväärtus.
Standardhälve σ – iseloomustab tunnuse hajuvust. Mida suurem on standardhälve, seda suurem on tunnuse väärtuste hajuvus .
Alumine kvartiil Kv - tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või
võrdseid) liikmeid on variatsioonireas 4 ehk 25%.
Ülemine kvartiil - tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on
variatsioonireas 4 ehk 25%.
Üldkogum - kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järelduse.

Sissejuhatus


Statistilise uurimistöö teemaks valisin „Kui tervislikud on teie eluviisid ?“. Uurisin kui palju tegeleb NRG õpilane sportlike tegevustega nädala jooksul, kuidas noored rikuvad oma tervist kahjulike ainete abil, kui kaua tegeletakse nädalas füüsilise tööga, kas õpilased jälgivad oma toitmisharjumusi ja kuidas õpilased hindavad enda tervisliku seisundit ja kehakaalu. Küsitlesin kõigi kolme lennu õpilasi. Valimiks võtsin 30 õpilast, kellest pooled on poisid ja pooled tüdrukud. Mitte sportlastes lugesin neid, kes peale kehalise kasvatuse tundidega tegelevad spordiga vähem kui 4 tundi nädalas. Enne küsitluse läbi viimist eeldasin, et enamus NRG õpilastest tegelevad vähemalt 6 tundi nädals spordiga ja hoiduvad eemale alkoholist ja tubakatoodetest.
Küsimused:
  • Sugu
  • Vanus
  • Kas jälgite oma toitumist?
  • Mitu tundi nädalas tegelete kehaliste treeningutega?
  • Mitu korda 3 kuu jooksul keskmiselt tarbite alkoholi?
  • Kui tarbite, siis mitu alkoholiühikut ühe tarbimiskorra kohta?
  • Kas te suitsetate?
  • Kui jah, siis mitu sigaretti päevas?
  • Mitu tundi nädalas keskmiselt teete füüsilist tööd?
  • Kuidas hindate oma tervisliku seisundit?
  • Milline on teie kehakaal ?
    Hüpoteesid:
    • Enamusel vastanutest on kehakaal normis
    • Suitsetajaid on vastanutest alla poole
    • Alkoholi mitte tarbijaid on umbes kolmandik vastanutest
    • Mitte sportlastel on normaalkaaluliste osakaal umbes pooleks nendega, kes on kas ala- või ülekaalus
    • Sportlased jälgivad rohkem oma toitumist kui mitte sportlased

    Andmekirjeldus


  • Vanus:
    • 16
    • 17
    • 18
    • 19

  • Toitumine – (Kas jälgite oma toitumist?)
    • Jah
    • Ei

  • Treening – (Mitu tundi nädalas tegelete kehaliste treeningutega?)
    • -4
    • 5 – 9
    • 10 -

  • Alkohol – (Mitu korda 3 kuu jooksul keskmiselt tarbite alkoholi?)
    • Ei tarbi kunagi
    • Tarbin paar korda
    • Tarbin vähemalt kord nädalas

  • Kogus – (Kui tarbite, siis mitu alkoholiühikut ühe tarbimiskorra kohta?)
    • kogus (liitrit) × kangus (%) × 0,789 = alkoholiühikute hulk

  • Suitsetamine – (Kas te suitsetate?)
    • Jah
    • Ei

  • Mitu sigaretti – (Kui suitsetate)
    • 1 - 5
    • 6 - 10
    • 11 – 15
    • 16 – 20
    • 21 -

  • Töö – (Mitu tundi nädalas keskmiselt teete füüsilist tööd?)
    • – 5
    • 6 – 11
    • 12 – 17
    • 18 – 23
    • 24 -

  • Tervs – (Kuidas hindate oma tervisliku seisundit?)
    • Kehv
    • Võiks parem olla
    • Hea
    • Väga hea

