Intermodaalne ehk kombineeritud transport - vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, haagis, poolhaagis) ühe ja sama veodokumendi alusel. 26 Konteinervedude karakteristikud- Vahetuskered, vedukita poolhaagised, ISO konteinerid EU transpordipoliitika 27 Kiisler ptk 8 lk 231-233 Märksõnad: eesmärgid 2050 +, transpordi negatiivsed välismõjud, transpordiliikide vahelise konkurentsi mõjutamine, Marco Polo programm, transpordi maksustamise võimalused. Transpordi õiguslikud asjaolud 28 ’ 29
.......................................................................................................... 3 Euroopa Liidu loomine............................................................................................ 4 ELi aluslepingud............................................................................................... 4 Poliitikad................................................................................................................. 5 Euroopa Liidu transpordipoliitika...................................................................... 5 Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika................................................................. 5 Avatud ja õiglane ülemaailmne kaubandus...................................................... 6 (Europa, Kaubandus)........................................................................................ 6 Inimõiguste edendamine ja kaitsmine.....................................................
transpordialternatiivide valikut ja suurendab transpordikulusid. Ajapiiranguga toodete puhul tuleb kasutada vaid kiireid ja kulukaid transpordialternatiive, et tagada kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul. TURUGA SEOTUD TEGURID · Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. · Turgude asukoht see tähendab kui kaugele tuleb kaup vedada. · Antud maa valitsuse transpordipoliitika teemaksud, keskkonnakaitsealased kaalutlused jne. Ning millisel määral riik sekkub turu regulatsiooni. · Vedude tasakaalustatus kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat. Kui kaup viiakse punktist A punkti B, siis kas tagasi sõidetakse tühjalt või täis. · Vedude perioodilisus juhivedu või liinivedu. · Siseriiklik või rahvusvaheline transport täiendavad kulud tollivormistusele, kaubadokumentatsioonile jne
) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 29. Mis on transpordisüsteem? Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Transpordisüsteem koosneb järgmistest komponentidest: o infrastruktuur o transpordivahendid o tugisüsteemid o juhtimine ja reguleerimine 30. Mis on transpordipoliitika? Transpordipoliitika on abinõukompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalselt arendada ning parandada reisija- ja kaubaveotingimusi. Tänapäeval on transpordipoliitika põhisuundadeks näiteks piirangute vähendamine. 4 Transporditegevuse riikliku reguleerimise abinõud võib jagada kolmeks rühmaks: o majanduslik reguleerimine o teenuste reguleerimine
hoiustatavate kaupade osatähtsus väheneb ja tänu laialdaselt levivale cross-docking'ule muutuvad laod üha enam terminalisarnasteks sorteerimis- ja konsolideerimiskeskusteks. Kaupade ringlemissagedus on kasvanud aasta-aastalt. Koos sellega kaotavad laod üha rohkem oma ladustamise funktsioonist ja saavad juurde kaupade käsitsemise funktsiooni. 5. Transpordiliigi valikut mõjutavad tegurid 5p Transpordiliigi valikul hakkavad suuremat rolli omandama Euroopa Liidu transpordipoliitika seisukohalt eelistatumad transpordiliigid raudtee- ja meretransport kui ökoloogiliselt puhtamad transpordiliigid võrreldes praegu prevaleeriva autotranspordiga. 6. Logistika kaudu kliendile pakutavad lisandväärtused 5p Lisandväärtused on: kättetoimetamise aeg, kiirus ja kindlus, tellimise kergus, pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga, tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus kokkulepped kliendiga, dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus,
Peamiseks probleemiks maanteetransporditurul on järelevalve puudulikkus. Viimaste aastate jooksul on Eestis vastu võetud mitmeid õigusakte, mis viivad sisse täiendavaid regulatsioone ja nõudeid maanteetranspordis. Samas on järelevalve nende regulatsioonide ja nõuete täitmise üle jäänud nõrgaks. Nõrk järelevalve on omakorda tinginud kõlvatu konkurentsi vedajate vahel kahjustades sellega ausaid vedajaid. 2. TRANSPORDI ARENGUKAVA TRANSPORDIPOLIITIKA VISIOON Transpordisektor on ohutu ja turvaline Liiklusohutusest peab saama transpordipoliitika üks olulisemaid märksõnu. Oluliselt peab paranema liiklusalane kasvatus, kõik liikluses osalejad peavad tajuma oma rolli ja vastutust ohutuse tagamisel. Liikluses hukkunute ja vigastatute arv peaks oluliselt vähenema ning ei tohiks ületada pikemas perspektiivis Põhjamaade keskmist taset. Infrastruktuuriinvesteeringute tegemisel tuleb pöörata olulist tähelepanu liiklusohutusele ja
omavalitsuste ning teiste isikute ees liidu ja tema liikmete üldkogu volitusel nende esindamine kohtus või vahekohtus, töövaidluskomisjonides või teistes õigusorganites liidu liikmete ettepanekul nende esindamine organisatsioonides, töörühmades ja ühendustes nii Eestis kui välismaal koostöö riigiasutustega õigusaktidest tulenevate juhendmaterjalide väljatöötamisel ja juurutamisel osalemine transpordipoliitika ja veondusega seonduvatel aruteludel ja foorumitel, Liidu seisukohtade esindamine ja selgitamine innovaatiliste veondus-, ettevõtlus- ja majanduskogemuste levitamine veondusega seotud uuringute ja analüüside korraldamise organiseerimine, tellimine ja levitamine koolituse ja täiendkoolituse korraldamine, veondushariduse arendamisele kaasaaitamine veondusalase kirjastustegevuse ja reklaamiga tegelemine
Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase, turgude asukoht, mastaabiefekt, energiahinnad, vedude tasakaalustatus, vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus. 27. Mis on transpordisüsteem ? Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika ? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. Korje- ja laialiveod / multimodaalne transport / eriveod / rahvusvahelised veod. 30. Nimeta merevedude alaliigid.
· Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase · Turgude asukoht · Mastaabiefekt · Energia hinnad · Vedude tasakaalustatus · Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus 27. Mis on transpordisüsteem? Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuse kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. (4) · Korje- ja laialiveod · Multimodaalne transport · Eriveod · Rahvusvahelised veod 30. Nimeta merevedude alaliigid. (4) · Liiniveod
Millised tegurid mõjutava transpordiliigi valikut? 64. Millistes kuludes säästetakse kui laol on väärtust lisav roll? *riigi suurus ja kultuuriline taust *geograafia, kliima *riigi elanike ja *Sisend- ja Väljundlogistilises süsteemis (Tootmise toetus)- Laos tööstuse ruumiline paigutus *transpordi infrastruktuuri olemasolu ja võrgu ühendatakse ja komplekteeritakse saabunud saadetistest täiskoorem. tihedus *majanduse struktuur *valitsuse transpordipoliitika Säästetakse veokulusid. *maksusüsteem *Valmistoodete koondamine ja valik (läbi jaotuskeskuse)- vähenevad 76. Transpordiliikide võrdlusel kasutatavad näitajad. veokulud ja keskkond saab vähem kahjustada *Nõudlus ja pakkumine *kulud *ajategur (ja selle usaldusväärsus)
laaditud ühte sõidukisse. Osakoorem 2500 kg ja rohkem Grupikaup erinevate klientide saadetised kuni 2500kg, mida veetakse koos ühel marsuudil ja ühes ja samas lastiruumis Pisipakk pakk, mille kaal ei ületa 35kg Laadimisühik konteiner, konteineralused, vahetuskered TEU 20 jalane konteiner 6,1x2,4x2,6 Turuga seotud tegurid: konkurents, sihtturgude asukoht, konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude tasakaalustatus, vedude perioodilisus Klienditeeninduse tegurid: sagedus, transpordiaeg, regulaarsus, kättesaadavus, mugavus, turvalisus, kontrollitavus, paindlikkus 6.5 Transpordilogistika funktsioonid - Kauba liikumistee kujundamine: marsruut, ring, intervall ja veeremi kasutamise näitajad - Sobivaima veoviisi valik: erinevate veoviiside eelised ja puudused - Valikukriteerium: veoteenuse maksumus ja tasuvus
See on võimaldanud suuremat valikut transporditeenuste pakkumisel nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes Majanduse struktuur Selle all mõeldakse majanduse ja elanikkonna struktuuri ning geograafilist jaotust (tootmise paigutus), mis mõjutab oluliselt transpordisüsteemi kujundamist Ümbritsev majanduspoliitiline ja ökoloogiline keskkond Muude ümbritsevate süsteemide mõju ja suund on olulise tähtsusega riigi transpordipoliitika kujundamisel 17. Transpordiliigi ja veokitüübi valik Maanteetransp, raudtee, õhutrans, mere- ja siseveetrans, torujuhtmetransp, linna elektritrans. 18. Transpordiliigi valikut mõjutavad tegurid Kogus, sihtkoht/vahemaa, kauba väärtus, veo maksumus, aeg, kauba omdused, teeninduse mugavus, täiendavad teenused: veose vormistus, toll 19. Transpordiliikide eelised ja puudused, peamised kasutusvaldkonnad Maanteetransport
ABC-analüüs. Logistikastrateegiad. Outsourcing logistikas; 1-PL, 2-PL, 3 PL- ja 4P- logistika. Infovoogude juhtimine: logistiliste infosüsteemide rakendamine (JIT-tarned, EDI, VMI-müügikeskused). Transport logistilise ahela osana. Transpordiliigid (auto-, mere-, raudtee- ning õhutransport; multimodaalse transpordi mõiste); veokitüübid. Transpordiliigi ning veoki valiku kriteeriumid. Vedaja ja ekspedeerija mõisted; vedaja valik. Vedude usaldusväärsus ja kindlustus. EL transpordipoliitika. PAKENDID. Pakendi otstarve. Pakendi liigid (veo- ja müügipakendi mõiste; ringluspakend, ühekorrapakend, tagastuspakend, tagastamatu pakend). Nõuded pakendile, sh õiguslikud regulatsioonid. Pakkematerjalid. Pakendite disain. Kaubaaluste tüübid ja nende kasutamine. Kaubakonteinerite tüübid ja nende kasutamine. Treilerid. Pakenditele kantavad markeeringud Pakendite kogumine EPR kogub pakendeid kõikides kohalikes omavalitsustes. Oleme üle Eesti paigaldanud üle
