Anoreksia (0)

MIS ON? Anoreksia sümptomid ilmnevad inimesel, kes ei suuda dieedi ja treeningutega oma kehakaalu kontrollida.
SÜMPTOMID: 1) Psühholoogilised häired.
Tihti on need haigust algatavaks teguriks. Tegelikult väga alakaaluline inimene kujutab ennast paksuna. Anoreksiahaiged on väga leidlikud toidu peitjad ja hävitajad, kuna nad ei taha seda süüa. Patsiendid arvavad , et nad ei suuda ümbritsevat maailma kontrollida ning pidev hirm kontolli kaotuse üle sunnib neid väga tugevalt korntollima oma sisemaailma. See viib neid vaikselt sotsiaalelust eraldumiseni. (Rolla, 1998). Sõpradega suheldakse vähem ning käiakse väga vähe kodust väljas. (Kesi-Rahkonen et al., 2010). Ilmneb depressioon , mille raviks on antidepressandid. Nende mõju sõltub juba inimese füsioloogiast. Kasvab füüsiline aktiivsus ja söögiisu vähenemine. See toob kaasa kurnatuse ja depressiooni. Esimene komponendi põhjus on psühholoogiline , et alakaaluline inimene kujunab ennast paksuna ja hakkab näljutama. Peale näljutamis hakkavad nad ennast tundma kurnatuna ja väsinuna.
2) Alatoitumus.
Anoreksia on omaalgatuslik nälgimine. Nälja tundest üle saamine nõuab väga suurt psühholoogilist võimekust. Mehhanism , millega patsiendid oma nälga suudavad kontrollida, on teadmata. Võimalik, et tegu on serotoniini häiretega ajutegevuses.
Anoreksiat põdevad inimesed on nõus ennas vabatahtlikult näljutama. Ei ole veel teada kuidas nad suudavad ennast näljutada ja mis psühholoogilised võimed neil on.
3) Muutused endokriin - ja ainevahetussüsteemis.
Tugevast alatoitumusest võib tekkida menstruaaltsükli puudumine, ainevahetuse aeglustumine, hüpotermia ( alajahtumine ), südametöö aeglustumine, juuste hõrenemine, karotinodermia (liigne karoteeni sisaldus veres, nahk kollakas-oranž), leukopenia (valgevereliblede vähenemine veres), osteoporoos, jne. Kõiki sümptomeid on võimalik ravida kaalutõusuga. (Rolla, 1998) Naise ideaal on tänapäeval väga kõhn. Oma kaalu ja keha kontrollimine on näiline enesekindluse ja turvatunde suurendaja (Kalbri, 2007; Maser et al., 2009). Häire algab tavaliselt noorukieas, kõige sagedamini 14-18 aastaselt (Kalbri, 2007).
Tüüpilised anoreksia haiged teevad oma ainevahetusele liiga, rikuvad oma tervise ära. Nad saaksid ennast abistada ainult kaalutõusuga. Kõige sagedamini on see haigus 14-18 aastastel.
Teisi anoreksia tunnuseid :
- Kehakaalu hoidmine võimalikult madalal
- Anoreksiaga inimesed võivad kaalust nii palju alla võtta, nii et see on eluohtlik.( Söömishäired , 2011). Normaalne kaalukaotus on 10-15%, anoreksia puhul on see üle 30% (Frisch, 1998)
- Anorektik kannab laiu riideid , et varjata keha kuju ja/või kaalukaotust (Söömishäired, 2011)
- Iseloomulik on aeglane söömine, toiduportsjonite kaalumine, kalorite lugemine (Maseret al., 2009) Tihti on olemas toidud, mis on „lubatud“ ja mis „keelatud“ (Söömishäired, 2011)
- Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on neil vereseerumis kõrgenenud kolesterooli ja lipiidide tase – põhjustatud maksa väärtalitlusest, sapi vähenenud sekretsioonist ning ebanormaalsest toitumismustrist
- Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised
- Haige paistab silma täieliku haiguse eitamisega (Söömishäired, 2011).
Räägitakse kuidas anoreksik püüab varjata enda keha kumerusi teiste eest ja et tal üldse midagi viga on. Anoreksik üldiselt jälgib mida ta suhu topib ja palju. Ta keelab iseendale söömist ja üldiselt jälgib seda väga rangelt .
Anoreksiat on raske välja selgitada ja veel raskem on seda ravida (Maser et al., 2009).
Keelitamine, preemiad ja ähvardused ei aita, isegi kui isik lubab nälgimise lõpetada. Inimese raviks on vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide koostööd ning ennekõike inimese enda tahet paraneda (Anoreksia, s.a.). 40-60% patsientidest saavutavad normaalkaalu ning tavalise toitumise 6-12 kuuga. 20-40% jäävad normaalkaalu alampiirile ning võivad stressirohketel perioodidel langeda tagasi anorektikuks. Suremus selle haiguse puhul on 5- 30%, eriti äärmuslikel juhtumitel. Seda peamiselt enesetapu või tõsiste südamerütmihäirete tõttu.