  • Kehakaal
    • Alakaalus
    • Normis
    • Ülekaalus

    Tunnuste tabel


    Sugu
    Vanus
    Toitumine
    Treening
    Alkohol
    Kogus
    Kas te suitsetate?
    Mitu sigaretti
    Töö
    Tervis
    Kehakaal
    Mees
    17
    Ei
    8
    Tarbin paar korda
    0,4
    Ei
     
    - 5
    Hea
    Normis
    Mees
    18
    Ei
    3
    Tarbin paar korda
    22,24
    Jah
    6 - 10
    - 5
    Võiks parem olla
    Normis
    Mees
    16
    Ei
    3
    Tarbin vähemalt kord nädalas
    5,523
    Jah
    11 - 15
    - 5
    Kehv
    Normis
    Mees
    18
    Ei
    9
    Tarbin paar korda
    14
    Ei
     
    6 - 11
    Hea
    Normis
    Mees
    16
    Jah
    12
    Tarbin vähemalt kord nädalas
    15,78
    Ei
     
    24 -
    Väga hea
    Normis
    Mees
    16
    Ei
    3
    Ei tarbi kunagi
     
    Ei
     
    - 5
    Hea
    Normis
    Mees
    16
    Ei
    2
    Tarbin paar korda
    15
    Ei
     
    - 5
    Hea
    Normis
    Mees
    15
    Ei
    8
    Tarbin paar korda
    15,78
    Jah
    6 - 10
    - 5
    Hea
    Normis
    Mees
    17
    Jah
    3
    Ei tarbi kunagi
     
    Ei
     
    - 5
    Väga hea
    Normis
    Mees
    18
    Ei
    2
    Tarbin vähemalt kord nädalas
    14,5
    Ei
     
    - 5
    Kehv
    Normis
    Mees
    18
    Jah
    5
    Tarbin paar korda
    15
    Ei
     
    - 5
    Kehv
    Normis
    Mees
    18
    Ei
    3
    Tarbin paar korda
    20
    Ei
     
    - 5
    Võiks parem olla
    Ülekaalus
    Mees
    17
    Ei
    3
    Tarbin paar korda
    15
    Ei
     
    - 5
    Väga hea
    Normis
    Mees
    17
    Jah
    8
    Tarbin paar korda
    5
    Ei
     
    24 -
    Hea
    Normis
    Mees
    17
    Ei
    2
    Tarbin vähemalt kord nädalas
    20
    Ei
     
    - 5
    Hea
    Normis
    Naine
    16
    Jah
    9
    Ei tarbi kunagi
     
    Ei
     
    - 5
    Võiks parem olla
    Normis
    Naine
    16
    Ei
    3
    Ei tarbi kunagi
    0
    Ei
     
    - 5
    Võiks parem olla
    Alakaalus
    Naine
    16
    Jah
    2
    Ei tarbi kunagi
     
    Ei
     
    - 5
    Hea
    Normis
    Naine
    16
    Ei
    3
    Tarbin paar korda
    1,5
    Ei
     
    - 5
    Võiks parem olla
    Normis
    Naine
    16
    Jah
    4
    Tarbin paar korda
    4,9
    Ei
     
    - 5
    Hea
    Alakaalus
    Naine
    17
    Ei
    5
    Ei tarbi kunagi
     
    Ei
     
    - 5
    Hea
    Alakaalus
    Naine
    17
    Jah
    2
    Ei tarbi kunagi
     
    Ei
     
    - 5
    Võiks parem olla
    Ülekaalus
    Naine
    17
    Ei
    3
    Ei tarbi kunagi
     
    Ei
     
    - 5
    Hea
    Normis
    Naine
    17
    Ei
    4
    Tarbin paar korda
    2
    Jah
    1 - 5
    - 5
    Võiks parem olla
    Normis
    Naine
    17
    Ei
    4
    Tarbin vähemalt kord nädalas
    5,6
    Jah
    1 - 5
    - 5
    Hea
    Alakaalus
    Naine
    18
    Jah
    9
    Tarbin paar korda
    6,15
    Ei
     