ehk üht transpordiliiki võidakse kasutada ka mitmel korral. Multimodaalset transporti soodustavad tegurid: ukselt ukseni teenus: osa transpordiahelast läbitakse näiteks auto-, osa raudtee- ja/või meretranspordiga; autotranspordi ajalised (nädalalõpud), tehnilised (mass, kaal), keskkonnakaitselised ning autojuhi tööaja piirangud; karmid keskkonnakaitse nõuded; kombineeritud terminalide ehitus; majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste korral; ELi transpordipoliitika; autoteede ülekoormatus. Multimodaalset transporti takistavad tegurid: ajalooliselt väljakujunenud transpordiliikide sõltumatus; erineva laiusega raudteed; sobiva laadimistehnika vähesus; transpordiühikute ja veovahendite vähene standardiseerimine; veodokumentide paljusus; infotehnoloogia kasutuse puudulikkus. 6
Turu tasakaal on Pareto-optimaalne, kui: · Nii pakkumises kui tarbimises on täiskonkurents (piisavalt palju osalejaid, vabadus turule siseneda ja sealt väljuda) · Homogeenne produkt · Info on kättesaadav kõigile · Lineaarne mastaabiefekt · Välismõjude ja üldkasutatavate hüviste puudumine · Tegelikkuses on vähe turgusid, kus tingimused oleksid korraga täidetud. Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta Nõudluse elastsus · Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele
5. Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne) Esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs neile igapäevategevusteks vajalikele objektidele. Sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte transpordi kui majandusharu kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist kõigi institutsioonide suhtes, sealhulgas asjatu transpordivajaduse vältimist. – Transpordipoliitika on teatud avalik-õiguslike prioriteetide ja abinõude kompleks, mille abil mõjutatakse veoteenuste nõudlust ja pakkumist. Liikuvus (mobiilsus) - Tegevus [liikumine], mis kindlustab [kellegi või] millegi kättesaadavuse. Sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogiad ja mõjurid - kõik nn koduvälised liikumised, mis tehakse kas mittemotoriseeritult (jalgsi, jalgrattaga) või motoriseeritult (isiklik auto või mootorratas, ühistransport). Tüpoloogia:
Kättesaadavus võime osutada klientidele veoteenust just siis, kui selle järgi on vajadus 10. Transpordilogistika · Mõjutegurid (toote, turu ja klienditeenindusega seotud tegurid) Tootega seotud tegurid: toote tihedus massi ja ruumala suhe, lastitavus kandejõu ja veokasti ruumala kasutamise aste kaubakäitluse lihtsus kahjustatavus Turuga seotud tegurid: veoviisi sisene ja veoviiside vaheline konkurents, sihtturgude asukoht konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude balansseeritus (tagasikoorma võimalus), vedude perioodilisus Klienditeeninduse tegurid: usaldus kliendisuhetes, turu ulatus võime osutada ,,uksest ukseni" teenust, üldisemalt vedaja võime osutada lisateenuseid kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis · Funktsioonid: i. Kauba liikumistee kujundamine- Veoteenuse maksumus veo tellijale, Kaubakoorma tasuvus veoteenuse osutajale, Veoks kuluva aja jaotus (sõiduaeg vs vaheajad ehk tehniline vs
(OSŽD • Asutatud 1956 (alustas tegevust 1957). Liikmeid 27 riigist, põhiliselt endised sotsialismimaad (pluss Iraan). Eesti Vabariik (esialgu AS Eesti Raudtee näol) – 1992. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudteeosakonna raudteetalituses töötab Eesti alaline esindaja OSŽD juures. Peakorter Varssavis. – Raudteevedude arendamine, eeskätt Euroopa ja Aasia vahel – Kooskõlastatud transpordipoliitika rakendamine rahvusvaheliste raudteevedude alal – Rahvusvahelise transpordi ja äriõiguse täiustamine – Koostöö raudteealaste majanduslike, ökoloogiliste, IT ja rakenduslike probleemide lahendamisel – Abinõude väljatöötamine raudteetranspordi konkurentsivõime tõstmiseks – Koostöö raudtee ekspluatatsioonilistes ja tehnilistes küsimustes – Koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ,
-Informatsiooni andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine 31. Mis on transpordisüsteem? Trantspordisüsteem on ühte või mitmesse trantspordiliiki kuuluvate objektide kompleksi, mis on ettenähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses. Trantspordisüsteemi komponendid on: infrastruktuur, trantspordivahendid, tugisüsteemid, juhtimine ja reguleerimine. 32. Mis on transpordipoliitika? Abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab trantsporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada trantspordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatsiseerimine. 33. Kes on LLP (lead logstics provider)? Juhtivad logistikateenuste pakkujad. Vahendaja kaubasaatja ja rohkem spetsaliseeritud logistikateenuste osutajate vahel
Varude otsejaotamine (DSD) Varude otsejaotamine on üks logistika konseptsioon, mis on ühelt poolt lihtne, kuid mida ettevõtte juures kasutatakse osaliselt- teatud toodete juures TootjaJaotuskeskusHulgimüüjaJaemüüja ---------------DSD-------------------- Ajapõhine otsejaotus(TDD) See konseptsioon põhineb ühe keskse jaotuskeskuse kasutamises mitme jaotuskeskuse asemel tarneahelas ning tarnekauguse mõõtmises ,,ajaga" mitte pikkusühikutes. EL transpordiruum EL transpordipoliitika alused ja põhisuunad Euroopa ühisturu kujunemisel on oluline: 1. Kapitali, kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise tagamine 2. Aus konkurents 3. Liikmesriikide seaduste ühtlustamine 4. Transpordi infrastruktuuri arengu ühine rahastamine EL transporti iseloomustavad näitajad: · Liiguvad suured kauakogused · Hästi korraldatud infrastruktuur ja selle rahastamine
Leping sõlmiti aastal 1957, jõustus1958. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. ESTÜ muutus EMÜks. Lepingu eesmärgid: * Ühisturu loomine · Vabakaubanduspiirkonna loomine · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Loodi uued institutsioonid: Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Investeerimispank Uued EMÜ struktuursed institutsioonid: Euroopa Komisjon (European Commission) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice) Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) Kontrollikoda (Court of Auditors)
tehnikaga laadida, on odavamad. d. Kahjustatavus – kõrge ühikuväärtusega (hinnaga) kergesti kahjustuvate ja vargusohtlikke kaupade transportimine on reeglina kulukam kuna antud veose puhul on vedajal suurem vastutus. Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust m. üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid n. kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis 3. Transpordiharu terminid (transport : isiklik transport, avalik transport, ühistransport,
soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid ressursse tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. Ülesanne on maksimeerida kasumit kasutades võimalikult vähe ressursse. Tuleb vaadata laiemalt. Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks: 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta Huvigrupid – ◦transpordi kasutajad, transporditeenuste pakkujad, muud kaudselt mõjutatud
veovahend, seda madalam transpordikulu veoühiku kohta. 4) Energia hinnad 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi vajaduseks. 5) Vedude tasakaalustatus (kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat) 27. Transportsüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedede sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. 28. Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arenemist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist 29. Autovedude alaliigid a. Korje- ja laialiveod kaubapartiid tavaliselt väikesed, tegemist veoahelate alguse või lõpuga b. Multimodaalne transport raudtee-auto, laev-raudtee-auto, lennuk- auto c
Lähtudes 16.02.2005. a teatises ,, suurendada reisijate õigus EL" ja Amsterdami lepingus seatud eesmärkidest on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud määrused roni ja lennureiijate ning meritsi ja seiseveeteedel reisijate kaitseks. Nende määruste alusel on eelnimetatud transpordiliikidega reisijate peamised õigused üle EL kaitstud ühtsete reeglite alusel. Rakendatud initsiatiividest nähtub tarbija vajaduste arvestamine EL transpordipoliitika kujundamisel. 13. Rongireisijate õiguste kaitse Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib praegu reisijate õigusi ja kohustusi raudteel raudteeseadus. Rongireisija on veolepingu nõrgem osapool,kelle vastavaid õigusi reisijana tuleb kaitsta. Reisi käigus tuleb anda reisijatele teavet järgmiste asjaolude kohta: milliseid teenuseid rongis pakutakse; mis on järgmine peatus, teave oodatava saabumisaja kohta, kui rong hilineb;
9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC)
9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC)
9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC)
9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC)
meretransport on võtnud üle osa raudteetranspordi käibest maanteetransport on suurendanud oma turuosa õhutranspordi arvel raudteetransport on suurendanud oma turuosa maanteetranspordi arvel Mis võetakse aluseks transporditöö mahtude arvutamisel? veetud kaupade ruumala ja kaalu veetud kaupade ruumala ja/või kaalu ning veoteekonna pikkust veetud kaupade kaalu ja veoteekonna pikkust veetud kaupade ruumala ja veoteekonna pikkust Millised huvigrupid peaksid osalema riigi transpordipoliitika väljatöötamisel? valitsusorganid (ministeerium, erinevad ametid jne) ja kohalikud omavalitsused kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) ja äriühingud (transpordi- ja logistikaettevõtted) valitsusorganid (ministeerium, erinevad ametid jne), kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) ning äriühingud (transpordi- ja logistikaettevõtted)
monopolid), Palju mõttetuid lisatasusid ja lisanõudeid, Üks riik ei saaks kuidagi suurfirmadele vastu (eriti väikesed) Põhimõtted Ei kokkulepetele, mis takistavad konkurentsi- Kartellid jne Domineerivat positsiooni ei tohi ära kasutada- Microsofti juhtum Liitumisi tuleb kontrollida- Ei tohi tekkida monopole Riikide toetusi oma firmadele/harudele tuleb kontrollida- Tekitab ebatervet konkurentsi Vähendada impordipiiranguid- Taas, vähendab konkurentsi Transpordipoliitika Miks?: Firmad peaksid vastama samadele nõuetele, Ühtne turg, ühtsed reeglid, Turvalisus, konkurents jne. Ülevaade poliitikast: Erinevad White Paperid loovad uusi plaane iga paari aasta tagant, Programmid iga paari aasta tagant, et suurendada transpordi kvaliteeti ja täita muid eesmärke Hetlke prioriteet: rohelisus, efektiivsus Tööstuspoliitika Eesmärgid: Võimaluste ühendamine, Teha Euroopa taas tööstuspiirkonnaks (mis me muidu praegu oleme?), Keskkonnasäästlik tööstus
Kui võrrelda omavahel lao ülalpidamiskulusid ja ladustamiskulusid, siis enamasti ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda suurem Müügikate võrdub müügi ja ostuhinna vahe Müügimarginal võrdub(müügihind – ostuhind) / müügihind Juurdehindlus võrdub(müügihind – ostuhind) / ostuhind Kasumimarginal võrdub(kasum / müük) x 100% Missugune on väikseima väliskuluga transpordiliik? Meretransport Euroopa Liidu transpordipoliitika üheks prioriteediks on maanteevedude muutmine multi ja intermodaalseteks vedudeks Missugune hind on seotud kõige paremini veoki poolt sooritatud transporditööga? Hind, mis arvestab läbisõidu kõrval ka veetud kauba koguseid Millist transpordiliiki kasutades tekitab reisija maismaal kõige väiksemaid väliskulusid? Reisides rongiga Millise kauba lastimiseks kasutatakse elevaatorit? Teravilja
· avalik ja erasektor moodustavad infrastruktuuri rajamiseks ja selle ekspluateerimiseks äriühingu. - Näiteid Põhjamaadest: Orkdalsvegeni teedeprojektid ja Oslo tollimaanteede süsteem Norras, Arlanda kiirrong Rootsis, Lahti piirkonna maanteed Soomes. c. Teehoiuraha (kujunemine ja akumuleerimine) Teehoiuraha akumuleerimine - Riigieelarve (Eestis) - Spetsiaalne fond (Euroopa Liidu transpordipoliitika Valge Raamatu soovitus ja Euroopa Liidu nn vanade liikmesriikide EL15, tavapraktika) Teehoiu kulud - Tegevuskulud · maanteehoiusüsteemi (Maanteeamet ja teedevalitsused) ülevalpidamine · teehoole - Investeeringud · teede remont (kulumise kompenseerimine) · teedevõrgu arendus (olemasolevate teede laiendamine ja uute ehitus) d. Finantseerimisallikad täitja (teehoiuettevõtte) vaatepunktist:
ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) - Konkurentsipoliitika 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist. * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist - Ühine põllumajanduspoliitika * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid
Põhitegevusvaldkonda ei outsourcita Euro Vignette - EL transpordi maksustamisraamistik (Euro Vignette) Vignette direktiivi järgid peavad EL liikmesmaad viima sisse raske transpordi osas maksud. Oma riigi transpordivahenditele kehtestatakse aastamaksud, läbisõitvale välismaa transpordile aga kuu, nädala või päeva maksud. Päevamaksu maksimummääraks on kehtestatud 8 eurot Direktiiv kehtestati liikmesmades alates 01.07. 2000.a. Euroopa Liidu transpordipoliitika EL transpordipoliitika nurgakivideks on liberaliseerimine ja harmoniseerimine. Harmoniseerimise all mõeldakse kõikides EL maades ühesuguste reeglite, eeskirjade, tehniliste normide, seadusandlike aktide väljatöötamist ja kehtestamist, mis hõlbustaks majandusühenduse sisest transporti. Liberaliseerimise all mõeldakse vaba konkurentsi sisseviimist ilma mingisuguste takistuste ja piiranguteta FIATA Ülemaailmne Ekspedeerijate Assotsiatsioon. EEA on FIATA liige. EEA liikmestaatuses ettevõtte võib taotleda
· kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud; Klauslid ei reguleeri: · kauba hinna kujundamist; · omandiõiguse üleminekut; · valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; · lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest · pretensioonide esitamise korda; · vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; · rakenduvat õigust jm. 25. EL transpordipoliitika põhilised seisukohad: probleemid ja lahendussuunad Eesmärgid: 1. Keskkonnakahju vähendamine 2. Ummikute vähendamine/vältimine 3. Liiklusohutuse parandamine 4. Transpordi finantseerimise tagamine 5. Transpordi õiglane maksustamine 6. Innovatsiooni tagamine 7. 60% vähem CO2 heidet transpordist 8. Loobuda tavakütusega autodest (~50% turuosa 2030) 9. Keskmise distantsi reisides (< 300 km) saada pooled sõitjad bussidelt rongidele või laevadele 10
• kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud; Klauslid ei reguleeri: • kauba hinna kujundamist; • omandiõiguse üleminekut; • valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; • lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest • pretensioonide esitamise korda; • vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; • rakenduvat õigust jm. 25. EL transpordipoliitika põhilised seisukohad: probleemid ja lahendussuunad Eesmärgid: 1. Keskkonnakahju vähendamine 2. Ummikute vähendamine/vältimine 3. Liiklusohutuse parandamine 4. Transpordi finantseerimise tagamine 5. Transpordi õiglane maksustamine 6. Innovatsiooni tagamine 7. 60% vähem CO2 heidet transpordist 8. Loobuda tavakütusega autodest (~50% turuosa 2030) 9. Keskmise distantsi reisides (< 300 km) saada pooled sõitjad bussidelt rongidele või laevadele 10
linnatranspordi arendamisega, kasvatades linnavalitsuse kompetentsi ja kaasates erinevaid huvipooli linnavalitsuse tegevusse. Projekti juhtpartneriks on Napier Ülikool Edinburghis Suurbritannias. Tartu linn osaleb ka projektis ,,Rattaga läbi Vidzeme ja Lõuna-Eesti". Eestist on projektiga liitunud 26 omavalitsust ja Lätist 9 omavalitsust. Juhtpartneriks on Vidzeme Turismiassotsiatsioon. Või vähe keerulisemalt: Säästva transpordi edendamine on ühise transpordipoliitika peamine eesmärk. Selle saavutamiseks tuleks vähendada transpordisektori mõju kliimamuutusele ja selle negatiivset toimet, eelkõige ummikuid, mis piiravad liikuvust, ning õhu ja mürasaastet, mis kahjustab tervist ja keskkonda. Lisaks tuleb keskkonnakaitsenõudeid võtta arvesse liidu teiste poliitikavaldkondade, sealhulgas ühise transpordipoliitika määratlemisel ja rakendamisel. (2) Eesmärk vähendada transpordi negatiivset mõju tuleks saavutada viisil, millega ei
· riigi/regiooni asend peamiste majandusliku suhtlemise suundade, liiklusteede, turgude, tööstuskeskuste, põllumajandusrajoonide, loodusressursside jne. suhtes. Soodsa geograafilise asendiga riigid ja regioonides on tooraine, ja valmiskaupade transpordikulud väiksemad. Majanduslikud tegurid majanduse arengutase ja sellest tulenev nõudlus transpordile. Majanduse arengutasemest sõltub näiteks õhutranspordi ja multimodaalse transpordi kasutamise ulatus. ~ Poliitilised tegurid riiklik transpordipoliitika, poliitihsed suhted teiste riikidega, sageli ka riigi kaitsevajadused. Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. Riikliku regulatsiooni teostamise abinõud:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a. korraldusele nr 782-k ühendati 2005. majandusaastal AS-ga Tallinna Lennujaam AS-id Pärnu Lennujaam, Tartu Lennujaam, Kuressaare Lennujaam ja Kärdla Lennujaam. Kuressaare lennujaama halduses on Ruhnu saarel asuv murukattega lennuväli ning Pärnu lennujaamale kuulub samaväärne lennuväli Kihnu saarel. Regionaalsed lennujaamad on vajalikud riigile regionaalse transpordipoliitika teostamiseks ning ei ole kasumit tootvad üksused. 2006. aastal eraldas riik nimetatud lennujaamade tegevuskulude katteks 10 miljonit krooni (2005. aastal 9 milj kr). Konsolideerimisgruppi kuulub AS Tallinna Lennujaam tütarettevõte AS Tallinn Airport GH, kelle tegevusalaks on õhusõidukite maapealse teenindamise korraldamine Tallinna lennujaamas. Äriühingu asutas AS Tallinna Lennujaam 28.12.2005. aastal eesmärgiga muuta
Asendatavus: kui saab kiiresti asendada siis võib kliendi tellimuse täitmiseks kasutada kallimat transpordiliiki. Eriomadused: ohtlikud, ajapiiranguga, kiiresti riknevad tooted (erivedu ja eripakkimine) 19. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit? Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada Antud riigi valitsuse transpordipoliitika (teemaksud, subsiidiumid, keskkonnamaksud) Vedude tasakaalustatus (kas võimalik saata tagasikoormat) Mastaabiefekt st mida suuremad kogused ja mida suurema mahutavusega veovahend, seda odavam. Energia hinnad: 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi tarbeks. Transpordile läheb u 25% majanduse energiatarbimisest. 20. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Tinglik kriteerium veotasu arvutamisel, mis võimaldab taandada erineva kaalu,
ning kalli kaubakäsitlustehnika olemasolu, mis võib väiksemates ümberlaadimise terminaalides puududa. INTERMODAALNE TRANSPORT: ehk kombineeritud transport. Tähendab kauba transporti universaalses konteineris mida on ilma vahepeal kaupa ümberlaadimata või tõstmata võimalik tarnida nii raudteel, maanteel kui ka merel. Antud meetod vähendab kauba käsitlemisaega ja kulu ning tõstab turvalisust, vähendab kauba kadu ja kahjustumist ning võimaldab kiiremat transporti. 14.EU transpordipoliitika Kiisler ptk 8 lk 231-233 Loenguslaidid Märksõnad: eesmärgid 2050, transpordi negatiivsed välismõjud, transpordiliikide vahelise konkurentsi mõjutamine, Marco Polo programm, transpordi maksustamise võimalused. EU transpordipoliitika Eesmärgid 2050 – 60% vähem CO2 heidet transpordist Loobuda tavakütusega autodest aastaks 2050 (~50% turuosa 2030, CO2 vaba linnaliiklus)
o Transpordivahendid (autod, lennukid, laevad jne) o Tugisüsteemid (tootmistehased, remonditehased, tanklad, IT süsteemid jne) o Juhtimine ja reguleerimine (juhtimine, õigusaktid, maksud, veoload jne) · Transpordisüsteemi puhul tuleb arvestada: o Geograafiliste teguritega (reljeef, territooriumi suurud jne) o Majandustegurid (nõudlus) o Poliitilised tegurid (riikide suhted, transpordipoliitika) · Transpordipoliitike on abinõukompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist. Riikliku reguleerimise abinõud jagunevad: o Majanduslik reguleerimine (infrastruktuuri omandivorm, subsidieerimine) o Teenuste reguleerimine (teatud vedajad võivad vedada teatud kaupu) o Standardite kehtestamine (ohutus- ja keskkonnastandardid, töötajad jne) Maanteetransport · Eelised: o Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime
immigratsioon, ühine arvutisüsteem isikuandmete vahetamiseks 12. Takistused isikute vabale liikumisele · Kvalifikatsiooninõuded · Kultuur ja keel · Õiguslikud ja administratiivsed küsimused · Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub 13. Kapitali vaba liikumine: eripärad võrreldes teiste "vabadustega" · Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad 14. EL transpordipoliitika: põhiaspektid · Maanteetransport o EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus o Tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele · Lennutransport o "Avatud taevas", reisijate õigused, turvalisus, jne · Meretransport o Nõuded keskkonnaohtlikele veostele 15. EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud
On tava- pärane, et intensiivse majandustegevusega tihedalt asustatud piirkondades on transpordivajadus suurem kui vähese majandustegevusega hõredalt asustatud regioonides. Majandusarengu tasemest sõltub näiteks õhutranspordi ja kombineeritud vedude kasutamine. Poliitilised tegurid on riiklik transpordipoliitika, suhted teiste riikidega ja vahel ka riigi kaitsevajadused. Nimetatud kolm tegurite rühma määravad, millised veoviisid on olulised riigi või selle piirkonna majanduses. Riigiti võib erinevate transpordiliikide kasutamise ulatus märkimisväärselt erineda
· Vabakaubanduspiirkonna loomine- tollide kaotamine 5 · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele ehk kolmadatele riikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Euroopa Sotsiaalfondi loomine · Euroopa Investeerimispanga loomine · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Institutsionaalse struktuuri loomine · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice)
Turistile jääb piletihind teadmatuks, see sisaldub reisipaketi hinnas. Kui liinilendude puhul tuleb lennufirmal teha kulutusi piletite müügi jaoks (personal), siis charterreiside puhul on müügiga seotud kulutused väiksemad. Reeglina on charterreisid protsentuaalselt enam välja müüdud. Charterreisidega lendavad tihti puhketuristid, samuti paljudes Euroopa riikides elavad võõrtöölised, seevastu on liinilendudel esindatud ärimehed, üksikturistid. 139. Euroopa transpordipoliitika Transpordialased sätted Rooma kokkuleppes 115 Euroopa Liidu juhtorganite (Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlament jne) tegevus on reguleeritud Rooma kokkuleppega, mida perioodiliselt täiendatakse uute lepetega (nagu näiteks Maastrichti kokkulepe aastast 1992). Kuigi see kokkulepe reguleerib peamiselt üldküsimusi ja annab juhtorganitele küllaltki vabad käed, tasuks selle sätete juurde siiski tagasi tulla.
20 Kohaldamisala: Traditsiooniliselt: ühtse turu ja kaubanduspoliitika, põllumajandus ja kalandus, tarbijakaitse ja arenguabi,tööturu-ja keskkonnaküsimused, majandus-ja sotsiaalküsimused Lissaboni leppe järgselt: mitmed justiits-ja siseasjade alla kuuluvad teemad nagu piirikontroll, asüüli-ja immigratsiooniküsimused, politsei-ja justiitskoostöö. Samuti kultuuripoliitika mõningad aspektid, tööjõu vaba liikumine ja transpordipoliitika Kaasotsustamismenetlus suurendab oluliselt Euroopa Parlamendi mõjujõudu, kuna annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile võrdse jõu - mõlemad institutsioonid peavad ettepaneku enne vastuvõtmist heaks kiitma. Kaasotsustamismenetlus annab Euroopa Parlamendile ka võimaluse pidada nõukoguga otseseid läbirääkimisi lepituskomitees, kui ettepaneku suhtes ei jõuta kokkuleppele. Kaasotsustamismenetlus jaguneb kolme etappi. Ettepanek võib läbida kuni kolm lugemist. See, kas
20. Millise veoviisi puhul kehtivad kauba pakenditele ja kaupade kinnitamisele koormaruumis kõige rangemad nõuded? 21. Millisteks vedudeks sobivad auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport? 22. Millised eelised ja puudused on eri transpordiliikidel? 23. Millised on kombineeritud transpordi eelised võrreldes üksiku transpordiliigiga? 24. Milliste transpordiliikide kasutamist soosib Euroopa Liidu transpordipoliitika? 25. Millist reostust põhjustavad eri transpordiliigid? 26. Kuidas on ehitatud tentpoolhaagis? 27. Kuidas on ehitatud kapp treiler? 28. Kuidas on ehitatud frigotreiler? 29. Mida kutsutakse jumbotreileriks? 30. Mis on saadetise netokaal? 31. Mis on saadetise brutokaal? 32. Millised on raudteevedude eelised ja puudused võrreldes maanteevedudega? 33. Mis on multimodaalne transport? 34. Mis on TEU ja mis FEU? 35
veol rahuldavaks? 20. Millise veoviisi puhul kehtivad kauba pakenditele ja kaupade kinnitamisele koormaruumis kõige rangemad nõuded? 21. Millisteks vedudeks sobivad auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport? 22. Millised eelised ja puudused on eri transpordiliikidel? 23. Millised on kombineeritud transpordi eelised võrreldes üksiku transpordiliigiga? 24. Milliste transpordiliikide kasutamist soosib Euroopa Liidu transpordipoliitika? 25. Millist reostust põhjustavad eri transpordiliigid? 26. Kuidas on ehitatud tentpoolhaagis? 27. Kuidas on ehitatud kapp treiler? 28. Kuidas on ehitatud frigotreiler? 29. Mida kutsutakse jumbotreileriks? 30. Mis on saadetise netokaal? 31. Mis on saadetise brutokaal? 32. Millised on raudteevedude eelised ja puudused võrreldes maanteevedudega? 33. Mis on multimodaalne transport? 34. Mis on TEU ja mis FEU? 35. Mis on lähimereveod? 36. Milline vedu on huckepack vedu?
annaabi.ee 
