KSUHTUMISEST ENERGIAJOOKIDESSE JA NENDE TARBIMISEST TALLINNA NELJATEIST– KUNI ÜHEKSATEISTAASTASTE ÕPILASTE HULGAS (0)

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM
SUHTUMISEST ENERGIAJOOKIDESSE JA NENDE TARBIMISEST TALLINNA NELJATEIST – KUNI ÜHEKSATEISTAASTASTE ÕPILASTE HULGAS
Uurimustöö bioloogias
Kristi Rannat
11.C klass
Juhendaja : Leili Järv
Tallinn 2010
SISSEJUHATUS 3
1 ENERGIAJOOGID JA NENDE KOOSTIS 4
1.1 Kofeiin 5
1.2 Tauriin 8
1.3 Glükoronolaktoon 10
1.4 Guaraana 10
2 ENERGIAJOOKIDE MÕJU 12
2.1 Energiajoogid ja tervis 13
2.2 Energiajoogid ja alkohol 14
3 MATERJAL JA METOODIKA 15
4 TULEMUSED 16
5 ARUTELU 23
KOKKUVÕTE 25
Kasutatud kirjandus: 26
Lisa 1 28

SISSEJUHATUS

Energiajoogid on joogid, mis sisaldavad teatud koguses vitamiine ja turgutavaid aineid nagu kofeiin, guaraana ning teisi sarnase toimega koostisosi. Need panevad inimese ennast tundma erksamana. Esimene energiajook tuli Euroopasse 1987. aastal ja nende populaarsus on kiiresti kasvanud. Eestis on energiajook suhteliselt uus asi. Eriti just noored on hakanud tarbima üha enam jooke , mida nad tegelikult ei vaja. Kohe kui tekib väike väsimustunne, minnakse poodi ja haaratakse energiajook, sest arvatakse, et jook annab energiat juurde. Inimesed ei ole teadlikud, mis nendes jookides tegelikult peitub ja ei teata toimeainete tegelikku mõju, seda eriti kooliealiste seas.
Oma töös uurisin suhtumist energiajookidesse neljateist- kuni üheksateistaastaste Tallinna koolinoorte hulgas ja nende tarvitamist. Eesmärgiks oli ka teada saada kas ja miks noored energiajooke kasutavad ja kuidas neid kasutavad. Selleks püstitati tööhüpotees: neljateist kuni üheksateist aastased Tallinna noored ei ole piisavalt teadlikud energiajookide mõjust ja tarbivad neid liiga palju.
Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses peatükis seletatakse lahti energiajookide olemus. Teises peatükis antakse ülevaade energiajookide mõjudest ja koostistoimest alkoholiga . Kolmandas, empiirilises, osas antakse ülevaade uuringu materjalist ja metoodikast ning lahatakse küsitluse tulemusi ja arutletakse nende üle.
Tahksin tänada õpetaja Leili Järvet, kes aitas kaasa uurimustöö koostamisele. Samuti tänan küsitluses osalenud Tallinna Ühisgümnaasiumi 11A ja 11C klasside õpilasi ning Võimlemisklubi Piruett treeningrühma õpilasi.

ENERGIAJOOGID JA NENDE KOOSTIS

Energiajoogid on joogid, mis sisaldavad erinevaid vitamiine, mineraale, suhkruid ja kesknärvisüsteemi stimuleerivaid ühendeid. Sellega ergutatakse inimese närvisüsteemi, mis paneb inimese ennast tundma erksana. Energiajoogid töötatai välja eelkõige pingelise töö tegijatele, s.h. autojuhtidele, et suurendada nende vastupidavust ja säilitada pikkaaegset teovõimet. Seega ei ole energiajoogid mõeldud janu kustutamiseks, vaid väsimuse/uneaja edasilükkamiseks. Pealtnäha tunduvad nad poeletil seistes nagu kõik teised limonaadid ja silte lähemalt uurimata ei osata aimatagi, et neis leidub oluliselt suuremas koguses ergutavaid aineid. Energiajoogid koosnevad põhiliselt veest, millele on lisatud:

kofeiini,

guaraanat,

tauriini,

glükoronolaktooni,

erinevaid süsivesikuid,

B-rühma vitamiine,

erinevaid taimseid ekstrakte,

E-aineid: sidrunhape, toiduvärvid E 150d (karamell) ja E 104 (kinoliinkollane),

lõhna- ja maitsetugevdajaid,

säilitusaineid.
Neist esimesed neli kuuluvadki kesknärvisüsteemi ergutavate ühendite hulka. Energiajoogi mõju kestab, olenevalt organismi ainevahetuse tüübist, paarist tunnist kuni ööpäevani.
Eestlaste jaoks on energiajoogid suhteliselt uueks nähtuseks, mis ilmusid vabalt poelettidele umbes kümmekond aastat tagasi. Seega puudub meil nende kasutamises põlvkondade kogemus. Kindel on see, et nad ei ole mõeldud lastele ja täiskasvanudki peaksid õppima nende tarbimisega piiri pidama .

Kofeiin

Kofeiin on aine, mis ergutab närvisüsteemi ja kiirendab ainevahetust ning tõstab vererõhku (Joonis 1). Seda leidub umbes 60 taimes , kuid kofeiini saab peamiselt kohvioast ja teelehest (Joonis 2 ja 3). Igapäevaselt leidub seda:

kohvis,

tees,

šokolaadis,

koola-tüüpi jookides.
Põhiliselt tarbivad inimesed kofeiini saamiseks kohvi ja teed. Nende joomisel saadakse rohkem kui 90% kofeiinist . Kofeiini sisaldus erinevates jookides ja toiduainetes varieerub . Tavalised sisaldused on:

energiajoogis 24 – 32 mg 100ml kohta

kohvis 210 – 340 mg liitri kohta,

tees 245 – 430 mg liitri kohta,

šokolaadis 110 – 710 mg/kg kohta,

šokolaadijoogis 5,5 – 41 mg liitri kohta.
Kofeiin imendub suu kaudu manustamisel poole kuni kolmveerand tunniga. Veres püsib kofeiin keskmiselt 4 – 6 tundi. Sellest tulenevad ainevahetussaadused erituvad uriiniga. Kofeiin kuulub metüülksantiinide hulka, nagu ka teofüllin ja teobromiin. Need ained ei kutsu esile eufooriat, stereotüüpiat ega psühhoosi. Kofeiin mõjub peamiselt:

kesknärvisüsteemi ergutina,

uriinierituse suurendajana,

südamelihaste ergutajana ja sealtkaudu vererõhu tõstjana,

silelihaste lõõgastajana,

hingamiskeskuse stimuleerijana,

maomahlaerituse suurendajana. ( Harro , 2006)
Kofeiini toimel väheneb väsimustunne ja unisus , paraneb keskendumisvõime ja mõtted selginevad. Kuid võib tekkida unetus . Kofeiiniga on tehtud ka erinevaid katseid. Näiteks tegi Saksa päritolu psühhiaater Emil Kraeplin juba 1889.aastal uuringu. Katsed näitasid, et kofiini tarbimisel lüheneb reaktsiooniaeg ja lihtsate arvutusülesannete lahendamise kiirus suureneb, samas ei paranenud, ülesannete lahendamise õigsus. (www. kliinikum .ee)
Kofeiini toimel suureneb ka motoorsete ülesannete nagu trükkimise ja autojuhtimise sooritusvõime, eriti kui need ülesanded kestavad pikka aega ja katsealused on väsinud. Mõõdukad kofeiiniannused (kuni umbes 200 mg ehk kolm väikest tassi kohvi) aitavad kaasa õppimisülesannete lahendamisele, parandades tähelepanu ja lühiajalist mälu. Olenevalt inimesest sobivad mõnele kuni 500 mg annused , kuid mida suurem on annus seda suurem on ka kõrvalmõju. (Harro, 2006)
Kofeiini kasutatakse ka ravimites, tavaliselt valuvaigistites ja eriti peavalu jaoks mõeldud tablettides. Seda sellepärast, et kofeiin aitab imenduda ja tugevdab valuvaigisti toimet. Kofeiini sisaldumise tõttu valuvaigistites võib tekkida harjumus neid ravimeid sageli tarvitada, isegi kui vajadus valuvaigisti vastu pole suur. Samas on kofeiin ravimina üsna kahjutu . Uuringud pole kinnitanud, et kofeiini tarbimine sagedase ja rohke kohvijoomisena, oleks tervisele ohtlik. Kinnitust pole leidnud ka arvamine, et kofeiini aitab kaasa südamehaiguste ja vähi tekkimisele ning muudab järglaste saamise raskemaks. ( Jaanus Harro „Uimastite ajastu“) Samas on teada, et surmav annus kofeiini sisaldub umbes 40 tassi kohvis, mis võrdub 5 g kofeiiniga. (Harro, 2006) Ületarbimisel tekib kofeiinimürgitus, mille tunnusteks on:

rahutus ,

närvilisus,

erutatus,

unetus,

kõhulahtisus,

meeleolu kõikumine,

meeleolu alanemine,

näopunetus,

sage urineerimine,

seedekulgla vaevused,

lihastõmblused,

mõttemaru, tormakas kõne,

võimetus paigal püsida. (Harro, 2006)
Kofeiinikasutajatel võib tekkida kofeiini sõltuvus. Nagu iga sõltuvusega, nii esinevad ka kofeiinisõltuvusest vabanemisel võõrutusnähud:

peavalu,

väsimus,

energilisuse vähenemine,

keskendumisraskused,

uimasus,

meeleolu alanemine,

kergestiärrituvus,

harva grippi meenutavad vaevused.
Võõrutusnähud ilmnevad kõigil kofeiinitarbijatel, isegi 100 mg koguse tarbimisel päevas. (Harro, 2006)
Joonis 1. Kofeiini valem ( http://3.bp.blogspot.com/ )
Joonis 2. Kohviuba, Coffea arabica ( http://www.potomitan.info )
Joonis 3. Teeleht, Camelia sinensis ( http://www.horizonherbs.co m)

Tauriin

Tauriin on looduslik aine, mis suurendab rektsioonikiirust ja erutab närvisüsteemi. Tauriin on orgaaniline hape, mida leidub nii inimeste kui ka loomade organismis. Nimetus on tulnud härja ladinakeelse nime Taurus järgi, sest esimest korda eemaldati see aine härja sapist. Tauriin on ainuke teadaolev sulfoonhape. Puhas tauriin on peaaegu värvitu kristalne aine (Joonis 4). ( http://et.wikipedia.org )
Tauriini leidub ainult loomsetes valgulistes kudedes, merekarpides, kalas ja linnulihas vabal kujul. Suures koguses leidub rinnapiimas, sest kasvueas lapsed vajavad seda normaalseks arenguks. Tööstuses toodetakse tauriini keemilise sünteesiga, sest nõudmine selle järgi on suur. Tauriini kasutatakse toiduainetööstuses nii inimeste, kui ka lemmikloomade toidulisandina, sest mõned loomad (näiteks kassid) ei sünteesi ise tauriini, kuid vajavad seda nägemismeele normaalseks toimeks ja arenguks. Tauriinipuudusel tekivad tervisehäired. ( http://www.naistemaailm.ee )
Tauriini vajab organism närvisüsteemi arenguks ja talituseks:

kindlustab normaalse nägemise,

kuulub sapi koostisesse,

aitab toidurasvade seedimist,

hoiab kolesterooli korras,

reguleerib südametegevust,

hoolitseb rakumembraanide korrashoiu eest,

osaleb häireteta lihastalituse tagamises,

lagundab kehavõõraid aineid.
( http://www.naistemaailm.ee )
Tavaliselt saab inimene omale vajaliku päevase koguse: umbes 400 mg, tauriini toidust. Vähesel määral sünteesib seda ka ise. Energiajookides võib tauriini sisaldus olla kuni 4000 mg liitri kohta. S.t. ühe pudeli energiajoogiga võime saada viis korda rohkem tauriini, kui meil seda vaja oleks. Toidulisandina on soovitatav seda tarbida taimetoitlastel, sportlastel ja südamehaigetel. ( http://chemistry.about.co m)
Joonis 4. Tauriini valem ( http://chemistry.about.co m)

Glükoronolaktoon

Glükoronolaktoon on süsivesik, mis kuulub kõigi sidekudede struktuuri. Glükoronolaktoon tekib glükoosist ja vajadusel toodab inimese organism seda maksas . Teda leidub ka mõnes taimes.
Glükoronolaktoon:

vähendab unisust,

suurendab vaimset võmekust,

tõstab reaktsioonikiirust.
( http://www.redbull.ee )
Samuti aitab glükoronolaktoon organismil puhastuda jääkainetes. Energiaajoogis on 2000 – 2400 mg glükoronolaktooni liitri kohta, s.t. umbes 500 korda rohkem, kui on meie igapäevane vajadus. Kõige rohkem saame glükoronolaktooni veinist – ligikaudu 20 mg liitri kohta.

Guaraana

Guaraana on loodustoode, mida tehakse liaantaime guaraana-pauliinia seemnetest. Guaraana-pauliina, Paullinia cupana, kasvab Lõuna-Ameerika vihmametsades. See on puitunud varrega ronitaim, mis kasvab kuni 10 m pikkuseks . Väikeste kolmeosaliste viljade sees paikneb üksainus seeme (Joonis 5).
Guaraana, kui aine, kättesaamine, on pikk protsess. Esmalt marjad kääritatakse. Tavaliselt kestab see kaks kuni kolm päeva. Kääritatud massist on seemneid lihtne eraldada. Seejärel seemned kuivatatakse ja röstitakse neli kuni viis tundi. Saadust nimetatakse guaraná em ramat . Teise võimalusena röstitud seemned jahvatatakse ja segatakse paksuks massiks, millest vormitakse pulgakesi, kangikesi või palle, mis kuivatatakse kõvaks. Need kaks guaraana vormi on laialt kasutuses kohalike seas. Jaemüügis on saadaval kas guaraana pulber või siirup , millest vamistatakse erinevaid jooke. ( http://www.loodusajakiri.ee )
Guaraana on looduslik erguti, mis:

lõdvestab lihaseid,

stimuleerib vereringet ja närvisüsteemi,

kiirendab ainevahetust,

parandab mälu ja meeleolu,

pärsib söögiisu.
( http://www.loodusajakiri.ee )
Guaraanat tarvitatakse ravimina, ergutina või mürgina. Meditsiinis kasutatakse seda malaaria ja düsenteeria raviks. Viimasel ajal on pööratakse guaraanale tähelepanu kui närvistimulaatorile ja migreeniravimile. ( http://et.wikipedia.org )
Joonis 5. Guaraana-pauliinia viljad ( http://www.weightlosspatchesreview.co m)

ENERGIAJOOKIDE MÕJU

Eestis on energiajoogid levinud eelkõige noorte seas. Enamasti kasutatakse neid enne spordiüritusi, töö ajal või õhtul pidutsema minnes. Arvatakse, et need annavad energiat juurde. Juues tekib tunne, et väsimus kaob ja kehv olek muutub paremaks. Tegelikult ei anna energiajook energiat juurde, see teitab ainult tunde, et energiat on rohkem ja hoopis kulutab organismi energiavarusid. Seega energiajook tõstab kiiresti energiataseme üles ja langetab selle sama kiiresti. Tulemuseks võib olla üldine kurnatus. Umbes sama efekti annavad ka kõik tavalised suhkrustatud joogid. Teinekord mõjub ergutavalt ka tavaline vesi, kui organism on olnud vedelikupuuduses. ( http://www.kliinikum.ee )
Müügil olevad energiajoogid on erineva koostise ja toimeainete sisaldusega, mis tõttu on jookide mõju erinev. Energiajookidega liialdamine tekitab:

käitumisprobleeme,

liigset ärrituvust,

südame puperdamist,

tuimust ja pakitsust kätes ja jalgades,

unetust,

iiveldustunnet,

peapööritust. ( http://www.kliinikum.ee/ )
Laste ja noorukite organism reageerib nii mõnelegi ainele hoopis teistmoodi, kui täiskasvanu oma. Samas ei tee nad head kellelegi. Energiajookidega peaks olema väga ettevaatlik ja mitte tarvitama neid janu kustutamiseks või lihtsalt hea maitse pärast.

Energiajoogid ja tervis

Inimesed on arvamusel, et juues energiajooki enne sportimist, siis on see soorituslikult kasulik. Tegelikult see nii ei ole. Kõrge kofeiinisisaldus jookides võib tekitada ebameeldivaid kõrvalmõjudisd. Suur suhkrusisaldus suurendab vee kadu organismist ja muudab energiajookide tarbimise füüsilise aktiivsuse puhul hoopis ohtlikuks. ( http://www.kliinikum.ee )
Ametlikult on soovitatud loobuda energiajookidest nende suure kofeiinisisalduse pärast:

lastel ja noortel,

südamehaigetel,

rasedatel ,

kofeiini suhtes tundlikel inimestel.
( http://www.kliinikum.ee )
Kuna energiajook kulutab organismi energiavarusid ja tekitab suurenenud koormustunnet, siis peab intensiivsele tööperioodile järgnema kindlasti korralik puhkus.
Kõrge kofeiinitase tekitab lisaks eelnevalt nimetatud ärevusele, murelikkust ja südame rütmihäireid. Kuna energiajookide komponentide koostoimet on vähe uuritud, siis on need joogid paljudes riikides keelatud.
( http://www.kirss.net )
Reeglina peetakse täiskasvanule kahjulikuks kui tarvitatakse üle kahe purgi (üle kahe liitri)energiajooke päevas. Muidu rikutakse elektrolüütide tasakaal organismis ja tekib iiveldustunne või oksendamine ja südame rütmihäired. Hiljutistest uuringutest selgub, et energiajoogid suurendavad ohtu haigestuda II tüübi diabeeti. (Tervise Arengu Instituut 2006)

Energiajoogid ja alkohol

Noorte seas on populaarne kasutada energiajooke koos alkoholiga, eelkõige viinaga, sest usutakse, et sellel on ergutav mõju ning et energiajook vähendab viina depressiivseid omadusi. Levinud on ka arusaam, et energiajoogi ning alkoholi kokteilist ei jääda purju. Energiajook varjab tõesti joovet ja parandab enesetunnet, sest stimulaator, kofeiin, surub alla depressant, alkoholi, mõju. Selline kokteil suurendab vee kadu organismist, sest mõlemad osised on diureetikumid – ained, mis suurendavad uriini tootmist ja seega suurendab vere alkoholisisaldust, s.t. tõstab joovet. Nende jookide koostarbimine tekitab unisust ja reflekside aeglustumist. Petlikult hea enesetunne paneb inimesi tegema valesid otsuseid: veel rohkem alkoholi jooma, autorooli istuma jne. Kaob reaalsustaju, s.t. ei suudetaa määrata tegelikult tarbitud alkoholi kogust. ( http://www.kirss.net )

MATERJAL JA METOODIKA

Käesoleva töö empiirilise osa koostamiseks koguti materjal identsete küsitluslehtede alusel Tallinna Ühisgümnaasiumi kahest õpilaskogumist ja võimlemisklubi Piruett meistriklassi rühmast. Koolis olid vastajateks 11A ja 11C klassi mõlemast soost õpilased. Seega haaras küsitlus 14- kuni 19-aastaseid noorukeid.
Kokku jagati välja 70 küsitluslehte. Neist 20 võimlemisklubis Piruett, 23 Tallinna Ühisgümnaasiumi 11A klassis ja 27 11C klassis. Tagasi jõudis täidetuna, vastavalt 20, 23 ja 27 küsitluslehte. Neist olid kasutamiskõlbmatud kaheksa küsitluslete. Küsitletute hulgas oli 50 tüdrukut ja 20 poissi. 17 neist tegeleb spordiga üks või vähem korda nädalas ja 53 tegeleb spordiga vähemalt kaks või rohkem korda nädalas. Küsitlus viidi läbi 2010 aasta novembri bioloogiatundides ja võimlemis treeningutel. 11 valikvastustega küsimusele vastamiseks oli ette nähtud 7 min. Küsitlus oli anonüümne ja küsimustele vastati individuaalselt. Selle nõude täitmist jälgisid klassiõpetajad ja treenerid . Kohe pärast vastamist korjati küsitluslehed kokku ja edastati küsitluse läbiviijale.
Tööks kasutatud küsitluslehed on esitatud Lisa 1.

TULEMUSED

Vastanute vanuselisest koosseisust enamus, 77%, olid 17-aastased, 18-aastaseid oli 14% ja 16- aastaseid oli 7%. Nii neljateist- kui ka üheksateistaastaseid oli vastajate hulgas 1%. (Joonis 1).
Sooline jaotumus valimis oli 2:1, s.t. tüdrukuid osales 71% ja poisse 29% (Joonis 2).
Küsitlunute seast tegeles 41% noortest vähemalt viis korda nädalas spordiga; 36% tegelesid kaks kuni kolm korda nädalas sportimisega ja 13% tegelesid kord nädalas spordiga. Vastanuist ei tegelenud sportimisega 10% (Joonis 3).
Energiajooke tarbivaid ja mittetarbivaid noori oli enam-vähem võrdselt, vastavalt 46% ja 54% (Joonis 4).
Populaarseimad energiajoogid olid Starter (36%) ja Red Bull (34%). Rohkelt kasutati ka Hustler’it (15%) ja Dynamit’i (9%). 6% vastanutest tarvitas muid energiajooke (Joonis 5).
Alla poolte vastanud noortest olid tarbinud energiajooke ka koos alkoholiga (Joonis 6). Suurem enamus (67%) vastanuist arvasid, et energiajoogid on tervisele kahjulikud, kolmandik (31%) arvavasid, et energiajookidel erilist mõju organismile ei ole ja 2% pidasid energiajooke kasulikeks (Joonis 7).
Pooled vastanutest tundsid ennast pärast energiajoogi joomist erksalt, väsinuna ei tundnud ennast keegi, 18% ei märganud enda juures mingit muutust ja ligi kolmandik arvas end tundvat midagi muud (Joonis 8).
79% energiajooke kasutavatest noortest tarbisid seda kord või vähem korda nädalas, 17% jõi energiajooke kaks korda nädalas ja üks vastanutest tarvitas energiajooke rohkem kui viis korda nädalas (Joonis 9).
Pooled küsitluses osalenute seast ei teadnud energiajookide kahjulikkusest midagi. Teine pool väitis, et on kursis energiajookide võimaliku kahjuliku mõjuga (Joonis 10).
Umbes kolmandiku küsitluses osalenutest pidas kõige olulisemaks info hankimise kohaks internetti ja veerand sai infot sõpradelt. Infoallikatena mainisid ajalehti/ajakirju 17% ja televisiooni/raadiot 15% küsitletutst. Vaid kümnendik vastanutest oli saanud energiajookide kohta infot vanematelt ja 3% vastanute teadmised pärinesid muudest allikatest. (Joonis 11)
Joonis 1. Vanuseline koosseis
Joonis 2. Sooline koosseis
Joonis 3. Sportimise osakaal
Joonis 4. Kas tarbid energiajooke?
Joonis 5. Erinevate energiajookide populaarsus
Joonis 6. Kas oled tarbinud energiajooki alkoholiga?
Joonis 7. Kas oled teadlik energiajookide kahjulikkusest?
Joonis 8. Mida tunned pärast energiajoogi tarbimist?
Joonis 9. Energiajookide tarbimise sagedus
Joonis 10. Arvamus energiajookide mõjust
Joonis 11. Infoallikad

ARUTELU

Energiajooke tarbivad ligi pooled (46%), küsitletud õpilased, seega võib nende jookide populaarsuse hinnata keskmiseks. Kui energiajookide tarbimine omandab edaspidi suuremat populaarsust noorte seas, siis võib see seada ohtu nende tervise ( http://www.fitness.ee ). On ilmnenud tendents , et üha nooremad lapsed (ajakiri Tervis) hakkavad neid jooke tarbima. Eriti ohtlik on tarbimine maitse pärast, s.t. tarbimine teadmatusest. Järelikult on väga oluline, et energiajookide teemat käsitletaks terviseõpetuse, bioloogia või mõne muu aine kontekstis ja seda juba varases keskastmes. Teise tarbimise põhjusena võib tuua tänapäeva laste suurt koormust. Sellele viitab asjaolu, et 41% vastanutest tegeleb lisaks õppetööle, vähemalt viis korda nädalas reagulaarsete treeningutega ja 36% kaks kuni kolm korda nädalas treeningutega (Joonis 3). See on väga tervitav, et noortel on huvi spordi vastu, aga tihti pingutatakse liialt. Tekib ülekoormus ja asjadega valmis jõudmiseks tarvitatakse lisaenergia saamiseks energiajooke, mis aga tegelikkuses avavad vaid juurdepääsu organismi energiavarudele, mitte ei anna lisaenergiat ( http://www.kirss.net ). Õnneks tarbib enamus vastanutest (79%) energiajooke siiski vaid üks kord nädalas ja harvem.
Populaarseimad energiajoogid olid Starter ja Red Bull (70%). Vastanute seasolid populaarsed veel Hustler ja Dynamit (Joonid 5). Mujal Euroopas on populaarsust kogunud ka USA-s toodetud energiajook Monster Energy ( http://www.syg.edu.ee ), mida meie küsitletud ei maininud.
Enamus noori (67%) arvavad , et energiajoogid on kahjulikud. Küll aga ei teata kuidas see väljendub. Õnneks peavad energiajoooke kasulikuks vaid vähesed vastanute hulgast. Seda, et nende tarbimine ei möödu mõjuta ka mõõdukal tarbimisel, on leidnud tõestust ( http://www.tarbija24.ee ). Inimkond on tarvitanud ergutavaid aineid sajandeid (s.h. ka hommikune kohv), ei tohi lihtsalt liialdada.
Kahjulikkusega olid kursis pooled, kuid enamasti ei teatud nimetada tagajärgi. Ükisikud tõid välja südemeataki või hüperaktiivsuse (Joonis 7). See näitab, et tegelikult ei teata energiajookidest piisavalt ja neisse suhtutakse ükskõikselt.
Tundub, et noored ei räägi või ei usalda selles küsimuses oma vanemaid, sest infoallikana mainiti neid vaid 9% vastustes (Joonis 11). Mõnes mõttes võib see olla õigustatud, sest energiajoogid on nii uus toode, et enamasti pole vanemad nendega kokku puutunud, s.t. puudub põlvkonna kogemus ja ei osata oma lapsi õpetada/hoiatada energiajookide eest.
Uuringust selgus, et kahjuks on 41% noortest tarbinud energiajooke alkoholiga, s.t. halvimas koosluses. Arvatavasti ei ole noored selle kokteili mõjust piisavalt teadlikud või on soov sulanduda seltskonda suurem kui teoreetiline teadmine.
Veidi üle poolte noortest tunneb end pärast energiajooki erksamalt, mis ongi energiajoogi mõte. Rohkem väsinuna ei tundnud ennast keegi, küll aga oli neid (18%) kes ei tundnud midagi või siis mainiti lõbusust, pikemat ärkvelolekut, aga ka kurbust (Joonis 8).

KOKKUVÕTE

Uuringi tulemustest selgus:

energiajooke tarbivaid ja mittetarbivaid noori osales uuringutes suhtes 1:1,

enamus vastanutest suhtus energiajookidesse ükskõikselt ja ei vaevunud nende mõju uurima,

vähene teadlikkus energiajookide tegelikust mõjust põhjustab sagedase ületarbimise,

energiajookide kasutamise peamiseks põhjuseks oli väsimuse edasilükkamine,

2/5 noortest olid tarbinud energiajooke koos alkoholiga,

populaarseimad energiajoogid olid Starter ja Red Bull.
Töö alustamisel püstitatud hüpoteesi, et neljateist kuni üheksateist aastased Tallinna noored ei ole piisavalt teadlikud energiajookide mõjust ja tarbivad neid liiga palju, leidis kinnitust.

Kasutatud kirjandus:

Harro, J. 2006. Uimastite ajastu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Jürgenson, M. 2008. Tervis Pluss. – Tervis nr 9, lk 36 – 38
Kivisalu, K. 2007. Annab tiivad või võtab? – Pere ja Kodu nr 7, lk 82 – 84
http://www.dieet.ee/index.php?class=&action=&cat_id=0&lang=ee&id=142&sort_abc=page=0 21.02.11
http://www.sakala.ajaleht.ee/090207/esileht/5024938.php 21.02.11
https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/36496/energiajook-%E2%80%93-kaasaegne-limonaad 21.02.11
http://www.kliinikum.ee/doc/tervis_koigile/Muu/Energiajoogid.pdf 21.02.11
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/index.php?option=com_content&view=article&id=8:emil-kraepelin-tartus&catid=5:ajalugu&Itemid=24 21.02.11
http://et.wikipedia.org/wiki/Tauriin 21.02.11
http://www.naistemaailm.ee/artiklid/32226/mis_on_tauriin_.html?art_magaz=12 21.02.11
http://www.xtreme.ee/ 21.02.11
http://www.fitness.ee/artikkel/52/amiinohape-8211-tauriin 21.02.11
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel676_670.html 21.02.11
http://et.wikipedia.org/wiki/Guaraana-pauliinia 28.02.11
http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=43&article_id=304&idr=vnzPQNKLNCe7MQvjbcPT9XTLDEf 28.02.11
http://www.dieet.ee/index.php?class=&action=&cat_id=0&lang=ee&id=142&sort_abc=m&page=140 28.02.11
http://www.freesport.ee/926/?productTypeId=32&command=view&productId=286 28.02.11
http://www.alkoinfo.ee/et/ohutus/alkohol-ja-muud-ained 05.04.11
http://3.bp.blogspot.com/_cXxLx3C7W7g/Sz3xZeweXTI/AAAAAAAAAMU/8soEYvzro8s/s1600-h/Caffeine_svg.png 05.04.11
http://www.potomitan.info/phototheque/coffea_arabica.php 05.04.11
http://www.horizonherbs.com/group.asp?grp=48&pgNUM=4 05.04.11
http://chemistry.about.com/od/factsstructures/ig/Chemical-Structures---T/Taurine.ht m 13.04.11
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/10/12/loodus.ht m 13.04.11
http://www.weightlosspatchesreview.com/wp-content/uploads/2010/08/guarana.jpg 13.04.11
http://www.kirss.net/index.php?option=com_content&view=article&id=410:taehelepanu-energiajoogid&catid=34:ilujatervis&Itemid=54 13.04.11
http://altmedicine.about.com/od/completeazindex/a/energy_drinks.ht m 13.04.11
http://www.monsterenergy.com/ 13.04.11

Lisa 1

KÜSITLUSLEHT (anonüümne!)
Palun vasta ausalt . Vastamiseks ringita või kirjuta sobiv vastus
1.Vanus...............................................................................................................................
2.Olen
a) poiss
b) tüdruk
3. Tegelen spordiga
a) vähemalt 5 korda nädalas
b) 2 kuni 3 korda nädalas
c) kord nädalas
d) ei tegele spordiga
4. Kas tarvitad energiajooke ja miks?
a)jah,sest..............................................................................................................................
b)ei,sest................................................................................................................................
5. Kui tarbid energiajooke, siis milliseid neist
a) Red Bull
b) Starter
c) Hustler
d) Dynami:t
e)midagi muud.....................................................................................................................
6. Kas tarbid energiajooki alkoholiga?
a) ei
b)jah,....................................................................................................................................
7. Energiajoogid on minu arvates tervisele:
a) kahjulikud
b) kasulikud
c) ilma olulise mõjuta
8. Kuidas tunned ennast peale energiajoogi tarvitamist?
a) erksalt
b) väsinuna
c) ei tunne midagi
d)tunnen...............................................................................................................................
9. Mitu pudelit/ purki energiajooki sa nädalas tarvitad?
a) 1
b) 2
c) 3 – 5
d) rohkem
10. Kas oled kusrsis energiajookide kahjulikkusega?
a) ei
b) jah
Nimeta üks võimalikest tagajärgedest.................................................................................
11. Minu teadmised energiajookidest pärinevad:
a) ajalehed/ajakirjad
b) televisoon /raadio
c) internet
d) sõbrad
e) vanemad
f)muu...................................................................................................................................
Aitäh!
30