    - 5
    Hea
    Normis
    Naine
    18
    Ei
    4
    Tarbin paar korda
    6
    Ei
     
    - 5
    Hea
    Normis
    Naine
    18
    Ei
    4
    Tarbin paar korda
    15,78
    Jah
    1 - 5
    - 5
    Võiks parem olla
    Normis
    Naine
    18
    Ei
    5
    Tarbin vähemalt kord nädalas
    7,1
    Jah
    1 - 5
    - 5
    Võiks parem olla
    Normis
    Naine
    18
    Jah
    4
    Tarbin vähemalt kord nädalas
    12,5
    Jah
    6 - 10
    - 5
    Võiks parem olla
    Normis

    Andmete analüüs


    NRG õpilaste tervislikud harjumused
    Variatsioonirida
    2; 2; 2; 2; 2; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 8; 8; 8; 9; 9; 9; 12;
    Ülemine kvartiil
    5
    Alumine kvartiil
    3
    Standarthälve
    7,1
    Mediaan
    4
    Mood
    3
    Keskväärtus
    4,6
    Variatsioonikordaja
    1,5
    Min. element
    2
    Max. element
    12
    Sagedustabel
    arv Arv
    2
    3
    4
    5
    8
    9
    12
    Mitu
    5
    9
    6
    3
    3
    3
    1
    Korrelatsioon küsitletute vanuse ja alkoholi tarbimise koguse vahel oli 0,546171309. See näitab, et seos nende kahe teguri vahel on keskmine.

    Töö uurimus


    Vastanutest 8 ehk 27% on suitsetajad ja 22 ehk 73% on mitesuitsetajad.
    Mitte sportlastest hindavad oma tervist heaks 35,71% ja sama paljud sooviksid, et neil oleks tervis parem.
    Sportlastest hindavad enamus, 56,25%, tervist heaks ja 31,25% soovivad, et neil oleks tervislik seisund parem.
    Need kes kordagi alkoholi kolme kuu jooksul ei tarbi hoiavad eemale ka sigarettidest. Need kes paar korda 3 kuu jooksul alkoholi tarbivad, neist 73,3% suitsetavad. Need kes vähemalt kord nädalas tarbivad alkoholi, neist umbes pooled on ka suitsetajad.
    Mitte sportlaste ja sportlaste seas on enamus normaalkaalus. Mitte sportlastest 14,3% on ülekaalulised ja 7,1% alakaalulised. Sportlaste seas ülekaalulisi pole, alakaalulisi esineb 18,75% vastanute seast.
    Mitte sportrlastest ei jälgi toitumist enamus – 79%. 21% jälgivad oma toitumist.
    Sportlastest jälgivad enamus oma toitumist – 56%, 44% ei jälgi.

    Kokkuvõte


    Minu eeldus, et enamustel NRG õpilastel on kehakaal normis pidas paika, sest koguni 80% õpilastel on kehakaal normis. Samuti arvasin ma õigesti, et suitsetajaid on vastanutest alla poole. Neid oli 30 vastanust 8 ehk 27%. Peaaegu pidas paika hüpotees, et alkoholi mitte tarbijaid on kolmandik, neid oleks pidanud olema siis umbes 10 – oli aga hoopis 8 mitte tarbijat. Ei pidanud paika aga eeldus, et mitte sportlaste seas on normaal kaalulisi umbes pool, neid oli siiski 78,5%. Sai tõestatud, et sportlased jälgivad rohkem oma toitumist kui mitte sportlased. Sportlastest jälgis toitumis 56%, mitte sportlastest aga 21%. Samuti selgus, et umbes pooled vastanutest on sportlikud noored kes tegelevad nädalas treeningutega vähemalt 4 tundi, kui kõrvale jätta kehalise kasvatuse tunnid .
    Üldised eeldused pidasid selle uurimuse puhul paika. Ainus mis mind hämmastas oli see, et nii suur oli osakaal nendel noortel, kes tarbivad 3 kuu jooksul alkohoolseid jooke . Samas oli hea tulemus see, et suitsetajaid pole väga palju. Sportlikel inimestel on tervislik seisund ikka parem, kui neil kes ei tegele väga spordiga.
    Statistilise uurimistöö koostamine oli hea väljakutse minu jaoks, sest andmed pidi ise koguma ja tuli läbi mõelda palju üksikasju töö kokkupanemisel. Ma eeldasin, et selline uurimustöö on keerulisem, aga tegelikult oli see üpris lihtne, sest töö kallal sai jupi haaval pidevalt nokitsetud kuni valmis tervik tööst. Ma arvan et sellest tööst oli palju abi, sest tulevikus võib jälle tulla vajadus similaarse töö koostamiseks. Hea kogemus on igatahes olemas.
  • Vasakule Paremale
    Statistiline uurimistöö #1 Statistiline uurimistöö #2 Statistiline uurimistöö #3 Statistiline uurimistöö #4 Statistiline uurimistöö #5 Statistiline uurimistöö #6 Statistiline uurimistöö #7 Statistiline uurimistöö #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rauno16 Õppematerjali autor
    Nõo reaalgümnaasiumi õpilaste tervislikud harjumused.

    Sarnased õppematerjalid

    Statistiline uurimistöö
    8
    docx

    Statistiline uurimistöö

    Mõisted Aritmeetiline keskmine ehk keskväärtus ­ tunnuse kõigi väärtuste summa ja objektide arvu x1 + x 2 + .... + x n x= jagatis. n Mediaan Me ­ arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Mood Mo ­ tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Minimaalne element xmin tunnuste väärtuste hulgas vähim. Maksimaalne element xmax tunnuste väärtuste hulgas maksimaalne. Variatsioonirida ­ järjestatud kasvavate või kahanevate väärtuste jada. Variatsioonikordaja Variatsioonirea ulatus u ­ maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe. Sagedustabel ­ näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse. Korrelatsioon ­ kasutatakse statistikas võrdlemisel. Näitab, kas uuritavate objektide puhul on tegemist mingite sarnaste ilmingutega või mitte. ( x1 - x )( y1 - y ) + ( x 2 - x )( y 2 - y = +... + ( x n - x )( y n - y ) r= n x y Dispersioon

    Matemaatika
    Alkoholi tarbimine alaealiste seas
    14
    odt

    Alkoholi tarbimine alaealiste seas

    ........................................................................2 Küsitlustulemuste analüüs.............................................................................................2 Kokkuvõte.....................................................................................................................2 Lisad................................................................................................................................3 Sissejuhatus Valisime sellise uurimistöö teema seetõttu, et meie arvates tarvitavad tänapäeval alaealised väga palju alkoholi, kuigi see on seadusega keelatud. Eestis on see väga suureks probleemiks ja seepärast tuleks sellest rääkida rohkem ja pöörata veel suuremat tähelepanu, kui seda siiani on tehtud. Tuleks selgeks teha, et see on väga vale ja ei ole noortele eakohane. Meie küsitluse eesmärk oligi teada saada, mida arvavad inimesed alkoholist ja selle tarbimisest ning kas nende arvates tarbivad

    Ühiskond
    Statistika uurimustöö-Tervslik eluviis NRG õpilaste seas
    16
    docx

    Statistika uurimustöö "Tervslik eluviis NRG õpilaste seas"

    variatsioonreas ligikaudu 1/4 ehk 25%. Minimaalne element xmin - vähim tunnuste väärtuste hulgas. Maksimaalne element xmax - suurim tunnuste väärtuste hulgas. Sagedustabel ­ näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse . Variatsioonirida ­ kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuse rida . Variatsioonikordaja V ­ hajuvusmõõt, mis seisneb kogumi standardhälbe ja keskväärtuse suhtes. Korrelatsioon ­nähtuste vastastikune statistiline sõltuvus ehk suhe, mille tõttu muutused ühes nähtuses kutsuvad esile ka muutused teises nähtuses. Positiivne korrelatsioon ­ ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon ­ ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. Korrelatsioonikordaja r - kahe tunnuse vahelise seose tugevust iseloomustav arv. Dispersioon 2 - juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub.

    Matemaatika
    NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED
    26
    docx

    NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED

    Aravete Keskkool NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED Uurimistöö Koostaja: Margus Mäe 11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7...

    Ühiskond
    Nõo Reaalgümnaasiumi lõpetanute edasiõpingud
    10
    docx

    Nõo Reaalgümnaasiumi lõpetanute edasiõpingud

    Minimaalne element, Xmin - tunnuse väärtuste hulgas väikseim väärtus. Ülemine kvartiil - tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonireas ¼ ehk 25%. Alumine kvartiil - tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonireas ¼ ehk 25%. Dispersioon 2 ­ andmetele vastav hälvete keskväärtus. Standardhälve ­ dispersiooni ruutjuur. Andmed ühesugused ­ dispersioon=0. Korrelatsioon - statistiline sõltuvus- ühe muutuja iga väärtusega saab seada vastavusse teise muutuja sagedusjaotuse. Korrelatsiooniväli - Koordinaattasandile kantud punktihulk, kus iga punkti x-koordinaadiks on objekti esimese tunnuse väärtus ja y-koordinaadiks sama objekti teise tunnuse väärtus. Variatsioonirida - kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida. Variatsioonirea ulatus - minimaalse ja maksimaalse elemendi vahele jääv elementide rida.

    Statistika
    Alkoholi tarbimine koolinoorte seas
    14
    docx

    "Alkoholi tarbimine koolinoorte seas"

    Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad

    Bioloogia
    Sportlaste toitumine
    13
    docx

    Sportlaste toitumine

    Audentese Erakool ,,Sportlaste toitumine" Uurimistöö Koostajad: Marten Aolaid ja Anton Tsernõsev 8.a klass Juhendaja: Tiina Annuk Tallinn 2014 Sisukord 1.Toitumine ja sport....................................................................................................................4 2.Spordialad ja toitumine............................................................................................................5 3.Tulemused.......................

    Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime
    Kas alkoholi tarbimine mõjutab õpitulemusi
    12
    docx

    Kas alkoholi tarbimine mõjutab õpitulemusi?

    Samuti soovisin teada nende keskmist hinnet ning vanust, millal esmalt alkoholi prooviti. Ühe peamise ideena tahtsin kindlaks teha, kui palju loevad tegelikult kodused harjumused edasisel elul ning kas tõesti segab alkoholi tarbimine õppimist. Kuna alkohol on alati olnud üheks ühiskonna valupunktiks, otsustasin uurida, kuidas on lood Nõo Reaalgümnaasiumi abiturientidega, kelle seisavad peagi ees eksamid. Kõige selle uurimistöö analüüsiks kasutasin Excelis järgnevaid valemeid: Countif ­ tingimustega loendamine. Average ­ keskväärtus. Max ­ maksimaalne element. Min ­ minimaalne element. Mode ­ mood. Correl ­ korrelatsioon. Median ­ mediaan. Stdev- standardhälve. Andmekirjeldus 1. Sugu : M-mees, N-naine ; binaarne tunnus 2. Klass: 12a, 12b, 12c ; nominaaltunnus 3. Kui vanalt esmalt alkoholi tarbisid? diskreetne arvtunnus 4. Kas tarbid ka pidudel alkoholi

    Matemaatika




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    nelli25 profiilipilt
    nelli25: sain + hinde
    23:04 31-05-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun