Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad (EEK) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on omavahel seotud üldjuhul transpordi- ja laokulud?
  • Millises järjestuses toimub transpordilogistikas üldjuhul valikute langetamine?
  • Mis võetakse aluseks transporditöö mahtude arvutamisel?
  • Millest sõltub kasutatava rongikoosseisu pikkus?
  • Milline veduritüüp on Euroopas enamlevinud?
  • Millises vahemikus on enamasti neljateljeliste vagunite kandevõime?
  • Millise transpordiliigi abil veetakse maailmas kõige rohkem kaupu kõige pikematel distantsidel?
  • Milline tehniline kompleksnäitaja iseloomustab kõige paremini kandevõimega seotud laeva omadusi?
  • Mida iseloomustab laevanduses üldjuhul liinimeeter?
  • Milline uus laevatüüp võeti kastusele 1990-ndate lõpul?
  • Millise laevatüübi puhul toimub sadamas lastimine ja lossimine üldjuhul kõige kiiremini?
  • Milline toodud laevatüüpidest on suurima dedveidiga?
  • Millega tegelevad sadamates stividorettevõtted?
  • Kes vastutab kastide õige paigutamise ja kinnitamise eest laevas?
  • Mis veod on lennutranspordis fiiderveod"?
  • Millised laadimisühikud on üldjuhul kõige suuremad ja mahutavad kõige rohkem kaupa?
  • Millise põhimõtte alusel toimub üldjuhul kaupade käsitlemine lennujaama kaubaterminalides?
  • Milline on õige seos konteinerite suurust tähistavate lühendite vahel?
  • Millised on neljakümnejalase standardkonteineri mõõtmed?
  • Missugune põhimõte transpordiökonoomikas on vastavuses Euroopa Liidu transpordipoliitikaga?
  • Mis on sõidumeerik?
  • Mida kujutavad endast bimodaalsed veod?
  • Kuidas toimub töö poolautomaatladudes?
  • Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka?
  • Milline on vahekoridori enamlevinud laius kitsaste vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos?
  • Mida mõeldakse laotehnoloogia all?
  • Milline laotehnoloogia ei kuulu ruumi säästvate tehnoloogiate hulka?
  • Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus millel hoiustatakse korraga kolm EUR alust?
  • Missuguse kauba hoiustamiseks kasutatakse konsoolriiuleid?
  • Milline peamine puudus on virnastamisel võrreldes hoiustamisega riiulikohtadel?
  • Mis on sügavriiulite tehnoloogia peamiseks puuduseks?
  • Millise laotehnoloogia kasutamisega on võimalik saavutada kõige parem laoruumi täiteaste?
  • Mis on swap-body"?
  • Miks on vaja raudteevedudel teostada alusvankrite veeretelgede vahetusi?
  • Mida kujutab endast EAN koodisüsteem?
  • Mida kujutab endast multimodaalne vedu?
  • Mis vedu on huckepack" vedu?
  • Mis on kombineeritud ühendatud veod?
  • Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum?
  • Millist laotehnoloogiat on kujutatud fotol?
  • Mida näete pildil?
  • Mida on kiujutatud pildil?
  • Mida on kujutatud pildil?
  • Mida on kujutatud pildil terminalitraktori taga?
  • Millist tõstukit on kujutatud fotol?
  • Millist laeva on kujutatud pildil?
  • Mida on kujutatud fotol?
  • Millist laotehnoloogiat on kujutatud pildil?
  • Millist laeva on kujutatud fotol?
Testi tulemus - Liina Kuusk


Testi nimetus: Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad (EEK)
Kirjeldus:
Alustamise aeg: 10/9/2012 14:21
Lõpuaeg: 10/9/2012 15:51
Läbimiseks vajalik: 50.0%
Testi tulemus: 71.0 (71.0/100.0 punkti)
Küsimused 1. Seoses saadetiste suuruse vähenemise ja saadetiste arvu suurenemisega transpordikulude osatähtsus logistika kogukuludes üldjuhul Valitud Punkte
võib nii väheneda kui ka teatud tingimustel suureneda
ei muutu
väheneb
suureneb 1 1.0 2. Kuidas on omavahel seotud üldjuhul transpordi- ja laokulud? Valitud Punkte
transpordi- ja laokulusid tuleb käsitleda üksteisest lahus, ühe muutumine ei saa mõjutada teise muutumist
transpordikulude vähendamisel vähenevad ka laokulud 1
transpordikulude muutumine ei põhjusta üldjuhul laokulude muutumist
transpordikulude vähendamisel suurenevad laokulud
1.0 3. Transpordilogistika ülesanneteks pole Valitud Punkte
sobivaima transpordiliigi ja veovahendi valik
kauba liikumise kindlustamine ja liikumise juhtimine
kauba maaletollimise, maalt väljatollimise ja transiiditollimise protseduuride juhtimine ning korraldamine 1 1.0
kauba liikumistee kujundamine ja kauba ratsionaalne käsitlemine liikumisteel
4. Millises järjestuses toimub transpordilogistikas üldjuhul valikute langetamine? Valitud Punkte
veoviisi valik, veomarsruudi valik, veovahendi valik 1
veoviisi valik, veovahendi valik, veomarsruudi valik
1.0
veovahendi valik, veoviisi valik, veomarsruudi valik
veomarsruudi valik, veoviisi valik, veovahendi valik
5. Transpordisüsteemi funktsioneerimise eesmärgiks pole Valitud Punkte
kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine
kaupade säilivuse kindlustamine ladustamisprotsessis
1.0
optimaalsete veotingimuste tagamine
kaupade säilivuse kindlustamine veoprotsessis 1
6. Kuidas on toimunud Euroopas viimastel aastakümnetel transporditöö ümberjaotumine eri transpordiliikude vahel? Valitud Punkte
maanteetransport on võtnud üle suure osa mere- ja raudteetranspordi käibest
1.0
meretransport on võtnud üle osa raudteetranspordi käibest 1
maanteetransport on suurendanud oma turuosa õhutranspordi arvel
raudteetransport on suurendanud oma turuosa maanteetranspordi arvel
7. Mis võetakse aluseks transporditöö mahtude arvutamisel? Valitud Punkte
veetud kaupade ruumala ja kaalu
veetud kaupade ruumala ja/või kaalu ning veoteekonna pikkust 1 1.0
veetud kaupade kaalu ja veoteekonna pikkust
veetud kaupade ruumala ja veoteekonna pikkust
8. Millised huvigrupid peaksid osalema riigi transpordipoliitika väljatöötamisel? Valitud Punkte
valitsusorganid (ministeerium, erinevad ametid jne) ja kohalikud omavalitsused
kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused)
mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) ja äriühingud (transpordi- ja logistikaettevõtted)
valitsusorganid (ministeerium, erinevad ametid jne), kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) ning äriühingud (transpordi- ja logistikaettevõtted) 1 1.0 9. Kaupade veosekäibe ühikuteks on Valitud Punkte
tonnkilomeeter (tkm) ja mahukilomeeter (m3km)
mahukilomeeter (m3km) ja laadimismeeter -kilomeeter (ldmkm)
tonnkilomeeter (tkm) ja laadimismeeter-kilomeeter (ldmkm) 1
tonnkilomeeter (tkm), mahukilomeeter (m3km) ja laadimismeeter-kilomeeter (ldmkm)
1.0 10. Üldtunnustatud põhimõtete alusel koordineerib (vad) transpordi infrastruktuuri planeerimist ja väljaehitamist Valitud Punkte
riik
1.0
kohalikud omavalitsused ja äriühingud
riik ja kohalikud omavalitsused
riik, kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja äriühingud 1
11. Üldtunnustatud põhimõtete alusel peaks katma transpordi infrastruktuuri kulud Valitud Punkte
infrastruktuuri kasutaja
infrastruktuuri kasutaja, osaliselt võib toetada ka riik ja kohalikud omavalitsused 1 1.0
infrastruktuuri kasutajad ja äriühingud
äriühingud, vajadusel ka riik
12. Poolhaagis ehk treiler on Valitud Punkte
veovahend
veoühik 1 1.0
veoühik ilma vedukautota ja veovahend koos vedukautoga
