Sparta ühiskonna positiivsed ja negatiivsed jooned (0)

Sparta ühiskonna positiivsed ja negatiivsed jooned
Mirell Põllumäe
11.b klass
Sparta riik asus Lõuna-Kreekas, Lakoonia maakonnas . Koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Riigi eesmärk oli olla distsipliineeritud ja sõjaliselt vastupandamatu. Selle saavutamiseks kehtisid riigis ranged ja julmad seadused. Kuid leidus ka positiivset, mida selle korraga saavutati.
Minu jaoks oli positiivne nende valitsemiskorraldus . Eesotsas olid kaks kuningat, kes valitsesid riiki sõjaajal ja nende hoolde jäid ka preestrikohustuseid. Kuna oli kaks võrdset kuningat, kes pidid üksteise otsustega arvestama, hoidis see ära türanni etteotsa tekkimise. Rahu ajal aga võeti kõik otsused vastu 30-ne liikmelises vanematenõukogus geruusias, kuhu kuulusid ka kaks kuningat. Vanematenõukogusse kuulumiseks pidi olema vähemalt 60aastat vana ja tavaliselt kuulusid sinna suursuguste perekondade liikmed. Igal aastal valiti kogu valitsemise kontrollimiseks ka viis eufoori, nende võim oli riigis kõige suurem. Veel toimis rahvakoosolek, millest võisid osa võtta kõik täiskasvanud spartalased . Selline valitsemis korraldus suutis hoida riigi sisemist stabiilsust.
Positiivseks jooneks loen veel nende ühtekuuluvust ja üsnagi võrdset olemist. Rikkus ei omanud spartas tähtsust nii nagu oli see mujal. Muidugi ei suudetud tekitada täielikku võrdsust, kuid nad pidasid tähtsamaks sõjalist poolt kui varandust. Mehed olid väikesest peale koos treeninud ja üksteise kõrval võidelnud ja nende vahel oli suur usaldus. Isegi rahu ajal oli neil kombeks koos üheseid söömiseid teha.
Tugeva distsipliini ja sõjalised oskused suudeti saavutada karmi kasvatusega. Mina loeks seda negatiivseks pooleks, kuna tänu sellele jäi ära lastel lapsepõlv ja paljudele ei antudki võimalust elada. Perekonnad ei saanud viibida koos ja vanemad kasvatada oma lapsi. Kui laps sündis otsustati kas laps on tugev või nõrk. Nõrgad lapsed heideti kuristikku ja tugevad anti vanematele tagasi. 7.aastaselt pidid poisid alustama sõjaliste treeningutega. Need sisasaldasid palju katsumusi ja vägivalda. 20-ne aastaselt said nad sõjameesteks. 30-ne aastaselt olid nad täieõiguslikud kodanikud. Nad said pärast seda soetada endale maatükki jms ning pidid hakkama peret looma, sest abielutus oli spartas häbiväärne.
Veel tooks ma negatiivseks pooleks orjade rohkust ( 2/3 rahvast ) ja spartiaatide suhtumist neisse . Spartalased ise kehalisi töid ei teinud kuna pidasid seda alandavaks. Kõik maaharimised jms tööd tegid nende eest ära orjad ehk heloodid . Heloodidesse suhtuti väga julmalt. Sõjaliste treeningute juures lasti noortel neid isegi peksta, et panna neid harjuma vägivallaga ja treenida neis julmust. Nende vastu ei näidatud mittemingisugust inimlikkust nagu nad ei olekski inimolendid nagu tegelikult me kõik.
Kuna tolleaegne üleüldine ühiskond oligi üsna karm ja kõikjal toimusid pidevalt verevalamised võib Sparta ühiskonna korraldust isegi positiivseks lugeda, kuna oma karmusega nad vähemalt saavutasid midagi. Nende riik toimis ja püsis stabiilne. Riigi ainus eesmärk oligi nende sõjaväe treenimine ja spartalased olid ise selle kõigega päri. Kuid selleks võeti kasutusele julmad meetotid, milles ei olnud jälgegi inimlikkusest ja emotsionaalsest heaolust.