Jooksja üldkehaline ettevalmistus (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

TARTU ÜLIKOOLI KEHAKULTUURI TEADUSKOND
ÜLDKEHALINE ETTEVALIMISTUS JOOKSUDISTANTSIDEL
Referaat
Henri Ojaperv
Kehaline kasvastus ja sport I kursus
Juhendaja : Peep Päll
Tartu 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED 4
2.Lihasjõu ja –vastupidavuse treeningmeetodid jooksjatel 5
3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest 6
KOKKUVÕTE 7
Kasutatud allikad 8

SISSEJUHATUS

ÜKE ehk üldkehalise ettevalmistuse treening keskendub põhiliselt sportlase jõu, kiiruse, vastupidavuse, koordinatsiooni ning painduvuslike omaduste arendamisele. Need on põhilised kehalised võimed, mille arendamisele peaks iga sportlane tähelepanu pöörama. Iga omaduse treenimiseks on olemas spetsiifilised harjutused. Üldiselt võibki kehalised harjutused jagada kolmeks: üldarendavad, erialased ning võistluslikud. Üldarendavad harjutused keskenduvad sportlase üldise töövõime arendamisele, nendel puudub samasus erialaste ja võistluslike harjutustega. Erialased harjutused pööravad aga juba suuremat tähelepanu spetsiaalsetele harjutustele kindla spordiala suhtes. Võistluslikud harjutused on aga juba täielikult spordialaspetsiifilised.
Jooksjatel peab olema väga hea vastupidavus, kuid samas ei saa ka kõrvale jätta nii kiirust kui jõudu. Need kolm aspekti kombineerituna on jooksja põhiomadused, millele pööratakse treeningul ka suuremat tähelepanu. Samas on teada, et sprinterite ja kesk- ja pikamaajooksjate treening on erinev.
Kuna tunnen huvi kesk- ja pikamaajooksu vastu, , siis järgnevalt keskendun nende jooksudistantside üldkehalisele treeningule.

JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED

On ilmselge, et jooksja keskendub treenimisel rohkem jalgade jõu ja vastupidavuse arendamisele. Jooksmisel on suurim tähtsus reie kaks- ja nelipealihastel, tuharalihasel. Abistavad lihased, mis aitavad liigutust stabiilsemaks ja tehniliselt sujuvamaks muuta, et näiteks

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

95 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Lühike referaat jooksja üldkehalise ettevalmistuse põhitõdedest

treening jooksja harjutuse kehalise ettevalmistuse vastupidavuse distantsi Jooksja üldkehaline ettevalmistus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Jooksukiirus ja selle arendamine

tavaliselt tehnika treening, kus pöörati tähelepanu jooksutehnikale, madalstartidele, tõkkejooksu tehnikale jne. Õhtune treening keskendus tavaliselt krossijooksule või sportmängudele (jalgpall, korvpall, saalihoki, võrkpall), mille järel tehti veel jõuharjutusi kogu kehale. Vaatamata karmidele välis- ja sisetingimustele, täitis laager oma eesmärgi ja pani hea aluse algavale võistlushooajale. Veebruar - märts Algas murdmaajooksu ettevalmistav treening ning ühtlasi ka ettevalmistus suviseks võistlusperioodiks. Soojendusjooksud hakkasid olema väljas (1-3 km). Esialgu kord 14 nädalas väljas, kahe nädala pärast kaks korda väljas ning kuu lõpus joosti õues juba kolm korda nädalas soojendusjooksu. Lisaks pikkadele soojendusjooksudele hakkas treening sisaldama ka pikemat järjestikust jooksmist (Kose Gümnaasiumi võimlas järjest jooksmist 20 sek, puhkus, 30 sek, puhkus, 40-50 sek). Peale jooksmise oli rõhk

Treeningu analüüs

doc

Sportlase lihashooldus konspekt

jõuetust. See on kõige keerulisem ja spetsiifilisem ning nõuab suuri kogemusi ja teadmisi. 5. Säilitav massaaz et kiirendada sportlase taastumist pingelistest harjutustest, eesmärk on parandada alanenud töövõime seisundit ja aidata säilitada optimaalset tervislikku seisundit. Sooritatakse sportlastel pidevalt ja süstemaatiliselt treeningperioodil. Jaotatakse veel eraldi kolmeks: 6. Võistluseelne sportlase füüsiline ja vaimne ettevalmistus spetsiifiliseks sportlikuks tegevuseks. Lühiajalise kestusega spetsiifiline menetlus, mis viiakse läbi 30 min 24h enne sportlase võistlema asumist. 7. Võistlusaegne sportlase taastamine eelnenud pingutusest ja ettevalmistamine järgnevaks. Kui sportlasel on vaja võistelda 1-2 päevase perioodi vältel korduvalt, siis kasutatakse massaazivormi, mis hõlmab aspekte nii võistluseelsest kui võistlusjärgsest massaazist. 8. Võistlusjärgne - aidata sportlasel taastuda võistlusest

Sport/kehaline kasvatus

248

pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92 6.1 Vastupidavuse arendamine 92 6.2 Jõuvõimete arendamine 98 6.3 Painduvus ja koordinatsioon 106 7. Vetelpääste 110 KIRJANDUS 118 LISAD 119 3 SISSEJUHATUS Akadeemiline sõudmine on pikaajalise traditsiooniga spordiala, olles kavas ka juba esimestel

Sport

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus

docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

näitajast. *oskus jagada sportlasi gruppidesse vastavalt võimetele *oskus valida õppematerjal vastavalt võimetele *oskus hinnata treeningülesannete raskust *oskus treeninguid ajalsielt planeerida *oskus planeerida enda tegevust treeningu käigus *oskus anda koduseid ülesandeid 3. Mis on treeneri intellektuaalse hariduse ja intellektuaalsete omaduste arendamise sisu? See on treeneri teoreetiline ettevalmistus ehk hea analüüsivõime, mõistuse/mõtlemise kriitilisus, kiirus, sügavus. Keskendumisoskus ja loogiline üldistuse võime 4. Milles seisneb treeneritöö loomingulisus teie erialal? Kuna tulemuste saavutamiseks on vajalik režiim, siis selle range sõna pehmendamiseks tuleb erinevate oluliste aspektidega tegeleda nii, et kliendile/treenitavale/patsiendile ei jääks mulje kui millestki rangest vaid pigem meeldivast protsessist. TREENINGU JUHTIMINE JA KONTROLL 1

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

· kasut spinaalsete motoorsete reflekside uurimisel · kasut erutuse leviku kiiruse uurimisel motoorsetes närvides · kasut lihaste treeningu eesmärgil ÜHTLUSMEETOD:- suhteliselt pikka aega vältav konstantse iseloomuga ja intensiivsusega katkematu tegevus. Erijuhuks on nn. tempotreening. Sportlane peab läbima kindla tempoga teatud distantsi. VAHELDUVMEETOD- tegevuse intensiivsuse või iseloomu vaheldumine ühelt tegevuselt teisele toimub vahepealsete puhkepausideta. Jooksja treeningus populaarne comm on fartlek. Tegevuse intensiivsuse vaheldumine on pinnareljeefi muutustest. KORDUSMEETOD- Sama tegevuse paljukordne kordamine. Korduste vahel puhkepausid, et kindlustada organismi valmisolekut järgmise harjutuse sooritamiseks. Vältida valunähtuse ja väsimuse ulatuslikku tekkimist. Avar väli tehnika täiustamisel, jõu, kiiruse ja painduvuse arendamisel. INTERVALLMEETOD- midagi vaheldusmeetodi kordusmeetodi vahepealset. Kindlate tegevuste läbimine nn

Sport/kehaline kasvatus