veoühik ilma koormata ja veovahend koormatuna
13. Eurotreileri enimkasutatavad sisemõõtmed on Valitud Punkte
pikkus 13,60m, laius 2,45m, kõrgus 2,60m 1 1.0
pikkus 13,0m, laius 2,40m, kõrgus 2,40m
pikkus 12,0m, laius 2,50m, kõrgus 2,50m
pikkus 12,50m, laius 2,45m, kõrgus 2,45m
14. Megatreileri kasutatav ruumala on vahemikus Valitud Punkte
82 - 85 m3
85 - 88 m3
90 - 95 m3
99 - 101 m3 1 1.0 15. 22m pikkuste täishaagiste kasutamine on lubatud Valitud Punkte
kõikjal EL liikmesriikide territooriumidel
Soomes ja Rootsis 1 1.0
Eestis ja Soomes
ainult Soomes
16. Eestis lubatud autorongi max pikkus on Valitud Punkte
18,75m 1 1.0
22,0m
24,0m
25,25m
17. 24m pikkuste täishaagiste kasutamine on lubatud Valitud Punkte
kõikjal EL liikmesriikide territooriumidel
Soomes ja Rootsis 1
Soomes
ainult Rootsis
1.0 18. Eestis lubatud poolhaagisega autorongi max pikkus on Valitud Punkte
16,50m 1 1.0
18,75m
22,0m
25,25m
19. Enim kasutatavate linna jaotusautode koormaruumi pikkus ja kandevõime on vahemikes Valitud Punkte
pikkus 4-5m, kandejõud 3-4t
pikkus 5-6m, kandejõud 4-5t
pikkus 6-7m, kandejõud 6-8t 1 1.0
pikkus 8-9m, kandejõud 8-12t
20. Enim kasutatavate linnadevaheliste jaotusautode koormaruumi pikkus ja kandevõime on vahemikes Valitud Punkte
pikkus 6-7m, kandejõud 6-8t
pikkus 7-8m, kandejõud 7-8t
pikkus 8-9m, kandejõud 8-12t 1 1.0
pikkus 9-10m, kandejõud 10-14t
21. Inglisekeelne termin „ swap body” tähendab eesti keeles Valitud Punkte
konteiner
vahetuskere 1 1.0
tagastatav eriotstarbeline konteiner
konteinerite vedamise alusraam
22. Vahetuskerede koormaruumi mõõtmed on enamasti vahemikus Valitud Punkte
pikkus 5,50-6,0m, laius 2,2-2,4m, kõrgus 2,3-2,4m
pikkus 6,0-7,0m, laius 2,30-2,40m, kõrgus 2,50-2,60m
pikkus 7,15-7,82m, laius 2,50-2,55m, kõrgus 2,40-2,60m 1 1.0
pikkus 8,0-9,5m, laius 2,50-2,60m, kõrgus 2,60-2,80m
23. 13,6 m pikkune eurotreiler mahutab EUR tüüpi kaubaaluseid Valitud Punkte
32 või 33 tk
33 tk
33 või 34 tk
1.0
34–36 tk 1
24. Vahetuskerede kasutamisest on võimalik saada üldjuhul järgmist kasu: Valitud Punkte
veokite seisuaegade minimeerimine 1 1.0
veokite sõiduaegade lühenemine
laadimistööde kiirenemine
veo- ja laadimisaegade lühenemine
25. Enamikes Euroopa riikides kasutatakse raudteed rööpmevahega Valitud Punkte
1435mm 1 1.0
1520mm
1600mm
1676mm
26. Kesk-ja lääneeuroopas kehtivad veeremi gabariitide standarditega määratud veeremi gabariitide mõõtmed Valitud Punkte
on väiksemad kui Balti riikides ja SRÜ maades kehtestatud standardiga määratud piirmõõtmed 1 1.0
on suuremad kui Balti riikides ja SRÜ maades kehtestatud standardiga määratud piirmõõtmed
on samad kui Balti riikides ja SRÜ maades kehtestatud standardiga määratud mõõtmed
ei ole võrreldavad, kuna standardid käsitlevad veeremite gabariitide piirmõõtmeid täiesti erinevate põhimõtete alusel
27. Eesti raudteede kogupikkus on ligikaudu Valitud Punkte
500km
1000km 1 1.0
1500km
2000km
28. Millest sõltub kasutatava rongikoosseisu pikkus? Valitud Punkte
varuteede pikkus jaamades ja veduri (te) tõmbejõud
veduri (te) tõmbejõud ja haakeseadme tüüp
veduri (te) tõmbejõud, haakeseadme tüüp, pidurisüsteemi omadused
varuteede pikkus jaamades, veduri (te) tõmbejõud, haakeseadme tüüp, pidurisüsteemi omadused 1 1.0 29. Milline veduritüüp on Euroopas enamlevinud ? Valitud Punkte
diiselvedurid
elektrivedurid 1 1.0
diisel - ja elektriveduri kombinatsioon (hübriidvedurid)
eriotstarbelised vedurid
30. Millises vahemikus on enamasti neljateljeliste vagunite kandevõime? Valitud Punkte
35-40t
60-68t 1 1.0
90-94t
100-120t
31. Kaubavedu raudteel on üldjuhul kõige odavam Valitud Punkte
kinniste vagunitega
tsisternvagunitega
platvormvagunite ja poolkinniste vagunite ehk poolvagunitega 1 1.0
isotermiliste vagunitega
32. Millise transpordiliigi abil veetakse maailmas kõige rohkem kaupu kõige pikematel distantsidel? Valitud Punkte
maanteetranspordi abil
raudteetranspordi abil
meretranspordi abil 1 1.0
õhutranspordi abil
33. Milline tehniline kompleksnäitaja iseloomustab kõige paremini kandevõimega seotud laeva omadusi? Valitud Punkte
netokandevõime (nt)
brutokandevõime (gt)
dedveit (dwt) 1 1.0
süvis ( draft )
34. Mida iseloomustab laevanduses üldjuhul liinimeeter? Valitud Punkte
sõidukite rivi max pikkus laevatekil
transpordivahendite ja veoühikute rivide max kogupikkus laevatekkidel 1 1.0
laeva veejoone ja max süvisejoone vaheline kaugus
liinilaeva pikkus meetrites
35. Milline uus laevatüüp võeti kastusele 1990-ndate lõpul? Valitud Punkte
reisiparvlaevad
Ro-Ro laevad
Ro-Pax laevad 1 1.0
Sto-Ro laevad
36. Milline laevatüüp on maailmameredel kadumas , kuna vastavate vedude järgi on nõudlus pidevalt vähenenud ? Valitud Punkte
Lo-Lo tüüpi laevad
Sto-Ro tüüpi laevad
Kon-Ro tüüpi laevad
traditsioonilised tükikaubaveo laevad 1 1.0 37. Kon-Ro laevad kujutavad endast kombinatsiooni Valitud Punkte
Ro-Ro laevast ja Ro-Pax laevast
konteinerlaevast ja reisiparvlaevast
Ro-Ro laevast ja feederlaevast (Lo-Lo) 1 1.0
Ro-Ro laevast ja konventsionaalsest laevast
38. Millise laevatüübi puhul toimub sadamas lastimine ja lossimine üldjuhul kõige kiiremini? Valitud Punkte
Ro-Ro laevade kasutamisel
Lo-Lo laevade kasutamisel
Ro-Pax laevade kasutamisel
Kon-Ro laevade kasutamisel 1 1.0 39. Milline toodud laevatüüpidest on suurima dedveidiga? Valitud Punkte
VLCC
ULCC 1 1.0
Suezmax
Panamax
40. Maailma kõige suuremad konteinersadamad asuvad Valitud Punkte
Kagu-Aasias 1 1.0
Euroopas
Põhja-Ameerikas
Lõuna-Ameerikas
41. Millega tegelevad sadamates stividorettevõtted? Valitud Punkte
sadama kui tervikliku kompleksi haldamisega
järelevalve teostamisega lastide käsitlemise ja käsitletud kaupade arvestuse pidamise üle
arvestuse pidamisega käsitletud kaupade üle
lastide käsitlemisega 1 1.0 42. Kes vastutab kastide õige paigutamise ja kinnitamise eest laevas ? Valitud Punkte
stividorettevõte
talmanettevõte
laeva meeskond , lõplik vastutaja on laeva kapten 1 1.0
sadama järelevalveorganisatsioon
43. Mis on „hub”? Valitud Punkte
suur jaotuskeskus, peaterminal maantee - ja õhutranspordis
1.0
suur jaotuskeskus, peaterminal õhutranspordis 1
terminali sünonüüm inglise keeles
suur logistikakeskus, mis koosneb nii laost kui terminalist
44. Mis veod on lennutranspordis „fiiderveod”? Valitud Punkte
ette- ja jaotusveod lennuvedudele
ette- ja jaotusveod lennuvedudele ning lähte- ja sihtlennujaamade vahelised veod maanteetransporivahenditega lühikestel distantsidel 1 1.0
etteveod väikestelt lennjaamadelt suurtesse „hub” terminalidesse
fiiderlaevadega saabunud saadetiste etteveod lennuterminalidesse
45. Mis on „ULD”? Valitud Punkte
laadimisühik õhutranspordis 1 1.0
laadimisühik kõkide transpordiliikide puhul
suur pikamaalendusid sooritav transpordilennuk
„Ultra Light Device” – kaasaegne, ülikergetest materjalidest ehitatud, nüüdisaegne laadimisühik õhutranspordis
46. Millised laadimisühikud on üldjuhul kõige suuremad ja mahutavad kõige rohkem kaupa? Valitud Punkte
lennuki ülemise teki laadimisühikud
lennuki peateki laadimisühikud 1 1.0
lennuki alumise teki laadimisühikud
reisilennukites kasutatavad laadimisühikud
47. Lennujama kaubaterminalid paiknevad lennujaama Valitud Punkte
nn avalikul poolel (public side)
nn lennupoolel (airside) 1 1.0
nii avalikul kui ka lennupoolel sõltuvalt töökorraldusest lennujaamas ja selle ruumide ehitusest
reisijateveoterminalist alati eraldi nii avalikul kui ka lennupoolel
48. Millise põhimõtte alusel toimub üldjuhul kaupade käsitlemine lennujaama kaubaterminalides? Valitud Punkte
FIFO ( first in, first out)
LIFO (last in, first out)
FCFS (first come , first served) 1 1.0
LCFS (last come, first served)
49. Milline on transpordiliik, mille puhul asub kaup kogu veoprotsessi jooksul ühes veoühikus, kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi, erinevaid vedajaid ja mille puhul veodokumendid määravad vastutuse määra veoahelas? Valitud Punkte
segmenteeritud transport
unimodaalne transport
multimodaalne transport
intermodaalne transport 1 1.0 50. Huckepack vedu on Valitud Punkte
multimodaalne vedu
intermodaalne vedu 1 1.0
unimodaalne vedu
segmenteeritud vedu
51. Milline on õige seos konteinerite suurust tähistavate lühendite vahel? Valitud Punkte
1 TEU = 2 FEU
1 FEU = 2 TEU 1 1.0
1 FEU = 4 TEU
FEU ja TEU on üks ja seesama ühik, mille puhul kasuatakse erinevaid tähistusviise
52. Millised on neljakümnejalase standardkonteineri mõõtmed? Valitud Punkte
pikkus 5,83m, laius 2,32m, hõrgus 2,35m
pikkus 12,01m, laius 2,32m, kõrgus 2,35m 1 1.0
pikkus 12,03m, laius 2,32m, kõrgus 2,69m
pikkus 13,6m, laius 2,45m, kõrgus 2,60m
53. Missugune põhimõte transpordiökonoomikas on vastavuses Euroopa Liidu transpordipoliitikaga? Valitud Punkte
transpordi sisekulud püütakse muuta väliskuludeks
transpordi väliskulud püütakse muuta nii suures ulatuses kui võimalik sisekuludeks
1.0
ummikukulud püütakse muuta isikuludeks 1
transpordi väliskulude hulka püütakse suurendada ja sisekulude hulka vähendada
54. Mis on „eurovignette” Valitud Punkte
EL liikmesrikides kehtestatud/kehtestatav ühtne maksustamise raamistik , mis on suunatud 12 tonnist suurema täismassiga veokitele ja autorongidele 1 1.0
ühtne teemaksude raamistik kõigi sõidukite tarvis
teemaks, mida tuleb tasuda läbimaks Alpide tunneleid
igasugune teemaks, mis rakendatakse EL territooriumil
55. Mis on sõidumeerik? Valitud Punkte
seade, mille abil registreeritakse juhi töö- ja puhkeaega 1
seade, millega registreeritakse sõiduki teekonna kõik sündmused
seade, mille abil registreeritakse sõiduki läbisõitu, kiirust, sõiduaega, muud tööaega ja töövaheaegu
1.0
seade, millega registreeritakse sõiduaegu
56. Mida kujutavad endast bimodaalsed veod? Valitud Punkte
veod, mille puhul kasutatakse alati kaht erinevat veovisi
veod, mille puhul põhiosa teekonnast läbitakse raudteetranspordiga, kokku- ja jaotusveod aga maanteetranspordiga
veod, mille puhul kasutatakse üht veoühikut – bimodaalset treilerit, mida veetakse nii rongikoosseisus kui maanteevedukitega 1 1.0
bimodaalsed veod on huckepack vedude eriliik, mille korral on tegemist alati ainult kahe veoviisiga
57. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? Valitud Punkte
üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale 1 1.0
robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta
personal kasutab laotoimingute sooritamisel tõstukeid ja muid traditsioonilisi laoseadmeid
kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse
58. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist Valitud Punkte
manuaallaoga
poolautomaatlaoga 1 1.0
automaatlaoga
manuaallao ja poolautomaatlao kombinatsiooniga
59. Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 12 m, on tegemist Valitud Punkte
madala laoga
keskmise kõrgusega laoga
kõrge laoga 1 1.0
kõrge laoga, kus töötavad ainult riiuliliftid
60. Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? Valitud Punkte
tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed
laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused 1 1.0
arvutid , printerid , paljundusmasinad, skannerid
laos olev kaup, riiulid ja tõstukid
61. Milline on vahekoridori enamlevinud laius kitsaste vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos? Valitud Punkte
0,6 – 0,8 m
0,8 – 1,0 m
1,0 – 1,2 m
1.0
1,4 – 1,6 m 1
62. Milline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite vahekoridoride laius alusekauba ladudes tugiratastõstukite kasutamisel? Valitud Punkte
1,6 – 2,0 m
2,0 – 2,3 m 1 1.0
2,7 – 3,0 m
3,2 – 3,5 m
63. Milline on laotehnoloogia poolt määratud riiulite vahekoridoride laius alusekauba kõrgetes ladudes kombitõstukite ja kõrgkomplekteerimistõstukite kasutamisel? Valitud Punkte
1,5 m
1,7 m
1.0
2,7 – 3,0 m 1
3,2 – 3,5 m
64. Mida mõeldakse laotehnoloogia all? Valitud Punkte
laoriiulite tüübid koos neile vastavate vahekoridoride ja tööaladega
süsteem riiulitest, vahekoridoridest, laotehnikast ja töökorraldusest 1 1.0
laoriiulite tüübid kooskõlastatult tõstukite tüüpidega
töökorraldus laos, mis on viidud vastavusse hangitud riiulisüsteemide ja tõstukitüüpidega
65. Mida mõeldakse traditsioonilise laotehnoloogia all? Valitud Punkte
peenkaubariiulid laiade vahekoridoridega
madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega 1 1.0
kõrged kaubaaluste riiulid kitsaste vahekoridoridega
kaupade hoiustamine põrandal virnastatult
66. Milline laotehnoloogia ei kuulu ruumi säästvate tehnoloogiate hulka? Valitud Punkte
sügavriiulite tehnoloogia 1
läbivooluriiulite tehnoloogia
traditsiooniline tehnoloogia
1.0
kõrgete riiulite tehnoloogia kitsaste vahekoridoridega
67. Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus, millel hoiustatakse korraga kolm EUR alust? Valitud Punkte
1850 mm
2300 mm
2750 mm 1 1.0
3400 mm
68. Kas lisaks tavapärasele kaubaaluste riiulite sügavusele (1100 mm) kasutatakse ka muid sügavusi? Valitud Punkte
ei kasutata, kuna selle järele puudub praktiline vajadus
ei kasutata, kuna riiulipostide raame pole võimalik monteerida väiksemate või suuremate sügavuste tarvis
kasutatakse, kui on vajadus hoiustada aeg-ajalt väikseid kaubakoguseid erimõõtmetega kaubaalustel
kasutatakse vastavalt vajadusele hoiustada pidevalt suuri kaubakoguseid erimõõtudega kaubaalustel 1 1.0 69. Missuguse kauba hoiustamiseks kasutatakse konsoolriiuleid? Valitud Punkte
konteinerite hoiustamiseks
talade, profiilide, torude jms hoiustamiseks 1 1.0
kaubaalustel kauba hoiustamiseks
nõukauba hoiustamiseks
70. Milline peamine puudus on virnastamisel võrreldes hoiustamisega riiulikohtadel? Valitud Punkte
LIFO põhimõtte järgimine on raskendatud
FIFO põhimõtte järgimine on raskendatud 1 1.0
laoarvestusprogrammis pole võimalik kirjeldada hoiukohtade aadresse
põrandale pole võimalik märkida virnade asukohti
71. Mis on sügavriiulite tehnoloogia peamiseks puuduseks? Valitud Punkte
pole võimalik kasutada LIFO põhimõtet
ülemised kaubad rõhuvad alumistele ja põhjustavad neile vigastusi
ei sobi hooajakaupade ladustamiseks
ühes riiulivahes on võimalik hoiustada ainult üht tooteartiklit 1 1.0 72. Millise laotehnoloogia kasutamisega on võimalik saavutada kõige parem laoruumi täiteaste? Valitud Punkte
kõrgete riiulite ja kitsaste vahekoridoridega
sügavriiulitega 1
siirderiiulitega
1.0
topeltriiulitega
73. Mis on „swap-body”? Valitud Punkte
autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurire˛iimi
jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda 1 1.0
tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner
veok , mis on võimeline ise laadima konteinereid veoki veoplatvormile ja sealt maha
74. Miks on vaja raudteevedudel teostada alusvankrite (veeretelgede) vahetusi? Valitud Punkte
suurendamaks veeremi kandevõimet
EL määruste kohaselt on vaja ühenduse maades kasutada teistsuguse ehitusega, suurematel kiirustel liilumist võimaldavaid vagunite telgesid
võimaldamaks raudteeveeremi edasist liikumist rööpmelaiuse muutumisel 1 1.0
raudteepraamide kasutamisel, kuna praamidel kasutatav rööpmelaius ei ühti raudteel tavaliselt kasutatava rööpmelaiusega
75. Mis on TEU? Valitud Punkte
twenty feet European Union container
twenty feet equivalent unit 1 1.0
konteinerite arv arvestatuna 40- jalastes konteinerites
Telematics Standards in EU
76. Mida kujutab endast EAN koodisüsteem? Valitud Punkte
saadetiste identifitseerimissüsteem veonduses ja laonduses 1
üksiku toote ja selle pakendi identifitseerimise koodisüsteem kaubanduse tarvis
1.0
EL koodisüsteem toote päritolumaa identifitseerimiseks
kahemõõtmeline koodisüsteem nii toodete kui ka saadetiste identifitseerimiseks
77. Mida kujutab endast multimodaalne vedu? Valitud Punkte
veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise 1
veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise, kaup asub kogu veoprotsessi jooksul ühes veoühikus ja kogu veoprotsessi jooksul kasutatakse üht transpordisaatedokumenti
1.0
konteinerite vedu selleks spetsiaalselt ettenähtud konteinerite vedamise alustel
konteinerite kombineeritud vedu mere- ja maantetranspordiga
78. Mis vedu on „huckepack” vedu? Valitud Punkte
poolhaagiste merevedu reisipraamidega
poolhaagiste ja täishaagiste merevedu raudteepraamidel
vedu, mille puhul toimetatakse raudteel sihtpunkti raudteeplatvormidele paigutatud tugevdatud konstruktsiooniga haagiseid
1.0
treilerite vedu raudteel, kusjuures treilerite alla on kinnitatud raudtee alusvankrid 1
79. Mis on kombineeritud (ühendatud) veod? Valitud Punkte
vähemalt kahe erineva veoviisi abil sooritatud veod, mil koorem on kogu veoprotsessi jooksul ühes ja samas koormaruumis
1.0
ühe veoviisi abil sooritatud veod, kusjuures kaubasaadetis on kogu veoprotsessi jooksul ühes ja samas kormaruumis
veod, mille korral toimetatakse sihtpunkti ühes veoühikus mitmeid erinevaid saadetisi
veod, mille puhul kombineeritakse veokulude vähendamiseks veoprotsessi jooksul erinevate veovahendite ja veoühikute kasutamist 1
80. Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum? Valitud Punkte
lennuvedu
maanteevedu
merevedu 1 1.0
raudteevedu
81. Pildil on kujutatud Valitud Punkte
punkervagunit
poolvagunit
kinnist vagunit 1 1.0
külmutusvagunit
82. Pildil on kujutatud Valitud Punkte
jumbotreilerit
megatreilerit
1.0
eurotreilerit
bokstreilerit 1
83. Pildil on kujutatud Valitud Punkte
bokstreilerit
eurotreilerit 1
megatreilerit
1.0
jumbotreilerit
84. Pildil on kujutatud Valitud Punkte
kinnist vagunit
punkervagunit 1 1.0
poolvagunit
külmutusvagunit
85. Pildil on kujutatud Valitud Punkte
siirdetõstukit 1
tugiratastõstukit
madalkomplekteerimistõstukit
1.0
süstiktõstukit
86. Pildil on kujutatud Valitud Punkte
fiiderlaeva
1.0
konteinerite emalaeva
Kon-Ro tüüpi laeva
jõepargast konteineritega 1
87. Millist laotehnoloogiat on kujutatud fotol ? Valitud Punkte
vertikaalkarusselli
horisontaalkarusselli 1 1.0
towerit
mini load 'i
88. Mida näete pildil? Valitud Punkte
lennuki alumise teki konteinerit
lennuki ülemise teki konteinerit 1 1.0
ULLD-d
Envirotainerit
89. Mida on kiujutatud pildil? Valitud Punkte
dolly 't
konteinerite teisaldajat
kõrglaadurit 1 1.0
universaalset teisaldaja-kõrglaadurit
90. Mida on kujutatud pildil? Valitud Punkte
puksiirtõstukit
1.0
universaalset käru laos liiklemiseks ja inimeste transportimiseks
põrandapesumasinat 1
komplekteerimistõstukit
91. Mida on kujutatud pildil terminalitraktori taga? Valitud Punkte
maffitreilerit 1
universaalset alust treilerite vedamiseks
universaalalust lahtise kauba vedamiseks Ro-Ro laeva ja laevast välja
kassetitreilerit
1.0 92. Millist tõstukit on kujutatud fotol? Valitud Punkte
siirdetõstukit
madalkomplekteerimistõstukit 1 1.0
tugiratastõstukit
süstiktõstukit
93. Millist laeva on kujutatud pildil? Valitud Punkte
Ro-Ro laeva
Kon-Ro laeva
1.0
konteinerite fiiderlaeva 1
Ro-Pax laeva
94. Mida on kujutatud fotol? Valitud Punkte
RTG ( Rubber Tired Crane) 1
RTG ( Rail Mounted Crane)
harktõstukit (straddle carrier )
1.0
mobiilset kraanat
95. Mida on kujutatud fotol? Valitud Punkte
konteinerite harktõstuk (straddle carrier)
konteinerite virnastajat 1 1.0
kõrglaadurit (high loader)
suurt vastukaaltõstukit
96. Mida on kujutatud pildil? Valitud Punkte
konteinerkraanasid (Ship to Shore crane)
1.0
mobiilseid universaalkraanasid ( Mobile Crane)
RTG-sid (Rubber Taired Crane)
RMG-sid (Rail Mounted Crane) 1
97. Millist laotehnoloogiat on kujutatud pildil? Valitud Punkte
horisontaalkarusselli
vertikaalkarusselli 1 1.0
tower'it
tower'i ekstraktorit
98. Millist tõstukit on kujutatud fotol? Valitud Punkte
tugiratastõstukit
komplekteerimistõstukit
vastukaaltõstukit
siirdetõstukit 1 1.0 99. Millist laotehnoloogiat on kujutatud fotol? Valitud Punkte
siirderiiuleid
1.0
läbivooluriiuleid
süvariiuleid
konventsionaalset laotehnoloogiat 1
100. Millist laeva on kujutatud fotol? Valitud Punkte
Kon-Ro laeva
Ro-Pax laeva
Ro-Ro laeva 1 1.0
Lo-Ro laeva

KOKKU: 71.0/100.0
Vasakule Paremale
Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #1 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #2 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #3 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #4 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #5 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #6 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #7 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #8 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #9 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #10 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #11 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #12 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #13 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #14 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #15 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #16 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #17 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #18 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #19 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #20 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #21 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #22 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #23 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #24 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #25 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #26 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #27 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #28 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #29 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #30 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #31 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #32 Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merli86 Õppematerjali autor
transporditest, küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

Laondus ja veokorraldus
49
doc

Laondus ja veokorraldus

kaupade hoiustamine virnastatult kõiki laotehnoloogiad, mille eesmärgiks pole saavutada maksimaalset laoruumi kasutamise efektiivsust madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega kõrged kaubaaluste riiulid kitsaste vahekoridoridega 15. Milline laotehnoloogia ei kuulu ruumi säästvate tehnoloogiate hulka? 15 sügavriiulite tehnoloogia siirderiiulite tehnoloogia traditsiooniline tehnoloogia kõrgete riiulite tehnoloogia kitsaste vahekoridoridega 16. Kas virnastamine on põhjendatud hoiustamise meetod juhul, kui erinevaid tooteartikleid on 100 ja iga artiklit on laos keskmiselt neli kaubaalust? virnastamine on põhjendatud virnastamine on põhjendatud juhul kui toodete ringlemissagedus on suur virnastamine pole põhjendatud, kuna kaupade käsitsemistingimused halvenevad

Veokorraldus
Töövihik-Laondus ja veokorraldus
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................

Logistika alused
Laondus ja veokorraldus
114
doc

Laondus ja veokorraldus

..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................

Laomajandus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-

Baas Logistika
LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED
52
doc

LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED

vastutusel. Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured. Riiklikud tagavarade laod- Suured laokompleksid kus hoitakse riiklikke tagavarasi kriisiolukordade puhuks, hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikknna ja kaitsejõudude vajaduseks. 2. Ladude tüübid. Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi Manuaallaod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 3

Laomajandus
Lao tehnoloogia-test13
22
odt

Lao tehnoloogia (test13)

Arvuti poolt juhitav lift, mida nimetatakse ekstraktoriks, toob vajaliku konteineri operaatori töökohale või siirdab hoiukohale. Ekstraktor liigub diagonaalselt, mis lühendab liikumise teekonda ja aega. Ajal, mil seadme operaator võtab konteinerist kaupa või paigutab sinna midagi, ekstraktor töötab ja täidab järgmist ülesannet. www.logiproff.com/popFile.php?id=113 27.Kirjeldada sadamaterminalides kasutatavat kassett-tehnoloogiat. Moodsaim Ro-Ro laevade laadimise tehnoloogia on kasett- tehnoloogia. Konteiner, tsistern, mõni muu veoühik või tükikaup tõstetakse kassettalusele, millega siirdatakse see laeva tekile. Veoühikud kasettalustel on sadamas ootamas ja laeva saabumisel suudavad terminalitraktorid toimetada alusele ning sealt välja mõne tunni jooksul sadu kassettaluseid Terminalitraktorid veavad või lükkavad spetsiaalsetel kassetitreileritel kassettalused laeva. Kassetitreilerid on nelja telje ja kaheksa rattapaariga

Laomajandus
Laomajandus
18
doc

Laomajandus

Dekreet sisaldab EMAS süsteemi nägemuse ja informatsiooni sellega liitumisest ERAA (ERAA) Eeti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Ettevõtte põhitegevusvaldkond Ettevõtte põhitegevusvaldkond on see tuum, milleks on ettevõte ellu kutsutud ja mis peaks olema ettevõttes peamiseks kasumit andvaks valdkonnaks. Ettevõtte põhitegevusvaldkond nähakse enamasti ette selle äriplaaniga. Põhitegevusvaldkonda ei outsourcita Euro Vignette - EL transpordi maksustamisraamistik (Euro Vignette) Vignette direktiivi järgid peavad EL liikmesmaad viima sisse raske transpordi osas maksud. Oma riigi transpordivahenditele kehtestatakse aastamaksud, läbisõitvale välismaa transpordile aga kuu, nädala või päeva maksud. Päevamaksu maksimummääraks on kehtestatud 8 eurot Direktiiv kehtestati liikmesmades alates 01.07. 2000.a. Euroopa Liidu transpordipoliitika EL transpordipoliitika nurgakivideks on liberaliseerimine ja harmoniseerimine

Laomajandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun