Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pilates (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Pilates
Kristiine Salumäe
Pilates on kogu keha hõlmav treeningsüsteem, mille arendas 20. sajandi alguses välja Saksamaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides tegutsenud Joseph Pilates.
Pilatese-tehnika looja Joseph H. Pilates sündis 1883. aastal Saksamaal. Lapsepõlves nõrga tervisega hädas olnud, nii astma , rahhiidi kui liigesepõletike all kannatanud Pilates pühendas kogu oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Ta uskus, et kui inimese nahk on võimeline pidevalt uuenema, siis peab samamoodi olema võimalik tervendada ja tugevdada kõiki organeid ning kogu organismi. Selle põhjal arendaski Pilates välja oma harjutuste kava ning töötas välja mitmesuguseid treeningmasinaid.
Oma õpetuse edasi andmiseks rajas Pilates New Yorki stuudio, kus tema käe all õppis mitmeid Pilatese meetodi hilisemaid edasiarendajad. Algselt õpetati Pilatese meetodit vaid vähestes spetsiaalsetes stuudiotes, ent õige pea levis see tervisekeskustesse, jõusaalidesse ja füsioteraapiakeskustesse üle terve maailma. Tänapäeval kombineeritakse pilatese meetodit sageli ka teiste treeningutega, ent hinnatuim on siiski traditsiooniline, Joseph H. Pilatese enda poolt välja töötatud meetod.
Viimastel aastatel on pilatese termin muutunud laialt ning vabalt kasutatavaks, mistõttu võib igaüks, ka ilma vastava ettevalmistuseta, nimetada end pilatese instruktoriks. Sellest tulenevalt levib ka vastukäiv informatsioon selle kohta, mis pilates on, kuidas seda praktiseeritakse ning milliseid sertifikaate peaks professionaalne treener omama. Füüsiliste vigastuste vältimiseks on soovitatav treenida vaid professionaalsete instruktorite käe all.
Pilatese meetod püüab arendada täiusliku kontrolli keha üle, kasutades selleks ka mitmesuguste aparaatide abi. Algselt mõtles Joseph Pilates oma harjutused välja treeningmatil sooritamiseks, kuid keha suunamiseks ja treenimiseks töötas välja ka mitmesuguseid mehhaanilisi treeningmasinaid. Tuntuim ning arvatavasti ka olulisim neist on Reformer, kuid traditsioonilises pilateses on levinud ka Cadillac, Barrels, Chairs ja mitmed teised. Igal aparaadil on oma harjutustekava ja ülesanne keha treenimisel.
Tänapäeval jaguneb pilates kaheks erinevaks koolkonnaks: klassikaline ehk autentne pilates ja kaasaegne ehk moodne pilates. Klassikaline pilates järgib võimalikult täpselt Joseph Pilatese välja töötatud süsteemi - harjutuste kava on ühtne ega erine sõltuvalt stuudiost või treenerist. Klassikalise pilatese professionaalsed treenerid on läbinud kõik koolitustasemed, vallates kõiki harjutusi ning on üldjuhul oma õpetajate kaudu otseselt seotud Joseph Pilatese endaga. Kaasaegne pilates aga lähtub Joseph Pilatese treeningkavast vaid osaliselt ning harjutusi ei järgita süsteemselt.
Pilatese põhimõtted -Romana Kryzanowska õpilased Philip Friedman ja Gail Eisen on toonud välja kuus "pilatese põhimõtet", mis on üleüldiselt tunnustatud pilatese järgijate seas. Need on: jõujaam (keha asetus ), keskendumine , kontroll, täpsus, hingamine ja sujuvus.
Jõujaam (keha asetus)-Kõhulihased, alaselg ja tuharad on inimese kese. Selgroo ja jäsemete tunnetamine oma jõujaama kaudu õpetab teadlikult jälgima oma keha. Pilateses kasutatakse keha jõukeset mitmesuguste harjutuste kontrollitud ja sujuvaks sooritamiseks.
Keskendumine-Pilates nõuab vaimset keskendumist, mis tähendab, et mõte töötab kogu treeningu jooksul. Keskendumine on vajalik, et tagada liigutuste kvaliteet. Pilates ei ole ainult füüsiline treening , vaid keskendub nii mõistuse kui lihaskonna treenimisele, et aidata saavutada vaimne ja füüsiline tasakaal.
Kontroll -Pilatest on kõige parem kirjeldada, kui kontrollitud painduvuse ja jõu kombinatsiooni . Kui keha ja vaim töötavad üheskoos, sooritakse liigutusi kõige tõhusamalt, samal ajal kontrollides oma keha. Kõik pilatese liigutused tulevad jõukeskusest ehk "kontrolli keskmest". Keha kontrollimine on esmatähtis, et vältida vigastusi.
Täpsus -Iga liigutus peab olema täpne pilatese-treeningu sujuvuse tõttu. Pilatese puhul on kvaliteet tähtsam kvantiteedist. Väiksem hulk täpseid liigutusi annab parima tulemuse.
Hingamine-Õige hingamine on tähtis pilatese-tehnika osa – see arendab vastupidavust ja tõstab energiat ning sunnib samal ajal lõõgastuma. Kuigi kõik pilatese-harjutused pole just hingamisharjutused, on treeningu ajal tähtis teadlikult hingata. Hingamine aitab sooritada mitmeid raskemaid harjutusi.
Sujuvus-Pilates on täiuslik ja graatsiline koreograafia , mille iga harjutus läheb energiliselt üle järgmiseks. Sujuvad ja nobedad liigutused loovad ühtlase, voolava korduvuse, mida esitatakse kiirustamata. Oluline on, et keskendutakse oma vaimus sellele, kuidas iga liigutus on seotud järgmisega.
J.Pilates
Pilates #1 Pilates #2 Pilates #3 Pilates #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor prlsalum2e Õppematerjali autor
Pilatese meetodid ning ka tehnikad

