Rein Aun (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Kümnevõistlus

Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi  2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt.

Kehaline kasvatus

2

odt

Rein Aun

tippudesse pürgijatel teaduses, kirjanduses, kunstis ei ole lubatud sportlastele... Saatuse heldusest Melbourne'i mängudelt kangelase aupaistes naasunud Uno Palu polnud oma saavutustega tundmatu vist ühelegi koolipoisile. Poiste huvi spordi vastu on teadagi suur. Ühel heal päeval võib niisugune huvi ja kellegi innustav eeskuju saatuslikku osa etendada. Kui on ka kehalist jaksu, nagu oli Rein Aunal. Juba 12- aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel rassis Rein Aun kaasa '' kõiketeadjana ''. pikakasvulisele saledale poisile sobis kergejõustik, eriti kaugushüpe, kus tagajärjeks märgiti 3.83. Sporditegemine, jõukatsumine või kiiruse mõõtmine sõpradega haaras nüüd teda sageli. Rein Aun oli mitmekülgne, peale kergejõustiku meeldisid talle ka korvpall,jalgpall, võrkpall ja tennis, võib öelda, et oli väga aktiivne ja tegeles võimalikult paljude aladega korraga, mis aitasid kaasa mitmekülgsusele. 14-

Kehaline kasvatus

1

doc

Kümnevõistlus

koha ja tuli Euroopa meistrivõistlustel Stockholmis teiseks. Tugevamad olid Palul vastupidavus ja osavusalad, vähevõitu oli kiirust ja jõudu. Heino Lipu ja Uno Palu saavutused ergutasid meil kümnevõistluse harrastust. Heino Tiik suutis 1960.a. ületada Lipu punktisumma ja tasavägiselt konkureerida Paluga. Rida noori hakkas mitmevõistluses silma juba koolipõlves. Edukaim neist oli Rein Aun, kes võitis XIX olümpiamängudel Mexicos ja ületas tänapäeva punktitabeli järgi esimesena NSV Liidus 8000 punkti piiri. Rein Aun oli ühtlaselt tugev kõigil aladel. Kahjuks ei võimaldanud spordivigastused ja püsimatu iseloom tal oma võimete laeni jõuda. Head traditsioonid, küllaldased võistlemisvõimalused, ühtlustatud treeningumetoodika, asjatundlik ja innukas treenerite kaader ning tihedad sidemed

Kehaline kasvatus

7

doc

Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad.

Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad Pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Neist kergejõustikus neli. Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad 1912 ­ 2008 Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Esimese Eesti kergej�

Kehaline kasvatus

6

odt

Mitmevõistlus Eestis

2010  Eesti mitmevõistluse traditsioonidest Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab ala komplekssest (jooks, hüpped, heited) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams, Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere. Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp, Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse arengust annab Erlend Teemägi koostatud raamat "Eesti mitmevõistlus läbi aegade". Mitmevõistluse juures eraldi tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 1971. aastast on olemas Eesti Televisiooni eestvedamisel alguse saanud noortele mõeldud võistlussari "TV-10 olümpiastarti". Antud võistlussari lähtub mitmevõistluse iseloomust ja laste mitmekülgsest arendamisest spordis. Läbi selle

Kehaline kasvatus

8

docx

Kergejõustikualad

Eestlane Bruno Junk võitis 10km käimises pronksmedali. Melbourne 1956 Kergejõustikuvõistluste kangelane oli oma jooksjakarjääri Tallinnas alustanud Vladimir Kuts, kes võitis 5000m ja 10000m jooksu. Eestlased piirdusid ühe pronksmedaliga, mille võitis Bruno Junk 20km käimises. Rooma 1960 Kergejõustiklastest oli Rooma mängude suurtäht publiku lemmik Wilma Rudolph, kes võitis kolm kuldmedalit. Tokyo 1964 Eesti kümnevõistluse traditsioone jätkas Rein Aun, kes sai hõbemedali. Mexico 1968 Mängude fantastilisim tulemus oli USA mustanahalise Robert Beamoni kaugushüppe maailmarekord 8m 90cm. Oma esimese olümpiavõidu saavutas kolmikhüppaja Viktor Sanejev. Legendaarne USA kettaheitja Alfred Oerter võitis juba neljanda olümpiakuldmedali. München 1972 Kõikide alade peale kokku püstitati 49 maailma- ja 152 olümpiarekordit! Mängude suurüllataja oli Ukraina sprinter Valeri Borzov, kes võitis 100m ja 200m jooksu. Montreal 1976

Kehaline kasvatus

14

doc

Eesti kümnevõistlus

Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.  EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD  Tarmo Adamberg  Krister Altosaar  Ain Arro  Mikk-Mihkel Arro  Rein Aun  Toomas Berendsen  Päärn Brauer  Aivar Hommik  Mikk Joorits  Madis Kallas  Margus Kasearu  Indrek Kaseorg  Tõnu Kaukis  Aigar Kukk  Valter Külvet  Jaan Lember  Heino Lipp  Kaidu Meitern  Andrei Nazarov  Erki Nool  Aivo Normak  Jüri Otsmaa  Priit Paalo  Mikk Pahapill  Tiit Pahker  Uno Palu  Tiit Pohl  Peeter Põld  Kristjan Rahnu  Andres Raja  Pavel Rambak

Kehaline kasvatus

14

doc

Kümnevõistlus

Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.  EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD · Tarmo Adamberg · Krister Altosaar · Ain Arro · Mikk-Mihkel Arro · Rein Aun · Toomas Berendsen · Päärn Brauer · Aivar Hommik · Mikk Joorits · Madis Kallas · Margus Kasearu · Indrek Kaseorg · Tõnu Kaukis · Aigar Kukk · Valter Külvet · Jaan Lember · Heino Lipp · Kaidu Meitern · Andrei Nazarov · Erki Nool · Aivo Normak · Jüri Otsmaa · Priit Paalo · Mikk Pahapill · Tiit Pahker · Uno Palu · Tiit Pohl · Peeter Põld · Kristjan Rahnu · Andres Raja · Pavel Rambak · Sven Reintak

Kehaline kasvatus

Meedia

Kommentaarid (0)