Sport kui elustiil (31)

Sport kui elustiil
Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi. Tänu nendele tunnustele on liikumisega tegelemine paljudele kodanikele esimesel kohal. Siit tekib ka küsimus – kas sport on elustiil? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti, sest esineb nii positiivseid kui negatiivseid külgi.
Juba imiku eas lastega käiakse treeningutel, et tugevdada nende lihsaeid. Mida nooremana alustada seda parem on tulevikus ,sest siis on lapse immunsusüsteem tgevam ja tänu sellele areneb ka distsipliin . Paljud vanemad panevad oma maimukesi kohe mitmesse erinevasse trennidesse. Kõik selle nimel, et nende võsukesel oleks tervise riketeta elu. See on ka väga õige käitumine, sest tänapäeval on muutunud arvuti mõningatele lastele sõltuvuseks. Seda ei tahaks keegi oma pisikesele, et ta istuks terved päevad ainult kodus ja rikuks oma silmi, parem las olla kuskil trennis või väljas. Ainuke negatiivne asi on selle juures, et lapsel võib väga varases eas ka villand saada treeningalast millega ta on juba terve elu tegelenud .
Täiskasvanud inimestel on tegelikult samasugused võimalused oma elustiili parandamiseks nagu noortel, selleks on vaja ainult tahtejõudu, aga kui seda ei ole siis pole midagi teha. Paljud surevad just väga paksuna, kuna söövad liigselt magusat,ning ei jälgi seda, mida suhu pistavad. Kergem on ikka kas või kümme tundi nädalas pargis jooksmas käia või trepist 3 korda üles alla joosta . Kõik oleks parem sellest, kui istuda kodus teleka ees ja süüa krõpse või šokolaadi.
Meil on koolis nii, et kehalise kasvatuse tunnis käib meie klassis kaheksateiskümmnest tüdrukust kümme. Küsides neil miks nad ei käi, siis on alati vastuseks , et pole viitsimist ja tahtmist ennast liigutada. Meie koolis on probleem ka kehalise kasvatuse õpetajas, kes nõuab, et me oleksime tipptasemel sportlased ,see on aga väga vastik, mina küll ei suuda suusatada sama hästi kui Kristina Šmigun või mängida korvpalli nagu Martin Müürsepp. Õpetaja on ise väitnud, et sport on ainuke mis teda veel elus hoiab, ning sellepärast tahab ka meist selliseid spordi fanaatikuid teha.Muidugi pole siin midagi valesti, aga ta peab mõistma, et kõik ei saa olla tippvormis.
Väga palju on puuetega kodanikke , ka neile mõeldakse treenimiseks erinevaid võimalusi välja. Eestis on enim levinud hobuteraapia. Alguses muidugi ei julge keegi hobuse selga istuda, aga pärast jälle ei saa sealt maha, kuna hobune on nende ainus lootus paremate eluviiside poole. Välismaal kasutatakse peale selle veel delfiiniteraapiat – pidi väga hea olema eriti neile, kes ei saa jalgu liigutada. Veetreeninguid on juba aastaid kasutatud erinevates sanatooriumides ja raviasutustes. Kõik taolised ravimoodused on puuetega inimestele parimad. Hiljuti lugesin Eesti Ekspressi sellel teemal, ning seal kiideti selliseid teraapiaid.
Eestlasi nimetatakse nii spordirahvaks kui laulurahvaks. Oleme saavutanud mõlemal alal väga häid tulemusi. Eurovisoonil saime 2001.aastal esimese koha ja mitu korda on olnud teine ja kolmas koht. Spordis oleme võitnud väga palju medaleid ja karikaid - suusatamises, kergejõustikus, maadlemiseses, ujumises ja rattasõidus. Nii uhke on kuskil telekast kuulda, et meie riigile on jälle tunnustust toodud. Selle üle peab väga uhke olema. Tihtipeale kipub meedia liiga kohmakaid järeldusi tegema. Tipptasemele jõuavad ainult paremad. Eestist on välismaale päris palju läinud,ning on seal saavutanud väga häid tulemusi. Praegu on väga aktuaalne teema tennis , kuna telekas ja ajalehtedes aina räägitakse kuidas Maret Ani või Kaia Kanepi võistlustel hakkama saavad. Kahjuks ei ole siiani mingit erilist võitu saavutanud. Võib väita, et neile,kes tegelevad liikumisega igapäevaselt on sport elustiil.
Mõned aga lihtsalt lähevad spordilt üle ärisse kuna tunnevad , et pole enam selles õiges vormis. Endine ujuja Indrek Sei on öelnud „ Äri on sama kirg ja aktraktsioon nagu sportki.“
Spordi katk ehk dopingu kasutamine on võidukultuse kõige otsesem tagajärg. Oma valikutes ja tegudes lähtub inimene oma mõstust kasutades. Hiljuti oli suur skandaal kui saadi teada, et Soome naissuusataja Kaisa Varis jäi teist korda selle aine kasutamisega vahele. Mõtlen tihiti milleks ta seda kasutas, et saavutada parem koht või masendus ,et pidevalt on viimane ja nüüd tahaks olla esimeste hulgas. Kõige paremini teavad sellele vastust muidugi asjaosalised ise.
Minu elus on sport praegusel hetkel teisel kohal kohal kuna koolis on väga palju sahkerdamist, sesoses saabuvate eksamitega. Alustasin ma treeningutega juba lasteaias kui hakkasin käima aeroobikas. Sellele hetkel oli see mu lemmik kuni ära tüdinesin. Pikka aega ei tegelenud ma millegagi kuid siiski leidsin endale selle õige – korvpalli. Ma lihtsalt armastan seda. Palli mängimine on siiamani mu üks lemmik tegevusi. Päris tihti olen käinud ka võistlustel. Tavaliselt on mul sellel perioodil väga suur pabin sees, just nagu enne eksameid või suurt kontrolltööd, et järsku läheb midagi halvast. Aga jah, alati tuleb loota parimale. Sport on andnud mulle palju: tervilikumad eluviisid, hea vormi ja võimalus olla hea korvpallur . Mul on pidevalt soov saavutada midagi paremat . Kunagi tahaks mängida mõnes heas korvpallimeeskonnas ,et saaksime käia palju võistlemas ja koguda tuntust Eestile. Vahepeal kui elasin Pärnus käisin korvpalli kõrvalt veel sõudmas. Mulle täitsa meeldis, aga väga jube oli küll. Kõige vastikum oli siis kui ma esimest korda pidin jõele minema sõitma. Mul oli suur hirm, et lausa aer kukkus kogemata vette. Õnneks hiljem harjusin ära ja kõik läks hästi. Minu jaoks on sport elustiil. Ma naudin sellega tegelemist, ning ootan juba millal eksamid läbi saavad ja saan jätkata treeningutega.
Tänu spordile ma muutsin oma elu positiivsemaks, ning olen enda kogemuste põhjal veendunud, et sportliku eluviisi järgimine on inimeste jaoks väga tähtis, sest veel antiikaja targad arvasid, et terves ilus on terve vaim.