Sarnased õppematerjalid

Pilatese referaat
4
docx

Pilatese referaat

Jüri Gümnaasium Referaat Pilates Juhendaja: Ülle Uuemaa Koostaja: Agnes Anderson Jüri 2011 Pilatese põhimõtted · HINGAMINE ­ loob vastupidavust ja energiat, hoiab hapnikku veres puhtana · KEHA ASETUS ­ kõhulihased, alaselg ja tuharad ­ moodustavad meie keha keskme. · KONTROLL ­ keha kontrollimine on esmatähtis vigastuste vältimiseks

Kehaline kasvatus
Pilates
6
docx

Pilates

Pilates on kogu keha hõlmav treeningsüsteem, mille arendas 20. sajandi alguses välja Saksamaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides tegutsenud Joseph Pilates. Pilates keskendub inimese jõu tugevdamisele ja keha üle kontrolli saavutamisele. Pilatese süsteemi looja Joseph Pilates (pildil 59. aastane) sündis erinevate allikate põhjal, kas 1880.- või 1883. aastal Saksamaal. Lapsepõlves oli ta viletsa tervisega: põdes astmat, rahhiiti ja reumat. Oma haiguste tõttu pühendas J.Pilates kogu oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Ta uskus, et kui inimese nahk on võimeline pidevalt uuenema, siis peab samamoodi olema võimalik tervendada ja tugevdada kõiki organeid ning kogu organismi. 14-aastaselt oli temast saanud treenitud

Sport
Pilates
14
ppt

Pilates

Pilates Joseph Pilatese elulugu Joseph Hubertus Pilates sündis Saksamaal 1880. aastal. Lapsena põdes ta rahhiiti ning astmat. Ta õppis põhjalikult anatoomiat ja bioloogiat ning sai aja jooksul üle oma nõrkusest. Füüsiline tippvorm säilis tema elu 70.-ndate aastateni. I maailmasõjas tekkis tal mõte kinnitada liikumisvõime kaotanud kaasvangidest patsientide vooditele venivad paelad, et taastada lihaste toonust ja liigeste liikuvust. 1923 emigreerus Pilates Ameerika Ühendriikidesse ning asus elama New Yorki, kus ta avas 1926 Manhattani 8. avenüül esimese stuudio. Ta hakkas treenima ja pakkuma taasturavi professionaalsetele tantsijatele, kelle hulka kuulusid balleti suur õpetaja George Balanchine ning moderntanstu diiva Martha Graham. Algselt arendas Pilates välja matiseeria harjutused, mis olid mõeldud kõhulihaste jõu ning keha kontrolli üles ehitamiseks. Mõningad neist meenutasid keskaegseid piinamisseadeldisi.

Inimeseõpetus
Joseph Pilates
9
doc

Joseph Pilates

Pilates Tartu Ülikool 2010-05-10 Pilates on kaasaaegne keha vormi säilitamise süsteem, mis on saanud nime oma looja Joseph H. Pilatese järgi. Algselt nimetas pilates selle kontroloogiaks, kuid tänapäeval tuntakse seda Pilatese nime all. Pilatese definitsiooni kohaselt on kontroloogia keha, vaimu ja meelelaadi täielik kooskõla. Selles mõttes erineb see teistest tänapäevastest treeninguvormidest, nagu näiteks aeroobikast, kuna selle eesmärk on vaid füüsiline vorm. Joseph Pilatese elu Joseph Pilates 1880-1967 Joseph Pilates sündis 1880. aastal Saksamaal. Lapsena ta kannatas astma,

Füsioloogia
TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
43
pdf

TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL

Humphrey, Limoni, kelle väljatöötatud tehnika oli üks esmaseid suunamuutusi rangest klassikast kehasõbralikumaks. Tantsust, kui eluterve keha hüvanguks mõeldud asjast rääkides ei saa mööduda Pilatese tehnikast ega Alexanderi printsiibist. Viimase kahe näite varal saab kindasti rääkida tehnikatest, mis ennetavad ja väldivad vigastusi, on kehasõbralikud ja annavad tantsijale lisateadmisi ning lihastugevust ka eraelus. Pilates natuke vähem kui Alexander. Kindlasti kuulub vigastuste ennetamise alla eneseteadlik haritus sääraste teerajajte toel nagu Joan Skinneri releasing tehnika ning Linda Hartley kirjeldatud Body-mind centering tunnetus. 10 2.1 Pilatese tehnikast lähtuvalt Kui näha keha, kui pelgalt füüsilist instrumenti, on tee vigastusteni kiire ja nendega

Tantsimine
Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused
20
doc

Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused

Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks ­ spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnev

Spordipedagoogika
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun